ESBE termoventiil TV 60

[murukatus]

Tere,
Ootamatult alanud kütteperiood tõi kurva tõdemuse, et ilmselt ei toimi korralikult enam katlaringi 60 kraadi termoventiil (ESBE TV 60). Katla (Atmos 25kW) temperatuur tõusis 110 kraadini ja väikese ringi torudes kostis hirmuäratavat mulksumist. Akupaagil olev õhutusklapp on korras ja sealt õhku ei tulnud, seega õhku ei tundu süsteemis olevat. Tsirkulatsioonipump töötas suurimal kiirusel ja hääle järgi otsustades normaalselt. Kuskil pooleteise tunni pärast hakkas tsirkualtsioon siiski õnneks normaalselt tööle. Kas võib olla, et 15 aastat on oma töö teinud ja termoklapp hakkab otsi andma? Või mis veel niisugust katla ülekuumenemist võiks põhjustada? Ventiili välimuse järgi võiks arvata, et kui 4 mutrit lahti keerata ja kaas pealt ära võtta, siis saaks ventiili sisu puhastada või vahetada. Väga ei tahaks kogu torustikku lahti võtta, et ventiil koos korpusega välja vahetada.
Siit siis ka küsimused, et
1. kas seda sisu nii vanale tootele eraldi ka kuskilt saada on või peab ostma ikkagi täiesti uue ventiili.
2. kas asjaarmastajal on lootust ilma spets töövahendita, s.t. ainult mutrivõtme ja näpitsatega see sisu ära vahetada? Või tuleks nagu öeldakse kutsuda spetsialist.

[Külaline]

Tee termostaatventiilist pilt, kus oleks ka mudel näha kui see on võimalik ja mine sellega näiteks Onninen'i või FEB'i.
Uuemale ESBE termostaatventiilile on kindlalt saada erinevaid termostaate (50/60/70 kraadi) näiteks Onninen'ist. Väga lihtne on vahetada seda.

[murukatus]

Võtsin julguse kokku ja tegin selle termostaadi lahti. Midagi keerulist seal sisu vahetamisel tõesti ei tundu olevat. Aga pole enam päris kindel, et probleem on ikka termostaadis. Kui kõik tagasi kokku panin ja kraanid avasin, jooksis õhk ilusasti õhutusklapi kaudu välja. Kui õhku enam ei tulnud, panin tsirkulatsioonipumba järgi ja taas algas väikeses ringis mulksumine, täpselt nagu eile kuuma katlaga, kuigi vesi oli praegu ainult mingi 30 kraadi. Kas võib olla, et pumbas on ikkagi õhk sees ja see vähendab pumba tootlikkust niipalju, et ei jõua kütmise ajal soojust akupaaki transportida. Aga miks see õhk siis akupaagi õhutusklapi kaudu välja ei tule? Minu arusaamist mööda peaks pump lööma kõik need õhumullid katla kaudu akupaaki ja sealt tuulutusklapi kaudu välja.
Hea küll, praegu lasin ma ise õhu sisse aga kuidas pääses sinna õhk suve jooksul.
Kas tsirkulatsioonipumpa tuleb kuidagi eriliselt õhutada? Igatahes pumba korpuses oleva kruvi lahti keeramisel tuli sealt küll ainult vett ja mitte grammigi õhku.
Küsimusi sai vist päris palju aga äkki keegi viitsib aabitsatõdesid jagada.

[ffs]

Õhk võib süsteemi sattuda ka paisupaagist. Pump võib olla suve jooksul pika seismisega hakanud raskelt ringi käima, võis ka päris kinni kiilunud olla alguö

[rst]

Palju on süsteemis rõhk, kui paisupaak on niiöelda välja võetud süsteemist (kraan kinni paisupaagi juurest)?
Palju on paisupaagi eelrõhk?

[murukatus]

Tänud vihje eest, rst. Ma tõesti ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Nüüd on häbi küll . Süsteemi rõhk oli 0.7, see on täpselt veesamba kõrgus (proffide keeles vist staatiline rõhk?). Paisupaagi eelrõhk oli pea olematu 0,4 ja 100l paagist sain lahtivõtmisel mitu ämbrit vett. Ajasin süsteemis rõhu 1,2 ja paisupaagi eelrõhu 1,4 ja mingit mulksumist enam ei ole. Kas need numbrid on OK, kui akupaak on 1000l ja ülerõhu klapp 2,5bar?
Infoks, kui kellelgi peaks vaja minema, ESBE termostaadi vanade mudelite sisu on täiesti saadaval maaletooja SB KESKKÜTTESEADMED käest. Hinna järgi otsustades on need ka kullatud. Ise esialgu veel vahetama ei hakka.

[ffs]

Ajasin süsteemis rõhu 1,2 ja paisupaagi eelrõhu 1,4 ja mingit mulksumist enam ei ole. Kas need numbrid on OK, kui akupaak on 1000l ja ülerõhu klapp 2,5bar?

Akupaagi suurusest vajalikud rõhud (süsteemi rõhk ja paisupaagi õhurõhk) ei olene.
1,2 bar süsteemi rõhk ja 1,4 bar paisupaagi rõhk ei ole OK rõhud. Tegelikult teatud tingimustel isegi võivad olla ka, aga kahtlustan et antud juhul mitte. Kui süsteemist tilgake vett kaob või laseb õhutaja kusagilt veidi õhku välja vms, siis ju langeb süsteemi rõhk kohe jälle nö. staatilise rõhuni.

[murukatus]

Aadressil http://juhendid.sks.ee/zilmet_paisupaag ... ro_est.pdf
on valem paisupaagi suuruse arvutamiseks.
Kui selles võtta tundmatuks mitte paisupaagi maht vaid eelrõhk, siis saan lähteandmete
süsteemi maht 1100l, paisupaagi maht 100l, kaitseklapp 2,5bar korral eelrõhuks 1,3.
Süsteemi algrõhk 20 kraadi juures peab olema sellest 0,1bar madalam, seega 1,2.
Kus on viga?

[xil]

Kas pole nii, et kuni süsteemi rõhk on paisupaagi eelrõhust väiksem, paisupaak ei tööta ja süsteemi rõhk võib isegi väikese temperatuurilanguse korral jõuda selleni, et automaatõhutustest hakatakse õhku sisse imema? Õigemini, paisupaak töötab siis vaid juhul, kui tal on altühendus ning vee poolele on jäänud õhku?

[murukatus]

Kas pole nii, et kuni süsteemi rõhk on paisupaagi eelrõhust väiksem, paisupaak ei tööta ja süsteemi rõhk võib isegi väikese temperatuurilanguse korral jõuda selleni, et automaatõhutustest hakatakse õhku sisse imema?

Kõlab loogiliselt. Seega peaks hetke temperatuuril (20 kraadi) süsteemi rõhk olema juba veidi suurem kui paisupaagi eelrõhk, sest teoreetiliselt on võimalik, et väljaspool kütteperioodi võib akupaagi temperatuur langeda ka 10-15 kraadini. Jämedalt tooks siis veetempeartuuri langus 20 kraadilt 10 kraadini kaasa ca 0,15% mahu kahanemise, mis, minu mahtude juures oleks 1,6l. Niipalju peaks siis paisupaagis olema 20 kraadi juures vett varuks. Kas nii?
Kas see töötaks, kui tõsta paisupaak vannitoa kaalule ja lasta sealt survet välja niikaua kuni paak muutub 2 kg raskemaks .

[ffs]

Pane vee rõhk paisupaagi rõhust 0,2 bar suuremaks ja saad rahulikult magada.