Ahi ajab sisse peale kütmist.

[RaikoJ]

Tere!

Häirib väike fenomen peale ahju kütmist. Ahi ise on hea, läheb ilusti soojaks, sisse ei aja kütmise ajal, kõik just kui toimib. Nii palju, kui on inimesi, olen ka kuulnud erinevaid versioone siibri kinni panemisest. Mina enamasti panen ahjul õhu pealevoolu kinni siis, kui söed poolenisti hõõguvad. umbes viis minutit peale õhu pealeandmist, lükkan siibri 50% kinni, sisse ei aja, kõik on korra. umbes tunnike hiljem, lükkan siibri kinni nii 3/4 või isegi natuke rohkem. endiselt sisse ei aja. Peale seda, umbes tunnikese pärast, lükkan siibri lõpuni kinni ja hetk hiljem viskab päris korraliku vingu tuppa. Kuna ma ise spetsialist selles vallas pole, siis jääb arusaamatuks, kust see ving ikkagi tuleb, kui söed on umbes 4 tundi olnud juba kustunud. Mingeid notte ka ei jää koldesse, mis võiksid haiseda.

Ehk keegi jagab mingi nipi või annab soovituse.

Raiko

[motamees]

Üks võimalus. Kui kütta vaikselt, tekib lõõridesse tahm ja see võib seal vaikselt hõõguda ja sellest ka hais. Kas kolle on peale kütmist tahmane?
Teine võimalus. Ahju ehitusel on kasutatud paisuvuukide tekitamiseks lainepappi või muud taolist materjali. Ahju kuumuse tagajärjel hakkab see hõõguma ja tekitab haisu. Millal on ahi ehitatud?
Kui on kasutatud paisuvuukide jaoks villa, kas villaribad ulatuvad ahju laele välja? Mis sorti ahi on?
Kas ahju ehitusest on pilte (võiks panna teemasse)? Kus ahi asub?

[RaikoJ]

Ahju tüüpi ma ei tea tõesti. Pottsepp ütles, et ahju alumine osa on press-soe osa, küttekoldel on augud sees külgedel, et soe pääseks voodrini. Ülemine osa on keerdlõõr ? mis jookseb siis ringe tehes korstnasse lõpuks. Paisuvuukide jaoks on kasutatud tulekindlat villa ja nii palju, kui mina nägin, läks see vill üles välja. Kütan nii, et laon kolde puid täis, teen alt õhuluugi lahti ja põleb nii nagu põleb. Klaasukse klaas tahmaseks ei lähe ja kolle ka on suht ilus, seega ei tohiks põlemistemperatuurides probleeme olla. puud on ka ilusti kuivad.

[motamees]

... või annab soovituse.

Raiko

Teinekord vasta kõigile küsimustele, kui soovid abi.
Räägi oma pottsepaga sellest probleemist.

[Robi 1]

Pane pildid ahju seest ja väljast ....

[RaikoJ]

Pane pildid ahju seest ja väljast ....

Seest sa pead silmas küttekollet ma eeldan ?

[aero]

...kui inimene tahab mind reaalselt aidata ja teada, kus ma elan, siis saab seda teha privaatselt. Ma leian, et terve ehitusfoorum ei pea teadma minu elukohta...

Õige. Enamikul foorumi lugejaist on sügavalt savi millises maakonnas ja omavalitsuses elab Raiko kelle ahi ajab sisse. On ainult sinu enda huvides, et see info jääks silma mõnele pottsepale kes samas maakonnas toimetab ja viitsib tulla vaatama. Ma leian, et su suhtumine on küündimatu ja enesekeskne. Foorum on selleks, et avalikult abi küsida ja osutada. Abi küsija võiks iseseisvalt tulla selle peale, et avalikule küsimusele on võimalik ka privaatselt vastata . Ja kui oma asukoha lahter ÕIGEL AJAL ära täita ... siis langeb küsimus üldse ära.

[ahjuke]

Ving see kindlasti pole kuna ving lõhnatu gaas.Lainepapp saab sees kõigest korra kärsata.Ega jah tegu võib olla tahma hõõgumisega lõõrides.Sügisel korstnaid puhastades päris palju korstnajalgu kus tahm hõõgub.Just sellised korstnad kus korstnajalg ei lõpe mitte põrandal vaid lõpeb slepega ühes tasapinnas.

[RaikoJ]

Minu korstnajalg lõpeb põrandal ja seal puhastusluugid.

Niipalju olen infot saanud, et ahju ehitusel pole viga midagi, teada tuntud kaua ehitatud ahjutüüp. Soovitus oli see, et hoida kolde õhuluuk lahti seni, kuniks on kõik hõõguvad söed kustunud. Eks ma proovin ja vaatan, mis saab. Kui palju nii potensiaalset sooja kaduma läheb, eks see paista ka.

[ahjuke]

Kas ahjul ka puhastusluugid?Kui jah siis kui suured?Kui kahekivi kõrgused siis sealt ajab käe sisse ja saab ahju korralikult ära puhastada,aga kui pottsepa lemmikluuk ehk ühekivi kõrgus siis läheb juba raskeks ja üsna palju tahma jääb tegelikult ahju sisse ja seal hea hõõguda.

[pikk88]

Mul ka elamises säärane ahi mis ajab peale kütmist mingit jura sisse. Minul aitab see, kui peale ahju sulgemist paariks tunniks jätta siibrile umbes sentimeetrine vahe sisse ja alles hiljem see päris lõpuni kinni lükata. Milles täpsemalt asi seda pole viitsinud uurida, kuna pole tegemist minu enda ahjuga ja see rohkem nagu omaniku rida...
P.S. Selle foorumi inimesi ebaregulaarses suguelus ja delfi stiilis kommenteerimises süüdistada on küll pehmelt öeldes alusetu ja inetu. Mina olen siiani saanud siit enamusele oma küsimustele vastused ja sellele aitabki kõvasti kaasa see, kui oma küsimus õigesti vormistada. Nii Motamees, kui Robi on mind korduvalt aidanud. Nii foorumi kui ka telefoni kaudu, seega ennem mõtle natuke, kui postitad

[aero]

@pikk88 - kas siiber on "vana kooli" oma? Need kaasaegsed ei sulgugi päris tihedalt, jääb väike vahe.

edit: kaasaegse all pidasin silmas moodulkorstna siibrit: http://www.floyd.ee/big/3060/1/schiedel ... ber-16.jpg

[Tavalugeja]

@pikk88 - kas siiber on "vana kooli" oma? Need kaasaegsed ei sulgugi päris tihedalt, jääb väike vahe.

Ole hea, seleta oma ehk heagi mõte ka tavalugejatele mõistetavaks.

[pikk88]

On küll nn vanakooli oma. Ennevanasti oli ahju asemel pliit. Siiber võeti tolle pliidi soojamüüriseest taaskasutusse. Imelik on see, et ahi on sisse ajanud algusest saadik. Seega ei saa põhjus olla mingis tahma või pigi hõõgumises sest uuel ahjul seda ju sees polnud...

[ahjuke]

[quote="aero"]@pikk88 - kas siiber on "vana kooli" oma? Need kaasaegsed ei sulgugi päris tihedalt, jääb väike vahe.
Vastavalt seadustele ei tohigi tänapäeval siiber tihedalt sulguda,aga see selleks.Tänapäeva siibrid sulguvad ka pole neil häda midagi,probleem pigem selles ,et ei osata siibrit paigaldada siibri taha alla nurka raamile tuleb sälk lõigata,sälgust jookseb tahm soonest välja.Kui seda ei tee siis tõesti ei taha siibrid sulguda ja hiljem seda sälku enam eitee.Siibritel jah raami ja laba vahel kena loks,aga kui kütteseadek kütame tekib tahm pindadele küttekehas ja üsna ruttu ei liigu sealt enam õhk läbi.

[pikk88]

Seda ma tean jah, et tänapäeval selline komme on. Ma pole nüüd küll vanade tavadega kursis, kuid mulle on nagu mulje jäänud, et nn vene ajal käisid siibrid õhutihedalt kinni ning mulle nagu nooruspõlvest ei meenu, et kellelgi sugulastest-tuttavatest ahi niiviisi sisse oleks ajanud. Sellest ka inimlik uudishimu, et mis valesti on tehtud
Tean ka, et kui ahi kunagi 15 aastat tagasi valmis sai siis käisid kõik tuttavad "meistrid" seda vahtimas ning kukalt sügamas. Polnud keegi varem säärase asjaga kokku puutunud ning aidata ka ei osanud. Seetõttu kujuneski välja säärane harjumus, et siibrit ei lükatud kunagi päris lõpuni kinni...

[ifffff]

Heh, mul on samasuguse põhimõttega ahi, alumine osa nn press-soojaga ja ülemine ringlõõridega. Hädadgi on sellel ahjul samasugused nagu teemaalgatajal, ajab vingu sisse kui tuli ammu kustunud.

[ahjuke]

Kas nendel ahjudel puhastusavad on?Kas on puhastatud?Kui on korralikult puhastatud siis ei saa sealahjus ju miski asi sussida.Tuharestil saab ju söed tuhaks lasta.

[ifffff]

Mul on umbkoldega ahi.

[ahjuke]

No,aga tee siis restkoldeks pole raketiteadus,puid kulub ka kolmandiku kindlalt vähem.Luuk mingi 60 eur ja restid kah natuke ja tasub juba ühe hooajaga.Tehtud ja proovitud omal nahal.
Nagu aru saan siis puhastusluuke pole,ei teeks paha ka need teha.

[Tavalugeja]

No,aga tee siis restkoldeks pole raketiteadus,puid kulub ka kolmandiku kindlalt vähem.Tehtud ja proovitud omal nahal.

Ikka veel ei teata austerlastest miskit

[ahjuke]

No,aga tee siis restkoldeks pole raketiteadus,puid kulub ka kolmandiku kindlalt vähem.Tehtud ja proovitud omal nahal.

Ikka veel ei teata austerlastest miskit

Äkki tutvustad?Googel ei teadnud ka.

[Tavalugeja]

Hea meelega aitan. Soovitan sul uuema googli osta. Pühkijad peaksid selle jao ikka teenima?