Soojusvaheti kortermajale

[Urmas]

Tere,

Kuna olen loll küttesüsteemide ja veevarustusele alal, siis isegi ei teadnud seda, kuhu see teema paigutada, kas kütteüsteemide või veevarustuse alla.
Asi on selles, et juba paar aastat käivad jutud, et siiani tegutsev alevi kohalik katlamaja, mis annab meie majale(8 korterit) soojavett, läheb remonti ja peale seda, kui soovime sooja vett tsentraalselt, peab majale paigaldama sooja vee soojusvaheti või paigaldab iga korter iskliku soojavee boileri(elektri). Nüüd küsimus- eeldatavalt umbes kui suur saab/peab olema see soojusvaheti(mõõtmetelt)? Kuna see soojusvaheti saab arvatavasti paiknema meie keldri pinnal, siis kui suure ruumi see võtab meie keldri arvelt? Järgmine küsimus läheb küll seadlusandluse valda, aga, kas meil kui keldri omanikel on õigus nõuda mingit õiglast taluvuskompensatsiooni keldripinna vähenemise arvelt ühistu hüvanguks? Olen küll muidu hea inimene, aga hingelt "JUUT". Millegipärast arvan, et ühistust keegi ei oleks nõus niisama oma hoiuruumide pinda ära andma. Või mine tea? Tegelikult vist variante ei ole, sest soojavee mõõtja asub meie boksis. Ei tahaks olla niisama nõus kui soojusvaheti liiga palju ruumi võtab.
Kõigil on keldrites oma küttepuude talvevarud, sest majas on igas korteris oma individuaalne küte, kellel ahjud, kellel katlamaja keldris.

Tänana arvamuste est!

[Ehitusenergia]

Soojusvaheti mõõtmed sõltuvad temperatuurigraafikutest. Juurde tuleb ka soojussõlm, mille osa on soojusvaheti. Vajaliku pinna suurus ilmselt ca 2-3 m2.

[Urmas]

Soojusvaheti mõõtmed sõltuvad temperatuurigraafikutest. Juurde tuleb ka soojussõlm, mille osa on soojusvaheti. Vajaliku pinna suurus ilmselt ca 2-3 m2.

Tänan info eest! Kuna nagu juba esimeses postituses mainisin, et olen selles teemas loll, siis palun selgita hästi aeglaselt, kuidas mõjutab temperatuurigraafik soojusvaheti suurust? Kas sooja vee kasutushulga poolest? Aga kui see "graafik" on täiesti kaootiline?

Tänan!

[Ehitusenergia]

Üks pool on lihtne, 5/55, ehk külm vesi 5 kraadi ja soe vesi meie kraanis 55 kraadi. Linnades on tavaliselt kaugkütte temp graafik 120/65, ehk pealevool 120, tagasi 65, suvel on nt 65/20 vms. Kuidas mõjutab? Mida suurem on temperatuuride vahe, seda rohkem kW sealt saab ning seda väiksem on soojusvaheti.

[sjp]

Kaugkütte pealevool katlamajast tavaliselt (kütteperioodil?)120 C? Suvel 65/20? Sa vist ei ole eluski üheski kaugküttevõrku kütvas katlamajas käinud?

[sjp]

Soojusvaheti ise võtaks teil u. 10x20 cm põrandapinda. See on kõige väiksem probleem asja juures. Peab olema ka pump ja automaatika, ikka paar tuhat läheb see asi maksma.

[Kütja1]

Ei pea see süsteem asuma seal ruumis, kus asub veemõõtja. Mida veel peale soojusvaheti on vaja, peab täpsustama veel. Võite kirjutada: andres.1021@hot.ee

[Urmas]

Soojusvaheti ise võtaks teil u. 10x20 cm põrandapinda...

??? Ainult? Paluks viidet sellisele soojusvahetile kortermaja jaoks!

... Peab olema ka pump ja automaatika, ikka paar tuhat läheb see asi maksma.

Ei ole konkreetselt meie, vaid ühistu konsensuse küsimus, aga arvan, et ei tekita probleeme.

[Kütja1]

Puutun praktiliselt igapäevaselt kokku selliste asjadega, 8 korterit on tõesti selles mõttes nii vähe, et vajalik soojusvaheti võtab umbes sellise põrandapinna, oluliselt rohkem kindlasti mitte. Põrandapind on üks asi, kõrgus on tal suurem, võibolla u. 50-60 cm.

[Urmas]

Ei pea see süsteem asuma seal ruumis, kus asub veemõõtja. Mida veel peale soojusvaheti on vaja, peab täpsustama veel. Võite kirjutada: andres.1021@hot.ee

Kui see soojusvaheti võtab nii vähe ruumi(10x20cm) nagu külaline kirjutas, siis see probleeme ei tekitaks, aga kui 2-3m2, siis on see jama ja ma ei usu, et keegi meie ühistu liikmetest oleks oma keldriboksi arvelt 2-3m2-st ühistu hüvanguks loobuma.
Ega peale sooja vee tuleviku osas muid probleeme ei olegi, kuid esialgu ei toimu veel midagi. Tean ja rahustan end ja "raamatupidajat" sellega, et kuulujuttudest kuni realiseerimiseni võtab riigiametnikel ikka jupp aega, kuid võimalikest variantidest targemaks saada tasub igal ajal.

[Urmas]

Puutun praktiliselt igapäevaselt kokku selliste asjadega, 8 korterit on tõesti selles mõttes nii vähe, et vajalik soojusvaheti võtab umbes sellise põrandapinna, oluliselt rohkem kindlasti mitte. Põrandapind on üks asi, kõrgus on tal suurem, võibolla u. 50-60 cm.

Tänan info eest! Seda`nd küll, et põrandapind on üks asi, aga palju seda põrandapinda numbrites vaja läheb? Kui see võtab 2-3m2 nagu ühes eelmises postituses läbi käis, siis eriti küll ei oleks huvitatud endal boksi soojusvaheti paigutamisest. Keldris on kõrgust ca 2,2m jagu.
Seda`nd ka, et loomulikult ei pea soojusvaheti paiknema sama ruumis, kuid mida lühemad on torud, seda ökonoomsem peaks süsteem nagu olema?

[Kütja1]

20 cm x 10 cm oleks 0,02 m2. Sinna võib lisanduda veel asju, oleneb kuidas täpselt praegune seis on. Kas maja küte tuleb otse katlamajast, tähendab majas enam küttevee temperatuuri ei reguleerita? Kui ei, siis on kindlasti vaja eraldi automaatikat, mis sooja vee temperatuuri hakkab hoidma. Kui juba automaatika panna, siis võibolla on mõtekas see panna ka kütet juhtima... jne. Kui on soov, saan tulla üle vaadata ja nõu anda, kindlasti ei selgu siinse kirjavestluse käigus kõik vajalikud detailid vajalikul tasemel.

[Urmas]

Soojusvaheti ise võtaks teil u. 10x20 cm põrandapinda.

Kuna jäin mõtlema nende numbrite üle ja püüdsin endale ette kujutada nii vähe ruumi võtvat soojusvahetit, siis millegipärast lõi mulle silme ette Gorbatšovi aja kuiva seaduse ajal enda valmistatud tagurpidi soojusvaheti 40 liitrisele samaka aparaadile, mis oli tehtud 2 liitrisest kilumannergust ja toimis väga hästi.
Kas sellise läbimõõduga soojusvaheti, olgu ta või 2m pikkusega, ikka katab ära kõigi, 8 korteri üheaegse vanniskäigu vajaduse?

[Urmas]

Kas maja küte tuleb otse katlamajast, tähendab majas enam küttevee temperatuuri ei reguleerita?

Kõigil on keldrites oma küttepuude talvevarud, sest majas on igas korteris oma individuaalne küte, kellel ahjud, kellel katlamaja keldris.

Ainult soe vesi tuleb tsentraalsest katlamajast, keskkütte torud välja saeti juba nii ammu, et tulu torude eest sai vist keegi Vtortšermetist või kadunud Robert Lepikson. Noh, selline mõningate kolhoosiaegsete majadega väikeasula probleem, kus kõik korteriomanikud on individualistid.

[Kütja1]

Vabalt aitab umbes sellisest suurusest. Loeb kogupind (seega ka kõrgus), mitte vaid laius-pikkus. Sinu omast mitmeid kordi rohkemate korteritega majas on soojusvaheti mõõdud võibolla u. 20x40 cm ja kõrgus alla meetri. Näen neid iga päev, tean mida räägin.
Kui aga keskkütet majas ei ole, siis ilmselt ei tasu ka sooja vett katlamaja veega soojendada. Minul näiteks elektriboileriga kulub u. 15 eur kuus pere kohta sooja vee soojendamiseks elektrit, vaevalt et selle katlamaja süsteemiga odavam tuleb.

[Urmas]

Kui aga keskkütet majas ei ole, siis ilmselt ei tasu ka sooja vett katlamaja veega soojendada. Minul näiteks elektriboileriga kulub u. 15 eur kuus pere kohta sooja vee soojendamiseks elektrit, vaevalt et selle katlamaja süsteemiga odavam tuleb.

Vot see number(15€/kuu) panebki mind mõtlema ja eestlane(individualist+"valge juut" ) nagu ma olen, siis peale selle vahetevahel mõtlen ka sellele, et, kas ikka tasub ära see kogu kollektiivile(majale) süsteemi ehitamine? Kuidas hakkaks toimuma vee kasutamise mõõtmine? Arvatavasti leping sõlmitakse ühistuga, mitte iga korteriga eraldi, aga kui keegi jääb võlgu, siis peavad maksma teised, et neilt sooja vett ära ei võetaks.
Oeh, raske on tänapäeva elu kollektiivis, kus kõik tunnevad ennast kapitalistidena(mina kaasa arvatud).
Õitsva sotsialismi ajal oli lihtsam. Näedsa, näiteks Savisaar tegi ühe Hruštšovi idee teoks ja Talinas on ühistranport tasuta. Idee järgi pidi see tasuta transport olema küll eelmise sajandi 80-tel ja üle 1/6 plaanedi Maa.

[Urmas]

Minul näiteks elektriboileriga kulub u. 15 eur kuus pere kohta sooja vee soojendamiseks elektrit, vaevalt et selle katlamaja süsteemiga odavam tuleb.

Ma ei tea kui suur on sinu pere, aga tundub, et sul on õigus, sest meil koosneb pere 5-st liikmest ja eelmise kuu arve sooja vee eest oli ca 30€ + midagi kanalisatsiooni laskmise eest ehk kokku ligi 40€.

[rokikas]

Soojusvahetid on väikesed tänapäeval tõesti aga nii vähestele inimestele kaugest katlamajast "soojatörtsu" saatmine tundub küll vägagi kahjumlik ettevõtmine. Pean silmas trassikadusid (soojafirma kulu ilmselt).

[Ehitusenergia]

Kaugkütte pealevool katlamajast tavaliselt (kütteperioodil?)120 C? Suvel 65/20? Sa vist ei ole eluski üheski kaugküttevõrku kütvas katlamajas käinud?

Enne kui tuled tatti pritsima, küsi nt Fortum Tartult mingi objekti kohta tehnilisi tingimusi. Minul on need olemas.
Soojuskandja parameetrid: Arvutuslikud temperatuurigraafikud primaarpoolel:

Küttekontuuris T1/T2 = 110/ 55 kraadi (talvel)
Sooja vee kontuuris T1/T2 = 65/20 kraadi (suvel)

Need temperatuurid on linnades erinevad. Tallinnas võib olla katlamajast pealevool ka 130 kraadi.

Niiet ära tule hüppama.

Parimat.

[Külaline]

Kõige sellise aluseks on siiski projekt . Asi ei piirdu ainult soojusvahetiga ja selle valikuga. Väga oluline komponent on ka reguleerventiil jm armatuur.
Projekti aluseks on aga tehnilised tingimused soojamüüjalt.
Tellija ei peagi asjast matsu jagama ja siin foorumis ennast harimas käima. Las alaga tegelevad spetsialistid, kellel on ka vastavad õigused olemas.

P.S. Sooja tarbevee puhul ei ole nii, et meil on 8 korterit, siis kõik käivad korraga vannis. Kui näiteks ühele tarbijale (eramule) võetakse plaatsoojusvaheti võimsuseks 51 kW, siis 8 korteri puhul ei ole see number 8x51 vaid 92 kW. Seda tarbevee 55°C korral.

[Külaline]

Palju soe vesi siis pikemas perspektiivis odavam tuleks, võrreldes elektri boileriga igas korteris?
Seal ju ka väljaehitamise ja käitlemise kulud?

[Kalvis]

Nüüd küsimus- eeldatavalt umbes kui suur saab/peab olema see soojusvaheti(mõõtmetelt)?

Ei ole õnneks väga suur. 90 korteriga maja oma oli umbes kandine (või rohkem), seega piisab siia väiksemast.

Järgmine küsimus läheb küll seadlusandluse valda, aga, kas meil kui keldri omanikel on õigus nõuda mingit õiglast taluvuskompensatsiooni keldripinna vähenemise arvelt ühistu hüvanguks?

Ülitäpselt ei tea, kuid tõenäoliselt on keldripinnad ühisosa. Seega peab ühistu kohtlema neid võrdselt ja leidma lahenduse, kus ei kahjustata kellegi õigusi. Samas keldri omanikul pole tema kelder vist reaalosa (see on vaieldav) seega saab ühistu vajadusel sobivasse kohta soojusvaheti paigaldada, leides kuuriomanikule talle sobiva uude asukohta pinna.

Soovitan tõsiselt üle vaadata kaugkütte hinnad. Vahepeal küsisid katlamajad sooja eest rohkem kui oleks elektriga küttes olnud ja siis oleks boileriga tarbevee tegemine palju soodsam. Mitmed sellised minikortermajad lahkusid keskküttesüsteemist ja tegid oma väikekatlamaja, osad aga on paigaldanud soojuspumbad (tavaliselt tarbevee tegemiseks)

[sjp]

[/quote]
Enne kui tuled tatti pritsima, küsi nt Fortum Tartult mingi objekti kohta tehnilisi tingimusi. Minul on need olemas.
Soojuskandja parameetrid: Arvutuslikud temperatuurigraafikud primaarpoolel:

Küttekontuuris T1/T2 = 110/ 55 kraadi (talvel)
Sooja vee kontuuris T1/T2 = 65/20 kraadi (suvel)

Need temperatuurid on linnades erinevad. Tallinnas võib olla katlamajast pealevool ka 130 kraadi.

Niiet ära tule hüppama.

Parimat.[/quote]



Paberi peal võib igasuguseid numbreid olla, räägin reaalsest elust: katlamajad ei väljasta isegi 100 C, rääkimata 110-130 C. Suvel 20 C tagasivoolust võib märga unenägu näha.

[Ehitusenergia]

Insener teeb omad arvutused vastavalt katlamaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, mitte ei hakka temperatuurigraafikuid kusagilt foorumist taga otsima.

Igaüks saab aru, et tegu on arvutuslike temperatuuridega, mis on valitud arvutuslike juhtumite jaoks. Samamoodi dimensioneerime enda eramaja kütte vastavalt asukohale nt -25 kraadi peale. Mitu päeva aastas on meil -25 kraadi?

Tahad veel vaielda?

[sjp]

Kui külma ei taha jääda ektreemse külmaga, siis tasub soojusvaheti võtta sellise arvestusega, et max. 90 C tuleb majja. Insenerid muidugi oskavad vaid paberilt numbreid lugeda, reaalsest olukorrast ei tea midagi.