tosool põrandaküttesse?

[Külaline]

Kui panen põrandaküttesüsteemi sama vedeliku, mis kasutuses autodelgi, tea, kas rikub midagi kollektorites, pumbas või torustikus ära ka? Kas keegi on teinud midagi sellist?

[dumbuser]

Eee... ja mis selle asja uba oleks ?

[Kalvis]

Tehakse seda sellistes suvila tüüpi kohtades, kus talvel võivad olla miinuskraadid. Tosool on kindlasti agressiivsem ja plastorudele ei tee midagi, kuid liitmikud, katel ja pumbad?
Olen püüdnud selle kohta infot leida, kuid tootjatel puudub info ja esindused vastavad, et mingit garantiid pole ning pigem ei. Kuid mitmed tuttava tuttavad on pidevalt väitnud, et siin seal on mõni pannud ja midagi pole juhtunud. Autodes on ju samad materjalid ja peavad vasta?

[vanakala]

vabavoolul, radiaatorite ja elekriküttega olen teinud kunagi ja siis sai malmradikate ribidevahelised tihendid pandud õlikindlast kummist ja töötas( ei ole teada kui kaua aga mingi 10a ei olnud probleeme). karta aga on jah, et igasugu tihendid ei pea vastu. katlaga ei tohiks midagi juhtuda kuna sektsioonide ühendamisel kasutatakse kuuma, happe ja õlikindlat hermeetikut. paisupaagiga tekib ka kohe kindlasti probleem.

[gusgus]

Projekteerijad tihti pakuvad sellise probleemi lahendamiseks glükooli 30%lahust. Olen ise seda kasutanud ventagregaatide sõlmedes ja ka põrandaküttes, mis näit. mõeldud põranda sulatamiseks. Liitmikud kõik tavalised. Ei ole lekkeid ega muid probleeme tekkinud. Toimib!

[Rostfrei]

Mis asi on tosool? Tänapäeval vist ei ole.
Etüleenglükooli kasutatakse edukalt ja tavalisele EPDM kummile on ta ohutu. Pumba poolelt võiks eelistada kuivmootoriga ja vastava võllitihendiga isendeid. Õlikindel kumm (vitoon, oranži värvi) tuleb päevakorda, kui tegu on s**a lahusega (olen näinud sellist tünnis, kus õli kirme peal ujus).
Siiani 100% pumapdest minu käest läinud EPDM kummiga etüleenglükoolile, ei ole üksi neist vedelikku omaduste tõttu lagunenud. Vedeliku puudus - see on teine asi
Otse katla ringi ta vist ei sobi, küll aga läbi soojusvaheti põranda ringi.
Tema soojuse salvestamise võime on vist ka veidi suurem kui vees? Ei ole kindel.

[Katlakütja]

30%-lise etüleen-glülooli erisoojus on 3.9 KJ/ (kg*K), kui veel on see 4.2.
Samas on tihedus veidi suurem.
Minu teada otse katlasse seda ei lasta. Kas katlas olevad kõrgemad temperatuurid muudavad glükooli omadusi, ma ei tea.
Teema algatajale. Tõenäoliselt pead katlamajas tegema siiski pisikese ringi läbi plaatsoojusvaheti, mille sekundaarpoole (hoone poolse osa) täodag glükooli vesilahusega, katla poolsesse paned vee. Torustikud isoleerid ära, lisaks ma-ei-tea-mis-katel sul on, paned elektrikatla, mis kaitseb vett külmumast.

[hulgus]

Kui auto jahutussüsteemi kannatab kuni 110 kraadini üle kuumutada (surve all), siis miks ei peaks etüleenglükoolid (EG) jms. katlast läbi käimist kannatama? Ja ei ole need tänapäevased jahutusvedelikud nii agressiiivsed midagi, et kohe tihendeid hakkaks järama. Pigem probleem selles, et EG pindpinevus on veest kordades väiksem, mis tähendab, et kohad mis veega ei leki, võivad seda teha, ja kohad kus enne oli väike leke, võivad kohinal joosta. Paisumist ka mainiti, aga kordaks veel üle, et EG baasil jahutusvedelike paisumine on OLULISELT suurem, kui veel, st. paisupaak võib väikeseks jääda.

[aivar00]

Jah hulguse väide on küll õige. Samas tekib ka minul küsimus sellise asja mõttekusest. Tõesti mingi suvila variant, kuide kas mitte mõttekam ei ole ikkagi hoida asja nn. külmumispiiril. See nn. tehnilise piirituse lahus peaks olema odavam dosoolist.
Vene aegas pani 1 tuttav enda vabavooluga keskküttesüsteemi trafoõli. Tema mõte oli, et torud ja radikad siis kunagi ei korrodeeru s.o. jäävad eluaegseks. Igatahes süsteem tal töötas (nii ta ise väitis ja mina radikate sisu ei kontrollinud). Ainuke häda pidi olema selles, et vinget tuld ei pidanud tohtima katlale (küttis kivisöega) alla teha. Mees müüs aga 15 aastat tagasi oma maja maha ning kolis Soome. Uut majaomanikku ma aga ei tunne ja tõenäoliselt on seal ka küttesüsteem ammu kaasaegsema vastu välja vahetatud.

[Külaline]

Tänud vastukaja eest!
Mul asi selles, et ei jõudnud maja katuse alla selleks talveks ja praegu enam müüre laduda ei taha ( jäävad külma kätte enne tsemendi kivinemist). Valmis on kelder ja esimene korrus, millel peal õõnespaneelid. Puudu siis veel teine korrus katuslaega. Katan asja talveks kinni ja sooviks kütta. Keldripõrandatesse paigaldasin 20mm küttevooliku ( ligi 2,5 km). See voolikuvärk on teadagi jääv osa küttesüsteemist aga akupaak ( veidi üle 1T ) ja leektorukatel on ajutised. Neid kasutan arvatavasti kuni paar aastat. Talvel võib juhtuda, et süsteem saab külma ja seepärast mõtlesingi, et panen sinna tosooli vesilahuse, mis kannataks nii 5-6-7 kraadi miinust. Tosool on täiesti müügil olemas, ka tosooli kontsentraat, mis veega pooleks ( 1:1 ) segades peaks kannatama -36...-40 kraadi. On olemas areomeeter. Olen asja lahjendamiseks kogunud piisavalt vihmavett, et vältida katlakivi. Olen teadlik jah, et tosoolivärk on " vedelam" kui vesi ja paisub rohkem ja keema läheb üle 100 kraadi juures. Tosoolis ju igasugu "head lisandid" vahu ja korrosiooni vältimiseks ja ka pumba tervise tagamiseks. Ja ega autode mootorites ole tõesti jahutusvedelikul paremad ja lihtsamad tingimused, kui keskküttesüsteemis. Paisupaak ei ole probleem - kasutan selleks 200L õlist puhastatud metallvaati. Hiljem plaan paigaldada korralik kesküttekatel ja suur akumulatsioonipaak, millise loodan ka täita vihmaveega.

[dumbuser]

2ja pool kilti toru keldripõrandasse ? See on siis mingi umbes 500 ruutu ? Aga miks sa seda kütta tahad ? Lase parem üldse tühjaks ja ongi kõik. Kui sa seal nagunii midagi ei tee, siis mis mõtet seda asja kütta on ?

[Rostfrei]

Etüleenglükool ei ole agressiivne, kui sa keemilist agresiivsust silma pead.
Tänapäeva jahutusvedelikesse pannakse sisse korrosiooniinhibiitoreid, mis on abrassiivsed ja tavalised vee võllitihendid, pehme-pehme ei pea sellele vastu. Selleks on redutseeritud pinnaga tihendid, kus pinnad on kõva-pehme või kõva-kõva.

[Külaline]

Põrandaid on jah 400 ruutu. Osades ruumides samm 10cm. Kütmise põhiline eesmärk on ruumidest niiskuse väljasaamine ja mingigi sisekliima tekitamine. Välisseinad 50 ja 40 cm betoonplokid, millised suht märjad, kuna suve lõpust alates on sadanud nagu vihmametsades, ainult temperatuur madalam. Ilm oli ka põhjuseks, miks katuseni ei jõudnud.
Ja kui korra torustikku vedelik sisse lasta, ega teda nii lihtne sealt välja lasta polegi. Praegu veel torustik tühi.

[dumbuser]

Ilma katuseta asjast ei saa sa seda niiskust küll kuidagi eemale. Tee parem maja valmis kasvõi niipalju, et saad ruumid sulgeda, siis on mõtet hakata alles mingist niiskusreziimist rääkima.

[margus1234]

Ei soovita kasutada sama vedeliku mis autodes. Omast kogemusest võin rääkida, et on tekkinud probleeme. Põhjus pidi olema selles, et juhib hästi elektrit ja süüsteemides kus on kasutusel el. tennid tekkib elektrolüüs. Enamus kütte mehi kasutab tehnilist glükooli.
Küsi sellisest kohast nagu Algol Chemicals.

[Külaline]

No elektriteemat eriti ei usu - autodel kasutusel väga palju aastaid elektritennid mootoriplokkides jahutusvedeliku sees 220V pingega, kusjuures kasutusel sunniviisiliselt ka rohe-kollane maandus auto keresse. See sama olukord, mis oleks elektriküttega keskküttesüsteemiski.

[küttekolle]

Kas keegi oskab viidata, kust võiks seda põrandakütesse mõeldud etüleenglükooli osta saada?

[Adlolf]

Tööstuslik keemia

Jahutusvedelikud:

Autoklaasipuhasti -21ºC
Jahutusvedelik -72ºC
Jahutusvedelik -36ºC
Jahutusvedelik pinkidele
Monoetüleenglükool 100%
Monoetüleenglükool 40%
http://keemiakaubandus.ee/toostuslik-keemia/

[küttekolle]

Tööstuslik keemia

Jahutusvedelikud:

Autoklaasipuhasti -21ºC
Jahutusvedelik -72ºC
Jahutusvedelik -36ºC
Jahutusvedelik pinkidele
Monoetüleenglükool 100%
Monoetüleenglükool 40%
http://keemiakaubandus.ee/toostuslik-keemia/

Kas kõiki neid vedelikke võib kasutada põrandaküttes?

[Adlolf]

Monoetüleenglükooli käibetermin ongi etüleenglükool.
Etüleenglükooli
kontsentratsioon vees, mahu % 20 30 40 50 66,7 80 90
Külmumisetemperatuur , 0C -8 -15 -24 -36 -75 -47 -29