Graanulipõletiga malmkatla seadistus

[Valge]

Tere!

Lugupeetud spetsialistid ja kogemustega majaomanikud, palun teie nõu. Kolisin hiljuti majja, kuhu on paigaldatud PellX20 graanulipõleti, malmkatel Viadrus U22m ja kahesüsteemne boiler OKCE 200. Süsteemi juhib Danfoss ECL Comfort 110 (rakendus 130) ja Danfoss AMB 162/182. Tegemist on ca 30.a tagasi ehitatud kivimajaga, mida on ca 4.a tagasi soojustatud 50 mm penoga. Majas vanad malmradikad, radikate küljes manuaalsed termostaadid.

ECL Comfort menüüs ringi tuuseldades tuvastasin:
1. süsteemiga on ühendatud välistemperatuuriandur (S1)
2. siseruumi temperatuuriandurit pole ühendatud (S2)
3. ühendatud on pealevoolu temperatuuriandur (S3)
4. tagasivoolu temperatuuriandurit pole ühendatud (S4)

Kas ja miks oleks mõistlik süsteemiga ühendada siseruumi temp. andur ja tagasivoolu temp. andur? Või miks neid pole algselt süsteemiga ühendatud?

Nüüd, mis puudutab pealevoolu temperatuuri, siis kuidas keegi seda seadistanud on? Seal on seaded temp maks, temp min, kalle ja nihe. Ausalt öeldes pole mul halli aimu ka, mis peaks olema süsteemi maksimum ja miinimum pealevoolu temperatuur, kalle ja nihe.

Tagasivoolu temp oli 50 kraadi, seadistasin selle 30 kraadi peale. Aga kuniks andurit pole ühendatud, ei mängi see vist erilist rolli?

Menüüs sättisin reziimiks auto ja temperatuuriks 22. Seal on veel olemas comfort jms aga kas nendele tasub üldse tähelepanu pöörata?

Lisaks on olemas graanulipõletil juhtblokk erinevate manuaalsete seadistamisvõimalustega. Kas ma peaksin neid üldse torkima?

Ja viimaks. Kogu süsteem on kunagi ostetud Toru Jürist aga kui ma pöördusin nende poole, et nad spetsialisti saadaksid, siis see kontakt, kelle nad mulle andsid, ütles, et tema ei tea PellX seadistamisest midagi. Oskab keegi mõnda pädevat inimest Harjumaal, Keila külje all soovitada, kes vaataks üle nii seaded (s.h põlemisprotsessi gaasianalüsaatoriga) kui ka süsteemi tehnilise seisukorra?

Ette tänades


Valge
meil hobi.konto@gmail.com

[Valge]

Viimased 2 kuud on läinud tonn pelletit ühes kuus. Ja õues plusskraadid. Ei taha mõeldagi, mis talvel saama hakkab.

[ifffff]

Ennem ei oska midagi arvata, kui ütled mitu m2 majas köetavat pinda on ja mitu inimest majas elab, ehk kui suur on tarbevee kasutamine.

Aga kui arutleda ja arvutada saaks umbes sellise tulemuse:
Tonn pelletit on 4800kwh energiat, ära põletades tuleks arvestada katla kasuteguriga, no viadruse puhul 70% on juba optimism, aga las olla. Järele jääb 3360kwh. Mingid kaod on ka veel katlamajas ja trassides jne ehk kõik ei jõua tuppa. Arvestame et tuba kütmata läheb vasakule veel 5% ehk jääb järele 3192kwh. Oletame, et majas elab 3 inimest kes tarvitavad mõõdukalt sooja vett - nii 150l päevas tuleb soojendada 4-lt kraadilt 65 kraadini. Seega sooja vee kuluks võiks arvestada 10,7kwh päevas, ehk siis 321kwh kuus. Maja kütmiseks jääb 2871kwh energiat kuus, ehk 95,7kwh ööpäevas ja 3,98kwh tunnis. Oletame et maja on 150m2 suur siis küttekulu m2 kohta on 37 vatti. Eelpool mainisid, et tegu on praktiliselt soojustamata kivimajaga. Seega võiks kokkuvõtteks öelda, et küttekulu praeguste ilmade juures on täiesti normaalne.

[Valge]

Ennem ei oska midagi arvata, kui ütled mitu m2 majas köetavat pinda on ja mitu inimest majas elab, ehk kui suur on tarbevee kasutamine.

Aga kui arutleda ja arvutada saaks umbes sellise tulemuse:
Tonn pelletit on 4800kwh energiat, ära põletades tuleks arvestada katla kasuteguriga, no viadruse puhul 70% on juba optimism, aga las olla. Järele jääb 3360kwh. Mingid kaod on ka veel katlamajas ja trassides jne ehk kõik ei jõua tuppa. Arvestame et tuba kütmata läheb vasakule veel 5% ehk jääb järele 3192kwh. Oletame, et majas elab 3 inimest kes tarvitavad mõõdukalt sooja vett - nii 150l päevas tuleb soojendada 4-lt kraadilt 65 kraadini. Seega sooja vee kuluks võiks arvestada 10,7kwh päevas, ehk siis 321kwh kuus. Maja kütmiseks jääb 2871kwh energiat kuus, ehk 95,7kwh ööpäevas ja 3,98kwh tunnis. Oletame et maja on 150m2 suur siis küttekulu m2 kohta on 37 vatti. Eelpool mainisid, et tegu on praktiliselt soojustamata kivimajaga. Seega võiks kokkuvõtteks öelda, et küttekulu praeguste ilmade juures on täiesti normaalne.

Radikad kahel korrusel, esimene korrus kokku ca 88 m2 (elutuba 24, trepiruum 9, esik 7,5, garaaž 16,5, köök 14,6, dushiruum 12, wc 5), teisel korrusel kokku 45 m2 (suur magamistuba 17, üks väikem 9,8 ja teine ka 9,8, esik 8,14), kaks korrust kokku ca 133 m2. Maja all täiskelder, mis pole köetud. Katlamaja asub keldris.

Projekti järgi on välisseinad silikaattellistest 38 cm (12 cm kivi + 14 cm mineraalvatti + 12 cm kivi), kivikihid omavahel seotud metallist sidemetega.

Majal vanad aknad, st "loomulik ventilatsioon". Uued aknad on tellitud.

[akvanaut]

Piltidelt et paistnud kas korstnal tõmbestabilisaator on vahel. kui ei, siis läheb palju soojust korstnast välja.
kas söekatlale on pelleti jaoks kasuteguri suurendamiseks lisaplaadid sisse pandud?

[Valge]

Piltidelt et paistnud kas korstnal tõmbestabilisaator on vahel. kui ei, siis läheb palju soojust korstnast välja.
kas söekatlale on pelleti jaoks kasuteguri suurendamiseks lisaplaadid sisse pandud?

Ei oska kummalegi küsimusele vastata. Kuidas ma kumbagi kontrollin? Aitäh!

[Valge]

Eeldan, et lisaplaadid on need telliskivi laadsed asjad ülemises kambris?

http://teinekatlaruum.blogspot.com.ee/

[akvanaut]

ega ma ei tea kuidas need plaadid välja näevad. kui omale katelt valisin siis torujüris öeldi et viadrusel peavad nad sees olema.
tõmbestabilisaator mul sedasi tehtud:
http://meelis.pri.ee/maja/kyte/tombestabilisaator1.jpg
http://meelis.pri.ee/maja/kyte/katlaruum2.jpg
sobis täpselt ventilatsioonitoru sadula sisse, mis sai keevitatud korstnatoru peale.

[Adlolf]

Tere!
1. Puhasta katla soojusvahetus pinnad (puhas nagu prillikivi).
2. Tee põletile täishooldus http://www.kyte.ee/userfiles/files/Graa ... juhend.pdf
3.Paigalda suitsugaaside termomeeter.
4.Pelletite kvaliteet.
5.Parema kasuteguri saamiseks reguleeri põleti võimsus minimaalseks.
6.Abi võiks küsida http://www.kyte.ee/?did=5

[Adlolf]

tõmbestabilisaator mul sedasi tehtud:
http://meelis.pri.ee/maja/kyte/tombestabilisaator1.jpg
http://meelis.pri.ee/maja/kyte/katlaruum2.jpg
sobis täpselt ventilatsioonitoru sadula sisse, mis sai keevitatud korstnatoru peale.

Tõmbestabilisaatorile on tehtud oluline muudatus mis suurendab tema tundlikkust.
Näiteks kui seadistada 10Pa siis tegelikult võib olla 7Pa .

[nunuh]

6.Abi võiks küsida http://www.kyte.ee/?did=5

Väljavõte inforegistrist selle firma kohta:

"23.11.2015
Maksuvõlgnevuse teke.
Maksuvõlgnevus 10 392,23 EUR-i, intress 4,13 EUR-i."

[Valge]

Sattusin sellise video peale: https://www.youtube.com/watch?v=aom8wycUkt4 Seal räägitakse vahemikus 6,44-7,33 sellisest asjast nagu "running time"-st. Käisin vaatamas, mis minu juhtpuldi menüüs selle koha peal märgitud on, ja leidsin 6186 (control param. M1 run) väärtuseks 35s. Selle video kohaselt on täiturmootori AMB 162 "running time"-ks 140s. Muutsin siis ka 140s peale.

Minu süsteemil on kasutusel klapp AMB 162 tootekoodiga 082G4032 (230 V a.c., 5 Nm, 70 s, 3-point).

Selgitage palun oma sõnadega, mis muutuse see nüüd kaasa tõi?

[Enr]

Milleks vaja muuta seadeid, millst ise aru ei saa? Kas oli mingi probleem, mida selle seade muutmine lahendama peaks?

[Valge]

Milleks vaja muuta seadeid, millst ise aru ei saa? Kas oli mingi probleem, mida selle seade muutmine lahendama peaks?

Kindlasti on sul ka midagi sisulist öelda?

[Enr]

See oligi väga sisuline.

[tkko]

----- Muutsin siis ka 140s peale.

Minu süsteemil on kasutusel klapp AMB 162 tootekoodiga 082G4032 (230 V a.c., 5 Nm, 70 s, 3-point).

Selgitage palun oma sõnadega, mis muutuse see nüüd kaasa tõi?

Muutus see, et 3-T klapp avaneb nüüd täielikult. Kütmise seisukohast ei muutu midagi, sest ka pooleldi avatud ventiilist piisab olemasoleva sooja transpordiks akupaagist kütteringi.

Kas ja miks oleks mõistlik süsteemiga ühendada siseruumi temp. andur ja tagasivoolu temp. andur? Või miks neid pole algselt süsteemiga ühendatud?

Siseruumi andur ja kaabeldus maksavad ja mingit märgatavat kokkuhoidu ega mugavust sellest pole . Ruume on mitu, kui andur on näiteks elutoas, kus seltskond kärakat võtab , siis teised toad võivad jahedaks jääda.
Teoreetiliselt tagasivoolu ja välistemperatuuri järgi reguleerimine on parem (arvestab ka päikese, tuule ja muude soojaallikate mõju). Samas radiaatoritermostaadid välistavad ülekütmise nii et kasu sellest olulist pole.

Nüüd, mis puudutab pealevoolu temperatuuri, siis kuidas keegi seda seadistanud on? Seal on seaded temp maks, temp min, kalle ja nihe. Ausalt öeldes pole mul halli aimu ka, mis peaks olema süsteemi maksimum ja miinimum pealevoolu temperatuur, kalle ja nihe.

Sõltub maja soojapidavusest ja soovidest.
Temperatuuri maksimumi pole mõtet näppida- pakasega oleks ebamõistlik soojahulka kärpida.
Viletsa soojustusega majas kalle alla 1.2 ähvardab pakasega ka toas ebameeldivat jahedust.
Termostaadid olemas- kui veidi kõrgem-pole hullu, liiga madal- tunned omal nahal.
Tehaseseaded alustuseks , kui jahe nii plusskraadidel kui kõva külmaga- suurenda nihet. Kui kõva külmaga läheb järjest jahedamaks- vali järsem kalle- nt. 1,4. Kui pakasega hea aga 0 lähedal jahe (väga levinud olukord säästlikes kortermajades) , peaks kallet vähendama ja nihet suurendama.
Loomulikult peab arvestama tuulega, päikesega ja väga rapsida mõtet pole.

Tagasivoolu temp oli 50 kraadi, seadistasin selle 30 kraadi peale. Aga kuniks andurit pole ühendatud, ei mängi see vist erilist rolli?

Võib vist mõjuda nii, et kui tagasivool on üle 30 kraadi (mõistliku pealevoolutemperatuuriga seda ei peaks juhtuma) , hakkab masin pealevoolu temperatuuri kärpima.

Menüüs sättisin reziimiks auto ja temperatuuriks 22. Seal on veel olemas comfort jms aga kas nendele tasub üldse tähelepanu pöörata?

Minu meelest ei tasu. Kui muidugi elureziimis mingid kindlad rütmid, võib sellega mässata aga kaheldav, kas see kokkuhoidu annab, pigem ebameeldivust.

Lisaks on olemas graanulipõletil juhtblokk erinevate manuaalsete seadistamisvõimalustega. Kas ma peaksin neid üldse torkima?

Mis seadetel praegu töötab (temperatuur ja deltaT) ja millise tsükliga? Saan aru, et need kuud häireteta.

Ja viimaks. Kogu süsteem on kunagi ostetud Toru Jürist aga kui ma pöördusin nende poole, et nad spetsialisti saadaksid, siis see kontakt, kelle nad mulle andsid, ütles, et tema ei tea PellX seadistamisest midagi. Oskab keegi mõnda pädevat inimest Harjumaal, Keila külje all soovitada, kes vaataks üle nii seaded (s.h põlemisprotsessi gaasianalüsaatoriga) kui ka süsteemi tehnilise seisukorra?

Huvitav vastus. See põleti on üsna lihtne, manuaalid head, ei näe põhjust, miks spetsialist peaks nii vastama http://server4.c4hosting.se/~eldkraft/u ... X_20KW.pdf.

[Fos]

Ah kuule ära aja mingit mõttetut wannabe-tarka juttu siin, tee tööd parem kui oled tegija, ilmselt vist ei ole, jutumees ainult?

[Valge]

Ah kuule ära aja mingit mõttetut wannabe-tarka juttu siin, tee tööd parem kui oled tegija, ilmselt vist ei ole, jutumees ainult?

Ole hea ja ära solva teisi. Sa saaksid oma sõnumit ka viisakamalt edastada. Kui suhelda ei oska, ole parem vait!

[Valge]

To tkko: ca kuu aega tagasi tegin nii, et keerasin kõikide tubade manuaalsed termostaadid täiesti lahti. Ennem olid kõik ca 3 peal ja kalle 1,8 (nihe on kogu aeg 0 olnud ja on ka praegu). Nüüd, kui kõik termostaadid lahti on, olen katsetustega sättinud kalde 0,9 peale ja nii hoiab tubades 21-22 kraadi. Näiteks praegu on juhtpuldi järgi õues -4 ja pealevoolutemp 48 kraadi. Režiim "auto", temp 21.

Aga veel. Nüüdseks olen keldrikorruse ja esimese korruse aknad ära vahetanud kolmekordsete pakettide vastu ja esimeselt korruselt teisele liikudes on tunda, et teine korrus, kus aknad on vahetamata, on jahedam. Mõõtsin lapse termomeetriga pinna temperatuuri ja sain, et teise korruse akna pind on 12-13 kraadi ja esimesel korrusel (kolmekordse paketiga) on vastav näit 19-21. Radikate temperatuurid on 43-47 kraadi (ribide ülevalt keskelt), olenevalt radikast. Välisseinade sisepindade temperatuurid 16-20 kraadi (teisel korrusel 16-18, esimesel 18-20).

[tehnikamees]

Väga kahju tõesti kui igasugused isehakanud talupojatarkusega "profid" (nagu tkko) oma arust tarka juttu ajavad, aga tegelikult ei kannata see jutt mingit kriitikat. Ausalt öeldes ei vaevu isegi parandama seda teksti, sest ega üldiselt netis oma tarkuse jagamine leiba lauale ei too. Ilmselt sel põhjusel suvalised vandid, kes igapäevases elus oma tööga hakkama ei saa, elavadki end välja ja püüavad end targana näidata.

[Valge]

Väga kahju tõesti kui igasugused isehakanud talupojatarkusega "profid" (nagu tkko) oma arust tarka juttu ajavad, aga tegelikult ei kannata see jutt mingit kriitikat. Ausalt öeldes ei vaevu isegi parandama seda teksti, sest ega üldiselt netis oma tarkuse jagamine leiba lauale ei too. Ilmselt sel põhjusel suvalised vandid, kes igapäevases elus oma tööga hakkama ei saa, elavadki end välja ja püüavad end targana näidata.

Ole nüüd hea mees ja suuna enda kriitika ressurss minu küsimustele vastamisele. Aitäh ette!

[Külaline]

Vaevalt sa sellelt uber-proffilt vastust saad, minu arvates ütles ta oma elu moto selle lausega ära "ega üldiselt netis oma tarkuse jagamine leiba lauale ei too". Nagunii seda tüüpi inimesed on kõvad kisajad, kui näevad, et keegi midagi teeb, ise samas midagi tegemata.

[tehnikamees]

"Muutus see, et 3-T klapp avaneb nüüd täielikult. Kütmise seisukohast ei muutu midagi, sest ka pooleldi avatud ventiilist piisab olemasoleva sooja transpordiks akupaagist kütteringi".
Juba esimene "tkko" vastus on täielik BS, ma ei vaevu edasisse põhjalikult süvenemagi, kuid ilma selletagi on näha et tegu ei saa olla inimesega kes sel alal EDUKALT igapäevast tööd teeb. Minu poolest kõlagu selliste "proffide" jutt siin kui tõde ja jäädagu seda uskuma, ei vaevu mingit mõttetut tarka mulli ajama siin ega neti"tarkadega" vaidlema, vaid rakendan oskusi ja teadmisi oma tööl.

[Valge_1]

Juba esimene "tkko" vastus on täielik BS, ma ei vaevu edasisse põhjalikult süvenemagi, kuid ilma selletagi on näha et tegu ei saa olla inimesega kes sel alal EDUKALT igapäevast tööd teeb. Minu poolest kõlagu selliste "proffide" jutt siin kui tõde ja jäädagu seda uskuma, ei vaevu mingit mõttetut tarka mulli ajama siin ega neti"tarkadega" vaidlema, vaid rakendan oskusi ja teadmisi oma tööl.

Tahest tahtmata tekib küsimus, mis selle foorumi idee-mõte siis on, kui siin infot ei vahetata ja sisulist arutelu ei toimu?

[Feliks7]

Infot vahetatakse ja sisuline arutelu toimub ikka... ainult et mitte professionaalsel tasemel, vaid kodukootud, katse-eksituse meetodil teemast mingi lõhna ninna saanud "spetsialistide" vahendusel.