Palkmaja - head ja vead?

[kukupai]

Ehk on taoline teema siit kunagi läbi käinud, kuid kordamine pidi kellegi ema olema.

Plaan on hakata ehitama maja, loodetavasti palkmaja(ümarpalk). Olen kuulnud erinevaid hädasid, näiteks hiired/rotid, halb soojapidavus, tolm jms. Mis on Teie head ja halvad kogemused palkmajaga.

Kõike, kõige vingemat

[fgh]

Soovitaks endale selgeks teha energiatõhususe nõuded. Vastavalt sellele saate ka edasi uurida mis lahendused üldse on palkmaja ehitamiseks.
Palkmaja seinad on üks paras külmasild ja hundilaut, et saada asjast asja lähevad kulutused suureks.

Seega kui on lootus, et puit on puit ja palk on palk mis võrdub sein, siis ühiku hind on suur ja seina paksus võrdub väga kallis. Seega tuleks kindlaks määrata eelarve ja soovitav tulemus ja tegutseda enne aastat 2019, sest siis tõusevad kulutused veelgi.

[EEEEEEE]

a)Tuleohtlik
b)Tuulekindlus 0
c)Vajub, liigub, mängib vastavalt ruumis valitsevale niiskus%
d)Pikemas perspektiivis mõjub närvisüsteemile igas ruumis vastu vahtiv ühesugune palk.
e)Märgruumide ehitus probleemne, samuti nende hilisem kasutus.
f)Seinte U-arv ei saa kunagi vastama tänapäeva normidele.
Enamus inimeste jaoks piisavalt palju põhjusi, et mitte kaasa joosta mingi müstilise puidu fännlusega.

[siimsusi]

Üks tüüpilisi probleeme on kõrgustpidi mängimine. Kui näiteks niisketes ruumides teha plaaditud sein nii nagu tavaliselt tehakse, siis on reaalne oht, et plaadid ühel päeval alla kukuvad.
Sõbral kunagi nii juhtus.

[Külaline]

mikrotootja täislaks 11 kWp, päikesepaneele maksab täna u. 11 000 €, need toidavad soojuspumpa ja ülejäägi müüd võrku... aastaringselt energiapositiivne hoone.
Kas sel juhul on seinte U arv oluline,,, ?

Või pean maja suvilaks ümber nimetama..?

[Külaline]

mikrotootja täislaks 11 kWp, päikesepaneele maksab täna u. 11 000 €, need toidavad soojuspumpa ja ülejäägi müüd võrku... aastaringselt energiapositiivne hoone.
Kas sel juhul on seinte U arv oluline,,, ?

Või pean maja suvilaks ümber nimetama..?

5000 eest saad osta niipalju kivivilla, et võid veel paki hauda kaasa võtta . Väljas lõkkeääres ei ole ka u arv oluline, kuniks puid jagub.

Palkmaja on ju äge , aga ennem otsustamist tasub aastakese kulutada erinevate tootjate maju uurides ja suheldes.

[trebla]

Ehk on taoline teema siit kunagi läbi käinud, kuid kordamine pidi kellegi ema olema.

Plaan on hakata ehitama maja, loodetavasti palkmaja(ümarpalk).....

Sõber ehitas väikese treitud palgist sauna,,, esimesel hetkel tundus mulle kah maru äge aga siis mingil hetkel hakkas see tare-tareke miskipärast närvidele käima... praegu mõtlen, et kui , siis tahutud palgist võiks olla....

[ku16]

Nagu näha ainult negativsed soovitused. Tahaks lisada ka mõne vastuväite ja natuke infot
1.Kivivilla hulk mis saab 5000 € eest ei ole veel valmis sein vaid osa seinast ehk selle soojustus nagu ka hunnik palke ei ole veel sein.Keegi peab neid töötlema ja samuti tahab keegi selle eest töötasu saada. Lisanduvad veel kulud elektrile jne. Millegi pärast unustatakse meil tihti ära see ,et tuleb maksta ka riigimaksud. Samuti soovib palkmaja firma nagu teisedki ettevõtted teenida ka mingit kasumit,kas või selleks ,et investeerida tootmisse. Poest vorsti ostes ei kiunu keegi ,et kurat hinnad õhku täis,keegi tahab minu kulul rikkaks saada jne. Aga kui jutt läheb ehituse peale siis peab ehitusfirma kõike tegema kas või materjali hinnaga muidu on vereimeja...
2.Ka see on vähe valeväide ,et palksein muutub tüütavaks. Palkseina saab värvida kombineerida erinevatest materjalidest vaheseintega.Laed näiteks võib teha mõnest muust materjalidest. Ringivaadates leiab väga huvitavaid lahendusi. Kui ei leia siis saan huvi korral aidata.
3. Palkmaja soojapidavus.Kindlasti ei saa palkmajast U arvu põhjal ,madalenergia maja. Näiteks lafett palgist käsitööna tehtud 200 mm palkseina U arv on 0,4-0,6 W/m2K ja oleneb paljuski mitte ainult palgi läbimõõdust vaid ka vara laiusest (mitte alla. 9 cm). Korralikust varaisolatsioonist ja ka nurgatappide kvaliteedist.Samuti on olulied korralikud avatäited ja katusesoojustus . Neid üksusi loetakse muide esmasteks soojakadu kohtadeks. Olen elanud Norras mitu talve palkmajas ja ka - 25 kraadise külmaga. Ei ole veel näinud ega tundnud ,et palkmaja sein oleks läbikülmunud ja seestpoolt härmas. Norras on lubatud alla 150m2 pakmaju ehitada ka 150 mm seinaga,üle 150 m2-sed 200 mm seinaga. Norrat loetakse muide põhjamaaks.
Kui eespool postitajatel on olnud teistsugused kogemused siis ma ei tea kus sarades neil võimalus viibida on olnud. Ühe mütsiga ja üldistada siiski ei tasuks.
4. Palkmaja vajumine- käsitöö maja puhul näiteks 3-5 cm meetri kohta kui on hoone kvaliteetselt valmistatud. Ja ei ole see mingi igavesti kestev ja edasi tagasi toimiv nähtus (pisar tuli peale kui seda lugesin). Palkmaja valmistaja on sellega ka tavaliselt arvestanud. Keraamiliste plaatide paigaldamine palkseina nii,et nad maha ei kukuks ei ole mingi eriline kunst, huvi korral küsige aitan hea meelega nii nõu kui jõuga.

Võiks muidugi siin pikemalt palkmajadet kirjutada aga ehk esialgu aitab. Eks iga inimene valib ikka omale meelepärase. Varsti külmad tulemas ja palkmaju meil Eestis jagub saate ise kuskil käe vastu seina panna ja katsuda kas on ikka nii külm ja hõre. Peaasi ,et eelkõnelejate nähtud saradesse ei satuks. Ka krohvitud kiviseina või tapeeditud kipsplaatseina pikka aega vaadates võib närviliseks minna. Ühele ämm ,teisele tütar. Valiku teeb ikka mees ise.

[pikk88]

Vägisi jääb mulje, et hooga pannakse ühte patta nii käsitööna valmistatud maja, kui ka freespalgist maja. Nende erinevus on küll nagu öö ja päev. Ja siis hakatakse üldistama, kuidas palkmaja ei kõlba koerakuudiks ka...

[ku16]

Vägisi jääb mulje, et hooga pannakse ühte patta nii käsitööna valmistatud maja, kui ka freespalgist maja. Nende erinevus on küll nagu öö ja päev. Ja siis hakatakse üldistama, kuidas palkmaja ei kõlba koerakuudiks ka...

Mina kirjutasin rohkem käsitöö palkmaja kohta. Ei ole see halvem midagi kui freespalkmaja kui on korralikult tehtud. Eks igaleühele oma, kes tahab vähe looduslikuma välimusega valib käsitöö kes jälle...

[Külaline]

Näiteks lafett palgist käsitööna tehtud 200 mm palkseina U arv on 0,4-0,6 W/m2K ja oleneb paljuski mitte ainult palgi läbimõõdust vaid ka vara laiusest (mitte alla. 9 cm).

Tere.Sellise U arvuga ei saa ehituslubagi.

[Urmas]

Valiku teeb ikka mees ise.

Ilma "direktori" vähemalt heakskiitva peanoogutuseta ei tee mees midagi! Vastasel juhul on jama (palk)majas.

[pikk88]

Vägisi jääb mulje, et hooga pannakse ühte patta nii käsitööna valmistatud maja, kui ka freespalgist maja. Nende erinevus on küll nagu öö ja päev. Ja siis hakatakse üldistama, kuidas palkmaja ei kõlba koerakuudiks ka...

Mina kirjutasin rohkem käsitöö palkmaja kohta. Ei ole see halvem midagi kui freespalkmaja kui on korralikult tehtud. Eks igaleühele oma, kes tahab vähe looduslikuma välimusega valib käsitöö kes jälle...

Ma nagu pidasingi silmas seda, et pannakse ühte patta nii kehva kvaliteediga käsitöömaja, kui ka freespalkmaja.
Pole küll elujooksul väga paljudesse majadesse sattunud, kuid vähemalt ühte freespalkmajja on mind sisse lastud ja tolle omanikust oli küll kahju. Majas tuul tõmbas ka siis kui väljas oli täiesti tuulevaikne ilm.
Samas olen käinud ja näinud päris mitut korralikku käsitööna valminud maja ja pole veel kuulnud kurtmist sellistel teemadel, et tuul tõmbab ja maja mängib jne. Kui palk peaks hakkama närvidele käima siis on ju alati võimalik see üle krohvida. Märgade ruumide ehitamine ei tohiks tänapäevase materjalivaliku juures küll mingi kosmoseteadus olla. Tuleohtlikus on mu meelest ülilai mõiste. Kui armastad õhtuti voodisse tukkuma jääda, põlev koni hambus siis ei päästa su elu ka see, et elad kivimajas.
Hiired ja rotid ei tohiks nüüd küll sellepärast hakata maja hordide kaupa ründama, et tegemist palkmajaga. Olenemata sellest, kas siis tegu freespalk või käsitööna valminud majaga

[Külaline]

Kui ikka hirmus palgi soov on lihtsam ja mõistlikum kivimajas sees mõned seinad palgist teha või siis nn katta.
Jääb tuule puhumise ja vajumise mured ära

[ku16]

Eks freesmaja saab ka muidugi korralikult teha. Freesmajade puhul,eriti õhema seina puhul tuleb kasutada pingutuspolte. Paljud tootjad seda ka teevad. "Direktori" jah sõna on alati tähtis, seda olen isegi täheldanud. Ehitusluba on seni antud, pole nagu probleemi olnud nii siin kui ka kaugemal. Maja energiaklassi ei arvutata ainult seina U arvu järgi. Uue ehitusseadustiku järgi muidugi paari aasta pärast kõik uued hooned olema nn. madalenergia majad Läti palkmaja tootjatel näiteks õnnestus nende uude ehitusseadusesse lisada klausel ,et palkmaja on Lätis traditsiooniline ehitis ja vaatamata seina U arvule võib neid ka edaspidi ehitada . Samuti on see ka Norras. Meie tootjad kahjuks pole kisa tõstnud aga ju siis kohalik turg väga ei huvita.
Palkmajade teema tahaks meil kindlasti rohkem arutelu ,et hakata väljkujunenud müüti murdma, et palkmaja on üks igavesti hõre ja kole elamu. Eks seda arvamust on kujundanud ka mõned palkmajade tootjad kelle kvaliteet on allapoole igasugust kriitikat. Samas on meil ka väga palju tootjaid ,kelle majad on hinnas nii siin kui piiri taga. Aga nagu tihti Eestis kombeks siis räägitakse ainult negatiivsetest kogemustest ning kirjutatakse pikkasid arvustusi. Positiivseid juhtumeid nagu ei olegi . Väga harva keegi kuskil kirjutab või mainib ,et oli tore selle ehitajaga koostööd teha jne . Ma ei usu ,et selliseid juhtumeid üldse ei ole. Kui kuskile keegi otsib mingit meistrimeest siis on ju soovitajaid küll aga eks seegi ole positiivne pool. Seega ka rohkem positiivset järelkaja kuidas muidu õige meistri üles leiad, et mitte jälle õnnetud palksara omale saada.

[fgh]

3. Palkmaja soojapidavus.Kindlasti ei saa palkmajast U arvu põhjal ,madalenergia maja. Näiteks lafett palgist käsitööna tehtud 200 mm palkseina U arv on 0,4-0,6 W/m2K ja oleneb paljuski mitte ainult palgi läbimõõdust vaid ka vara laiusest (mitte alla. 9 cm). Korralikust varaisolatsioonist ja ka nurgatappide kvaliteedist.

Sellist u arvu ei näe käsitöö palgi puhul reaalsuses mitte kunagi ! Sellise näitaja annab vaevu välja liimpuit lamell palk koos tööstuslike tuulelukkudega.

Muide ka Eestis kasutatakse koefitsientti 1,1 energiamärgise arvutusel. Kogu see Norra jutt käib siiski suvilate ehituse kohta.
Sisuliselt on sealgi sama jutt nagu Soomes ja Eestis, et alla 270 mm seinapaksusega lamellpalgist on väga raske maja ehitada, et saavutada tänapäevased nõuded.

Kokkuvõttes istud poole meetri vahtplasti otsas ja 70 cm villa peakohal ja viimase peal ventilatsioonilahenduse ning avatäidetega, et saada minimaalne nõue täis. Ning seda lamellpalgi korral. Praegu on viimane aeg mõistlike kulutustega palkmaja ehitamiseks, sest kohe kohe tõusevad nõuded veelgi.

Endalegi teeksin lamellpalkmaja, aga reaalse eluga ja nõuetega tuleb end enne kurssi viia. Käsitöö palkmaja võib lugeda vist suhteliselt möödunud nähtuseks uue elumaja puhul-kahjuks. Vähemalt ilma mingisuguse välise soojustuseta.

[ku16]

Selline U arv on antud Norrakate poolt siiski käsitööpalgile. Lamellpalgi kohta ei oska öelda. Tulevik on täpselt nii tume palkmajade puhul kui tumedaks laseme seda ise teha. Kui kõik lähevad seadusemuudatustega kaasa ja on sellega rahul siis kindlasti ei saa elumaja ehituses palkmaja ilma soojustamata kunagi kasutada. Nagu juba mainisin siis meie lõunanaabrid on selle vastu ka häält tõstnud ja ka saavutanud ,et palkmaja jääb võimalikuks elamuehituse viisiks.
Me ei saa ju kunagi ka tahta ,et kõik peaksid omale palkmaja koduks valima. Aga see valikuvõimalus soovi korral peaks ikkagi jääma. Kardan,et mingi aja möödudes hakatakse neid nn. 0 energia maju jälle maha tegema nagu oli hiljaaegu skandinaavlaste aastatetaguse tehnoloogiaga nn. kilesse tõmmatud majadega. Kuskil on ju selle soojustamisel piirid , Pannes katusele näiteks 700 cm soojustust ,ei tehta seda mitte enam seepärast ,et see soojapidavam oleks vaid ,et üldist numbrit 0-i ligemale saada. Selline on minu kogemus sellest supersoojustamisest. Aga mis teha seadused!

[Külaline]

Aga mis siis paari aasta pärast saab?

Kui U arvu pärast palkmaja enam ehitada ei saa, kas siis pean enda maakrundile plaanitava 150 ruuduse hoone lihtsalt suvilaks nimetama?
Mis siis teistmoodi saab olema?
Ei lubata elukohana registreerida?

[fanatic]

"Aasta tehasemaja 2015 finalistide hulgast valisid lugejad oma lemmikuks Vipson Projekti ehitatud käsitöö-palkmaja."

http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustu ... d=71565243

[kukupai]

Tänan kõiki vastajaid.

Siit tuleb kohe järgmine küsimus.. Kui suur peaks olema palgi läbimõõt, et asjast ka eesti oludes tolku oleks. Mainin ka juurde, et asukoht on merest linnulennult ca 1km kaugusel. Tuuled on siinkandis päris korralikud.

[Külaline]

35cm.

[aero]

... Kardan,et mingi aja möödudes hakatakse neid nn. 0 energia maju jälle maha tegema nagu oli hiljaaegu skandinaavlaste aastatetaguse tehnoloogiaga nn. kilesse tõmmatud majadega. Kuskil on ju selle soojustamisel piirid ...

Pole küll päris õige teema aga suunake siis lähemale! Millisest tehnoloogiast jutt ja milliste argumentidega seda maha tehakse?

[ku16]

... Kardan,et mingi aja möödudes hakatakse neid nn. 0 energia maju jälle maha tegema nagu oli hiljaaegu skandinaavlaste aastatetaguse tehnoloogiaga nn. kilesse tõmmatud majadega. Kuskil on ju selle soojustamisel piirid ...

Pole küll päris õige teema aga suunake siis lähemale! Millisest tehnoloogiast jutt ja milliste argumentidega seda maha tehakse?

Praegu ei tehta midagi maha 0 energia majade puhul . Mõtlesin selle all rohkem seda, et kust jooksevad mõistliku soojendamise piirid. Näiteks kas 50 cm soojustust , annab see ka midagi reaalselt juurde või on seda vaja ainult arvutusliku tulemuse saavutamiseks.Järsku on ka 40 cm juba piisav ülejäänud on ainult numbrid.

[Külaline]

... Kardan,et mingi aja möödudes hakatakse neid nn. 0 energia maju jälle maha tegema nagu oli hiljaaegu skandinaavlaste aastatetaguse tehnoloogiaga nn. kilesse tõmmatud majadega. Kuskil on ju selle soojustamisel piirid ...

Pole küll päris õige teema aga suunake siis lähemale! Millisest tehnoloogiast jutt ja milliste argumentidega seda maha tehakse?

Praegu ei tehta midagi maha 0 energia majade puhul . Mõtlesin selle all rohkem seda, et kust jooksevad mõistliku soojendamise piirid. Näiteks kas 50 cm soojustust , annab see ka midagi reaalselt juurde või on seda vaja ainult arvutusliku tulemuse saavutamiseks.Järsku on ka 40 cm juba piisav ülejäänud on ainult numbrid.

Nullenergia maja on põhjalikult ja targalt läbi mõeldut terviklahendus. Tuimalt 50cm soojustust seinas ei päästa.

[ku16]

Ma ei eita ,et nullenergia maja on läbimõeldud lahendus. Samuti ei tehta ka palkmaju või teisi hooneid läbimõtlemata.Tahan öelda seda ,et järeldused tehakse siiski alles aastate pärast, nagu alati.. Kas oli ikka kõige õigem ja tervislikum ning säästlikum lahendus. Eks igaüks otsustab ise millist maja ta suudab omale lubada ja millises tal meeldiv on elada. Ei kao need palkmajad ka kuhugi. Paigaldame momendil ühte palkmaja Soomes, elumajaks . Inimesele ta meeldib ja võib-olla tõesti on ta energiakulud mingil määral kõrgemad aga tema arvamus,et vanaisa elas sellises majas ja isa elas sellises majas ning nendes majades on vähemalt midagi hingata. Aga see on selle inimese arvamus. Kellegile meeldib jälle nn.0 energia maja või mõni kolmas variant . Ei ole mõtetet kuidagi maha teha ei üht ega teist varianti. Laske inimesel elada sellises majakeses nagu ta ise soovib. Ise elan 700 mm seinaga paekivist 200 aastases majas ja ei ole muls iin külmem ega soojem kui 200 mm se seinaga palkmajas. See on kokkuvõttes minu arvamus ja rohkem nagu lisada omaltpoolt ei ole. Edu kõigile oma kodumaja valikuks!