Akupaak

[Külaline]

Kaasaegsed autode jahutusvedelikud on vähe veest edasiarenenud.
Kollase jahutusvedeliku keemistäpp- ca 130C
punasel - ca 145C
Ise olen reisinud GAZ52 ga mis viskas 5 ämbrit vett enne välja kui maha rahunes ja vesi sisse jäi. Eelmine õhtu sai vesi välja lastud külma pärast.

[Rann]

See tagasivoolu teema. Kui tagasivool teha paagi alla siis juhtub see, et kui paagis on all 20 kraadine vesi siis see tagasitulnud 26 hakkab seda 20 kraadist soojaks ajama. Kui see tagasitulev 26 aga ajada paagi keskele siis see mis seal allpool jahedam on see jääbki jahedaks. Lühidalt ei hakka sel juhul tagasitulnud soojem vesi kütma paagis olevat jahedamat vett.

Seda kindlasti, aga alla 20 on ju tegelikult ainult sellisel juhul kui pole väga kaua kasutanud, või on süstemis vett vahetatud. Katelt regulaarselt kasutades ju alla 26 eriti minna ei saa ja kui miski 2 päeval on paagi keskel 50-60 kraadi, siis tagasi tulev 26 oma teekonnal ülevalt alla jahutab keskmist kihti ja tekitab ka korraliku "mõla" paaki. Jutt siis praegu põranda küttest. Radikad jah tuleb ilmselt kõrgemale tagasi tuua, et ei tekiks sinu mainitud olukorda. Praegu kavatsen küll need tagasi voolud enne külmasi ringi tõsta. Loodaks ühe päeva tule tegemiste vahet pikendada.

[ffs]

Millise temperatuuriga keeb vesi kui katlas on maksimaalne kirjade järgi lubatud rõhk 2,5 bar?

Panin ju lingi - http://www.engineeringtoolbox.com/boili ... d_926.html
Kirjutan siia ka: 2,48bar rõhu all oleva vee keemispunkt on 127C.

Vale vastus. Ikka juhtub kui tegelikult teema olemusega kursis pole ja lihtsalt Googlet kasutad.

[Rann]

Millise temperatuuriga keeb vesi kui katlas on maksimaalne kirjade järgi lubatud rõhk 2,5 bar?

Panin ju lingi - http://www.engineeringtoolbox.com/boili ... d_926.html
Kirjutan siia ka: 2,48bar rõhu all oleva vee keemispunkt on 127C.

Vale vastus. Ikka juhtub kui tegelikult teema olemusega kursis pole ja lihtsalt Googlet kasutad.

Äkki ütleks siis õige ka, nii informatiivsuse mõttes? Või väidad, et surve all vedeliku keemis punkt on sama mis avatud anumas?

[ffs]

Vihje- milline rõhk on avatud anumas?

[Rann]

760 mmHg ehk umb 1 bar. Üldiselt võiks nagu öelda milles inimesed eksivad, muidu tundub targutamisena.

[ffs]

No vot, seega millist rida peab sealt tabelist vaatama? Kui katla manomeeter näitab 2,5 bar rõhku, siis...

[Rann]

No selgelt ju et seda mis on lähim ehk 2,48 ehk 127 kraadi. Võid ju vaadata kontrolliks ka musta rida 1,01 bar ja 100 kraadi. Mida sa lõpuks ikkagi öelda tahad?

[ffs]

Avatud anumas on 1 bar. Kui katel "avada", siis manomeeter näitab 0 bar...

[Rann]

Ehk siis peaks nii arusaama et manomeeter näitab ülerõhku -rõhku mis on suurem atmosfäri rõhust (1bar)? Kui kell näitab 0 siis on tegelikult rõhk 1 ehk 100 kraadi keemis temp. Kui näitab 2,5 siis tabelist lähim 1,52 ja 112 kraadi. Saan ma õigesti aru?

[ifffff]

Valesti saad aru. Tabelis on rõhu absoluutväärtused. Ehk siis kui katla manomeeter näitab 2,5, siis pead sellele liitma veel väliskeskkonna rõhu ehk 1 atm.

[Rann]

Tagasivoolu teemast. Tõstsin otsad ümber. Põrand paagi põhja, radikad (mis pole veel ühendatud) alumise kihi üla servast 10 cm. Energia hulk on ikka sama aga tarbevett saan senise 1,5 päeva asemel 3 päeva. Kütmise sagedust ei oska veel hinnata. Esimene kütmine oli nii vajadus põhine ja hiline et lõplikku soojenemist ei toimunud (90/80/75). Täna panin täis laksu ehk 101/97/97. Eks paistab mitmeks päevaks jagub. Kui kihistumisest muud ei võida, siis vähemalt boileri elektrikulu ikka. Onninen pakub hetkel hea hinnaga Alpha 2L-i. (2tk 225.- käibega) Kas omaks pointi olemas olevad Salmsonid (2 kiirus ühel 62w ja teisel 38w) välja vahetada?

[Rann]

Valesti saad aru. Tabelis on rõhu absoluutväärtused. Ehk siis kui katla manomeeter näitab 2,5, siis pead sellele liitma veel väliskeskkonna rõhu ehk 1 atm.

Keemis punkt siis lähim 3,45 ja 138 kraadi. Kui nii siis "puusalt" tuli ikka suht täpselt (lähtusin auto radikast kus jahutuse teine kiirus lülitub 110 kraadi juures ja on täitsa aksepteeritav)

[Rann]

Kokkuvõte tagasivoolust. Kütmine on mõlemal juhul üle päeva. Keskelt tagasivooluga kaob kiiremini sooja tarbevee võimalus ja osaline kütmine ei anna suurt midagi (segab temp.-i ruttu ühtlaselt 35-50 kraadi). Paagi läbikütmiseks kuluv aeg on mõlemal juhul praktiliselt sama ja sõltub pigem sellest kui head kütet kasutad. Neile kes oma süsteemi veel plaanivad soovitan soojalt panna tagasivoolud ikkagi paagi alumisse kihti(välja arvatud tarbevee oma, see ikka ülesse). Samale järeldusele on jõutud siin foorumis ka teemas "Maja tagasivool akupaaki". Jätkuvalt on vastamata, et kus kohast see keskele teooria pärit on ja mis põhjendusega?