Maasoojuspumba valik?

[vitjak]

Nibel ei ole mingit tarbevee ringluspumpa, lisaks ei pane nad tarbevee paisupaaki, mis toob kaasa ligase põranda tehnoruumis ja rõske õhu.
Nibe paigaldajate iseloomustamiseks võib kasutada kõiksuguseid vandesõnu, kõik kehtib.

[Oravaonu]

Nibel ei ole mingit tarbevee ringluspumpa, lisaks ei pane nad tarbevee paisupaaki, mis toob kaasa ligase põranda tehnoruumis ja rõske õhu.
Nibe paigaldajate iseloomustamiseks võib kasutada kõiksuguseid vandesõnu, kõik kehtib.

Minu paigaldajad panid küll tarbeveele paisupaagi, asub teine MSP peal.... aga jah, ex nii mõnegi asja laseks nüüd teisti paigaldada, aga laias laastus võib tööle anda hindeks kõva 4

[Oravaonu]

oluline, et pistiku pesa peal ja pistikul endal oleks faas ära märgitud, kuna tegemist pole püsiva ühendusega ja oht on, et pistik võib pessa sattuda teisipidi

Mis jutt see veel on? Miks peaks 1-faasilisel seadmel see tähtis olema?

Pumba pistikul on kolm nn otsa, faas, null ja maandus ja oletame, et ühendad sinna nüüd tavalise juhtme, mille otsas on pistik, mille pistad aegreleesse, siis võib juhtuda, et seinakontakti null läheb pumba faasi ja vastupidi.... puudub kogemus, kas siis läheb pump tagurpidi tööle, kärssab läbi või sattub faas korpusesse.....aga see selleks

[Küülaline]

Pumba pistikul on kolm nn otsa, faas, null ja maandus ... seinakontakti null läheb pumba faasi

Pistikul on küll 3 otsa, millest üks on maandus, aga null ja faas eraldi tähistatud ju ei ole. Ühefaasilise mootori pistiku võib pista ükskõik kumba pidi pistikupessa. Mootori pöörlemissuund sellest ei muutu ega midagi hirmsat ei juhtu.

[Oravaonu]

Pumba pistikul on kolm nn otsa, faas, null ja maandus ... seinakontakti null läheb pumba faasi

Pistikul on küll 3 otsa, millest üks on maandus, aga null ja faas eraldi tähistatud ju ei ole. Ühefaasilise mootori pistiku võib pista ükskõik kumba pidi pistikupessa. Mootori pöörlemissuund sellest ei muutu ega midagi hirmsat ei juhtu.

Ei tegele igapäevaselt nende pumpadega ja elektriku pabereid ei oma, seega ei vaidle vastu, aga nädal tagasi tegin elektriühenduse oma sauna põrandakütte tsirkulatsioonipumbale Grundfos Alfa ja sellel oli pumba poolsel pistikul ilusti kirjas juhtme ühendus L N ja maandus. Käisin just vaatamas ka MSP tarbevee tsirkulatsioonipumba ( Grundfos Comfort PM) pumba poolset pistikut ja ka sellel oli näidatud juhtmehe ühendus L ja N
Seega rohkem ei oska ma kommenteerida ja ei hakka oma pumpade peal ka katsetama, et mis juhtub, kui null ja faas ära vahetad

[2korda2]

Oravaonu,
ma ei ole nõus loogikaga, kus just saun vajab pumpa. Sihtotstarbeliselt käiakse saunas üldiselt kindlal ajal ja vee tarbimine on siis piisavalt tihe ja suuremahuline - soojustatud torus olev vesi ei jõua ära jahtuda. Pumba vajadus on pigem köögis/vannitoas, kus vee tarbimine on üpris kaootiline ja pigem väikeste koguste kaupa.
Hakata aga just sauna pumpa juhtima programmkella vms abil, sest "pumba lülitamine käsitsi on tülikas" - umh? Kui tihti sa saunas käid? Kui ilma pumbata ikka ei saa, siis ühenda pump sauna valgustuse lüliti alla ja asi ants - paned tule põlema - hakkab vesi ringi käima.
Ärge elage oma elu keeruliseks!

Suurim viga, mida olen näinud sedasi tsirgupumbaga tehtud olevat - katlaruumist tulev soojaveetoru valati ilma soojustuseta põrandasse piki elutoa-köögi põrandat. Paigaldajad veel kiitsid "saate sedasi osaliselt põrandakütte". Mina külastasin antud elamist suvel, väljas oli +29, põrand küttis elutuba ja kööki. Pidin siis peremehele ütlema, et pumba saab tegelikult välja ka lülitada.

[Külaline]

Kas keegi viitsiks arvutada, kus on see tasuvuspiir, kas kuuma vett igaks juhuks ringi ajada ja kaotada energiat suvel või lasta vahel lihtsalt puhast vett kanalisatsiooni, oodates, et see soojaks läheb?

Mis maksab liiter vett?
Mis maksab liitri vee kuumutamine 20 °C-> 50 °C (või mis kraadist mis kraadini peaks arvutama?)


Mõistlik on sellest seisukohast lähtudes köögid ja pesuruumid soojaveeboileri/katla lähedusse ehitdada.
Või mõnel juhul kööki omaette boiler panna.

[Oravaonu]

Oravaonu,
ma ei ole nõus loogikaga, kus just saun vajab pumpa. Sihtotstarbeliselt käiakse saunas üldiselt kindlal ajal ja vee tarbimine on siis piisavalt tihe ja suuremahuline - soojustatud torus olev vesi ei jõua ära jahtuda. Pumba vajadus on pigem köögis/vannitoas, kus vee tarbimine on üpris kaootiline ja pigem väikeste koguste kaupa.
Hakata aga just sauna pumpa juhtima programmkella vms abil, sest "pumba lülitamine käsitsi on tülikas" - umh? Kui tihti sa saunas käid? Kui ilma pumbata ikka ei saa, siis ühenda pump sauna valgustuse lüliti alla ja asi ants - paned tule põlema - hakkab vesi ringi käima.

Natuke räägime vist teineteisest mööda, aga see selleks ehk pumpa on mul ikka vaja, kuna veetrassi pikkuseks on 25m, ma ei kujuta ette, kui palju peaks ma laskma ennem vett joosta, kuni soe vesi sauna kohale jõuab. No ja lõppkokkuvõttes mugavuse eest tulebki maksta, lisaks sai nüüd nn kaks kärbest ühe hoobiga lahendatud ehk nüüd on ka vannitoas ja köögis pidevalt kohe soe vesi olemas. Mina isiklikult programmkella ei vaja, kuna pumba tööd saab juhtida läbi MSP, aga selle lahenduse pakkus välja paigaldaja, juhuks, kui MSP-l see võimalus oleks puudunud, Sinu näide, et pump panna tööle sauna valgustuse alt, on üks võimalik variant kuidas pumpa juhtida ( ja üsna nutikas lahendus, mille peale ise kohe ei tulnudki, kuna mõtlesin mitme tarbimispunkti peale) , aga mul on on nii leili kui pesuruum akendega ja suvel lisavalgustuse vajadus puudub... iseenesest nende paari pirni el kulu pole ka mis suur. Mul käis varem ka WC vent tule lüliti alt ja tule pidi iga kord põlema panema, kui WC-sse läksid, vaatamata sellele, et ka WC on mul aken ja päeval polesk valgustust vaja olnud. Nüüd kus mul on juba paar aastat majas sundvent, siis vanast harjumusest pannakse vahel ikka veel WCsse minnes päeval tuli põlema )) Saunas käin ma keskmiselt 2x nädalas ja selles mõttes nn kindlaid kellaegu ja päevi pole, lisaks on jube mugav saunas suvel ennast vahel loputamas käia. Eks ma pikalt kaalusin ja olen ka praegu kõhkleval seisukohal, kas oli kõige mõistlikum mõte loobuda saunas ahjuga vee soojendamisest. Kaalusin ka eraldi el boileri paigaldust sauna jaoks, aga head seltsimehed soovitasid, et mis sa mässad, omal soodsalt maasoojuspumbaga soe vesi olemas, saad suvalisel ajal saunas ennast loputamas käia, lisaks lahendad selle ringluspumbaga ka selle köögi ja vannitoa sooja vee probleemi ära. Seega alati tuleb iga lahendust vaadata objekti, tarbimisharjumste jms põhiselt ning ühte ja ainuõiget lahendust pole olemas. Aga ilmselt läheme oma jutuga juba natuke teemast välja, seega vabandan juba ette.

[Oravaonu]

Kas keegi viitsiks arvutada, kus on see tasuvuspiir, kas kuuma vett igaks juhuks ringi ajada ja kaotada energiat suvel või lasta vahel lihtsalt puhast vett kanalisatsiooni, oodates, et see soojaks läheb?

Mis maksab liiter vett?
Mis maksab liitri vee kuumutamine 20 °C-> 50 °C (või mis kraadist mis kraadini peaks arvutama?)


Mõistlik on sellest seisukohast lähtudes köögid ja pesuruumid soojaveeboileri/katla lähedusse ehitdada.
Või mõnel juhul kööki omaette boiler panna.

Paljudel juhtudel ilmselt on see tasuvusaeg üsna pikk või lausa ebamõistlik. Kui on mitu tarbimispunkti ja nende vahemaad pikad ning nt MSP ei saa panna kohe köögi/vannitoa/sauna lähedale, siis võib olla pumba paigaldamine põhjendatud, vaatamata sellele, et see majanduslikus mõttes pole kõige tasuvam. Lisaks mugavus maksab... võin ise kinnitada, et üsna ebamugav oli seni hommikuti ja siis, kui polnud tükk aega sooja vett tarbinud, lasta lihtsalt liitrite viisi vett kraanikaussi voolata ja oodata, kuna soe vesi kohale jõuab. No ja puhas vesi on ju tegelikult varandus, mida meil veel õnneks on laialt käes, aga mis tulevikus saab, seda ei tea.

[Rostfrei]

Kas keegi viitsiks arvutada, kus on see tasuvuspiir, kas kuuma vett igaks juhuks ringi ajada ja kaotada energiat suvel või lasta vahel lihtsalt puhast vett kanalisatsiooni, oodates, et see soojaks läheb?

Mis maksab liiter vett?
Mis maksab liitri vee kuumutamine 20 °C-> 50 °C (või mis kraadist mis kraadini peaks arvutama?)


Mõistlik on sellest seisukohast lähtudes köögid ja pesuruumid soojaveeboileri/katla lähedusse ehitdada.
Või mõnel juhul kööki omaette boiler panna.

Ma jätaks siinkohal tasuvuse rahule ja vaataks mugavuse seisukohalt. Ärkad hommikul ringutad ja lähed päeva kirja panema. Peale seda avad kraani, et käsi pesta. Variant a) kraanist tuleb KOHE soe vesi, variant b) ootad millal vesi SOOJAKS läheb ja kirud, et ei raatsinud soojavee ringlust välja ehitada. Alati võid ju pumbale mingid aeg releed jms juurde ehitada. Pumba enese tarbitav võimsus on kusagil 15-25 W vahel (rääkides siis Comfort seeriast).

[Külaline]

Kas keegi juba kasutab Nibe SP-ga tarbevee tsirgu pumba juhtimist? Rahul juhtimise poolega?

[Külaline]

Valgusti lüliti asemel võib siis mõelda ka liikumisandurit.
Nii kui keegi kempsu või sauna lähedusse uitama läheb, kimab pump kohe sooja vee sinna...
v-olla tahab massa käsi pesta....?

[2korda2]

Toru mahutavuse valem: πr²*h
25meetrit pikka 20mm torusse mahub vett järelikult 7,8l.
16mm puhul 5l
12mm puhul alla 3 liitri.
m3 maksab mulle ~2EUR, seega jookseks kraanist vastavalt 1,56, 1 ja 0,6senti. Võtame edasise aluseks 16mm - boonuseks ümmargusemad tulemused. Oletades, et pere laseb päeva jooksul sedasi 10 korda vett (usun pigem väiksemat hulka - väikeste vahedega tarbides ei jahtu vesi ära) -> 10 senti päevas -> 36EUR aastas. Kokku hoiab pumba käitlus- ja paigalduskulu, väiksema soojakao ja mõningase trasside rajamiskulu. Ei oska neile kohe hinda külge panna aga tundub, et need on kokkuvõttes suuremad. Ehk - majanduslikult ei ole tõenäoliselt tasuv aga mugavus maksabki.

PS. Liikumisandur maksab ja tuleb eraldi paigaldada + tõrked/valekäivitused - ei tundu mõistlik.

[aero]

Nibel ei ole mingit tarbevee ringluspumpa, lisaks ei pane nad tarbevee paisupaaki, mis toob kaasa ligase põranda tehnoruumis ja rõske õhu.
Nibe paigaldajate iseloomustamiseks võib kasutada kõiksuguseid vandesõnu, kõik kehtib.

Minu paigaldajad panid küll tarbeveele paisupaagi, asub teine MSP peal.... aga jah, ex nii mõnegi asja laseks nüüd teisti paigaldada, aga laias laastus võib tööle anda hindeks kõva 4

Mulle ka panid, tundub olevat membraaniga paak nagu hüdrofooridel komplektis on. Ligane põrand - sa vast mõtled seda, et iga tarbeveeboiler tahab küttetakti lõpul kaitsegrupi kaudu mõned tilgad vett välja lasta, soojuspaisumise tõttu? Mind nad hoiatasid pikalt ette, et soojuspumba all/ees võiks olla trapp. Soojuspaisumise vesi saabub mul vooliku kaudu trappi, tehnoruum on kuiv ja soe.

[val]

Toru mahutavuse valem: πr²*h
25meetrit pikka 20mm torusse mahub vett järelikult 7,8l.
16mm puhul 5l
12mm puhul alla 3 liitri......

Kuna kisub OT'ks, siis muudan ja ei hakka uut posti tegema. Mul oli vale ja õigem on 2korda2 toodu: 3,14*0,0058^2*100=0,01056 -> 10,56 liitrit 100 meetri kohta, mis teeb 25 m kohta 2,64 l, mitte 5l. Kuna Uponor PE-Xa, 16 x 2.2, tarbevee toru infoleht väidab, et toru mahtuvus on 9,8 l 100 m kohta, siis on veel õigem vee kogus 25 meetris 2,45 l. Ma oletaks, et 1 in laseb päevas nt 3 korda vett (pigem rohkem, aga kogu aeg vast ei oota millal soe tulema hakkab jne). Kolme liikmeline pere seega 9 x 2,45 * 365/1000 ~ 8 m3 aastas. Keskmiseks vee ja kanali hinnaks on pigem 3€ m3 ehk 3*8=24 € aastas. Lisame vee soojendamise kulu 8 m3, dt 20 (jahtub 55'lt 35 peale) ja tuleb otseelektiga ~0,19 mwh aastas ehk 0,19 mwh * 150 €/mwh ~ 28 €. Kui võtame MSP tarbevee tegemise COP'ks 3, siis 28/3~9 €.

Kokku elektriga: ~52 € aastas. Kokku MSP'ga: ~33 € aastas. Võrdlusse peaks panema tsirkulatsiooni kulu. Veel võiks arutada, et palju on tegelik jahtumine jms, aga kuna ma ei soovi 2,5 l järgi oodata siis ma ei hakka seda tegema.

[2korda2]

val,
Sul on arvutuses viga - valemis on raadius, mitte diameeter.
16mm sisemõõdu korral on õige arvutada sedasi:
3,14*0,008^2*25=0,005024m3 ehk 5liitrit 25-meetrises torus.

Elekter on sul arvutuses kallivõitu. Pigem saab kodutarbija elektrit ca 12 senti/kWh.

NB! Valemisse sobiv on toru sisemõõt, mitte välismõõt.
Kas PE-Xa 16x2,2 puhul on sisemõõt 16 või tähistab see välismõõtu? Kui välismõõtu, siis sisemõõt on 11,6? Viimasel juhul:
3,14*0,0058^2*100=0,01056 -> 10,56 liitrit 100 meetri kohta. Kuidas Uponor erineva tulemuse saab, mina ei tea - ju siis ei ole toru mõõt päris selline, nagu kirjas.

Aga las ta olla - teema on muus.

[val]

Kas keegi juba kasutab Nibe SP-ga tarbevee tsirgu pumba juhtimist? Rahul juhtimise poolega?

Küsin üldisemalt. Millega oled või ei ole rahul oma MPS juhtimise (softi) poolelt ? Või on nii, et kui on juba paika seadistatud, siis pole MPS (softi) juurde asja.

[Oravaonu]

Kas keegi juba kasutab Nibe SP-ga tarbevee tsirgu pumba juhtimist? Rahul juhtimise poolega?

Mina kastan. Saab määrata pumba töötamise tsükli ehk mitu minutit töötab ja mitu puhkab ( mul on esialgu 5 ja 15). Vastavalt reaalsele olukorrale võivad need numbrid ka teistsugused olla ( tehase seades oli vist 3 ja 12), aga kõik sõltub trassi pikkusest, selle soojustusest jne. Lisaks saab määrata kolm aega, kuna tsirkulatsioonipump töötab. Näiteks mul on määratud 2 aega: hommikul 6.45-8.00 ja õhtul 16.45-23.00 ehk ajad, mil enamus inimesi on kodus. Millest tunnen puudus, on see, et ei saa määrata aega nädalapäevade kaupa ehk nt nädalavahtusel on kõik kodus, aga antud seadistuse korral päeval tsirkulatsioonipump ei tööta ehk jääb ainult loota sellele, et siis tarbitakse ka sooja tarbevett pidevalt. Kõige tähtsam ongi, et hommikul ärgates ja õhtul koju tulleks saaks kraanist kohe sooja vee, mitte ei peaks ootama. Aga kuna pumba el kulu on suht väike, siis võimalik, et määrangi ainult ühe tööaja ehk nt 06.45-23.00

Seadistuse menüü on näha Nibe kasutusjuhendis peatüki 2.9.2 all ehk siis juhendi lk 50 ( failis page 52) http://www.kliimaseade.ee/wp-content/up ... juhend.pdf

Aga praktilise poole pealt on nii nagu reaalses elus ikka, boiler ei ole ju kohe iga valamu, segisti taga otse ehk mingi hetk natuke jahedamat vett tuleb ikka ehk ei too ka see ringlus otse sooja vett segistisse. Peatrassis on kuum vesi ja kõik sõltub sellest, kui pikad, jämedad jne on segisti ja peatrassi vahelised torud.

[arno14]

Kas Junkersist kirjutab ka keegi midagi? On hea või halb, kiita laita vms?

[Hiid]

Mis pump täna valida? Vaja umbes 6KW
räägitakse, et NIBE soojaveeboileriga olevat hea.
Kas on?
Pakkumisi võib ka teha.

[khmm]

Ei valiks üldse maasoojuspumpa. Mõttetult kallis soetada ning samas pärast kasutades tarbib ikka päris palju elektrit. Tasuvuse aeg langeb tihti sinna kanti, kus juba pump hakkab väsima ja pump ise või soojusvaheti võib vahetamist vajada.

[Külaline]

Mis pumba valiksid siis, õhk-vesi?

[khmm]

KIndlasti ennem kui maasoojuse, kuid kui võimalik, isiklikult eelistaks katelt. Katla kasutegur ja välja antav võimsus on ikkagi üsna täpselt teada ning on stabiilne. Soojuspumpadega ei tea tegelikult kunagi ette kui palju soojust sellest reaalselt kätte saab ja milline kasutegur tuleb, õhksoojusel sõltub välistemperatuurist, maasoojusel pinnasest ja maa-alusest torude kontuurist.

[laurit]

Mis pump täna valida? Vaja umbes 6KW
räägitakse, et NIBE soojaveeboileriga olevat hea.
Kas on?
Pakkumisi võib ka teha.

Eile oli just postkastis "Kliimaseade" poolt mingi reklaamleht, kus olid väidetavalt Nibe soojuspumbad soodukaga.
http://www.kliimaseade.ee/sygiskampaania-2015/

Endal on Nibe 1245-10kW ning ühtegi paha sõna küll öelda ei oska. Töötab kenasti (paigaldatud 2011 septembris).

[rikkurmiljonär]

Eile oli just postkastis "Kliimaseade" poolt mingi reklaamleht, kus olid väidetavalt Nibe soojuspumbad soodukaga.
http://www.kliimaseade.ee/sygiskampaania-2015/

Selle firma omanik on juba ammu miljonär, ega odava hinnaga müümisest rikkaks ei saa. Soodushind võib olla ka -80% kui algne hind megakõrgele upitatud on.