Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Otsest vastust enda küsimusele ei saanud.
Hetkel eemaldasin vanad põrandalauad ja nende alt tulid pehkinud talad liivas. Põrand oli täpselt nii kõrge, et maja esimene palk oli samuti veerandi jagu liivas. Plaanis oleks põrand ära valada, sest peale remonti läheb tuba suuremaks ja dekoratiivsete palkidega oleks vaja paarist kohast lage toestada. Liiva välja tassimisel nagu erilist mõtet ei näeks. Samas kui nüüd natukene pealt ära koorida, tasandada, kergkruus-peno-kile-betoon panna, siis läheb põrand juba liiga kõrgeks. Lõpptulemusena sooviksin laudpõrandat, sest 3st küljest on seinad palk ja ühest vanad tellised. Kui põrand ära betoneerida, siis hoiduksin liimimisest, pigem laseks kruvidega punni alt kinni. See tähendab aga, et valatud põrandale tuleks ju jälle karkass ehitada.
Kas võib läbiimmutatud prussid põrandasse valada (nende järgi ju hea valamisel rihtida). Siis tekiks betoonpõrand ja oleks kohe ka talad olemas, kuhu lauad kinnitada.
Jah, ma tean, mis sest betoonist sinna üldse valada, kuid nagu ütlesin, lagi tahaks mõnest kohast toestust ning köögipoolelt teeks ehk natuke ka kivipõrandat.
Maja ise seisab maakividel ja otse loomulikult valamisel jätaksin seintega väikse vahe sisse.
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Külaline »
ei ole hea idee, kas vundament ise muidu väljast kõrgem ja sisse on veetud liivamägi?OAin kirjutas:Tere, lugesin terves alafoorumis läbi teemad, mille peale tundus, et tuleks klikkida.
Otsest vastust enda küsimusele ei saanud.
Hetkel eemaldasin vanad põrandalauad ja nende alt tulid pehkinud talad liivas. Põrand oli täpselt nii kõrge, et maja esimene palk oli samuti veerandi jagu liivas. Plaanis oleks põrand ära valada, sest peale remonti läheb tuba suuremaks ja dekoratiivsete palkidega oleks vaja paarist kohast lage toestada. Liiva välja tassimisel nagu erilist mõtet ei näeks. Samas kui nüüd natukene pealt ära koorida, tasandada, kergkruus-peno-kile-betoon panna, siis läheb põrand juba liiga kõrgeks. Lõpptulemusena sooviksin laudpõrandat, sest 3st küljest on seinad palk ja ühest vanad tellised. Kui põrand ära betoneerida, siis hoiduksin liimimisest, pigem laseks kruvidega punni alt kinni. See tähendab aga, et valatud põrandale tuleks ju jälle karkass ehitada.
Kas võib läbiimmutatud prussid põrandasse valada (nende järgi ju hea valamisel rihtida). Siis tekiks betoonpõrand ja oleks kohe ka talad olemas, kuhu lauad kinnitada.
Jah, ma tean, mis sest betoonist sinna üldse valada, kuid nagu ütlesin, lagi tahaks mõnest kohast toestust ning köögipoolelt teeks ehk natuke ka kivipõrandat.
Maja ise seisab maakividel ja otse loomulikult valamisel jätaksin seintega väikse vahe sisse.
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Eile võtsin talad välja ja seinte äärest kaevasin liiva ära, kuna see oli suht mullastunud, keskel on ilus liiv ja selle all kohe savine aluspinnas.
Kui eelmine nädal saime põrandal laminaadi ja saepuruplaadi üles, siis ühe seina äärest tuli välja luugikoht. Huvi mõttes hakkasime kaevama ja seal on kunagi olnud miski painpaik vmt, mis oli arvatavasti ennem saepuruplaadi panekut täis visatud Võtsime kivid ja mulla välja sinnamaani, kus tuli savi igast küljest vastu ja enam-vähem tuli augu kontuur välja. Ei oska aimata, mis seal on olnud, kuid tekkis idee see panipaik alles jätta. Laduda põhi ja seinad vanade tellistega ning peale karastatud klaas.
Antud idee toob kindlasti palju agasid ning saan aru, et augu põhi ja seinad tuleks ka penoga teha, et niiskus ei kanduks kividega edasi? Pean jääma ikka esialgse liiv-kerkruus-peno-kile-betoon juurde ning põrandalaudade jaoks lihtsalt talad panema? Siis oskan arvestada juba, et kui kõrgele lõppkokkuvõttes põrand tuleks või kui palju madalamaks võtma pean.
Praegu pildiaparaati pole hetkeolukorraks, kuid tegin paintiga kiirelt lõppidee.

-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Külaline »
no , aga pane siis lihtsal samamoodi nagu vanasti oli ei pea midagi mõtlemaOAin kirjutas:Väljast on vundament natukene kõrgem, kuid siin on ka aga. Tegemist on vanemate majaga ning üleelmine aasta soojustati väljast kõik ära ja lisati uus laudis. Ümber maakivi "vundamendi" valati ka uus, kohati üpris jäme betoonvöö. Kuna ennast kohal ei olnud tegememas ega nägemas, siis ei oska pikemalt kommenteerida. Ühesõnaga igasuguste tuulutusaukude tegemine vundamenti on välistatud või väga raske.
Eile võtsin talad välja ja seinte äärest kaevasin liiva ära, kuna see oli suht mullastunud, keskel on ilus liiv ja selle all kohe savine aluspinnas.
Kui eelmine nädal saime põrandal laminaadi ja saepuruplaadi üles, siis ühe seina äärest tuli välja luugikoht. Huvi mõttes hakkasime kaevama ja seal on kunagi olnud miski painpaik vmt, mis oli arvatavasti ennem saepuruplaadi panekut täis visatud Võtsime kivid ja mulla välja sinnamaani, kus tuli savi igast küljest vastu ja enam-vähem tuli augu kontuur välja. Ei oska aimata, mis seal on olnud, kuid tekkis idee see panipaik alles jätta. Laduda põhi ja seinad vanade tellistega ning peale karastatud klaas.
Antud idee toob kindlasti palju agasid ning saan aru, et augu põhi ja seinad tuleks ka penoga teha, et niiskus ei kanduks kividega edasi? Pean jääma ikka esialgse liiv-kerkruus-peno-kile-betoon juurde ning põrandalaudade jaoks lihtsalt talad panema? Siis oskan arvestada juba, et kui kõrgele lõppkokkuvõttes põrand tuleks või kui palju madalamaks võtma pean.
Praegu pildiaparaati pole hetkeolukorraks, kuid tegin paintiga kiirelt lõppidee.
kui valada otsustad, siis liiv tasaseks, peno, kile ja mingi sulle sobiv valumass. Laudpõrandaid on ka selliseid mida saab põrandavalule liimida.
Kui valamise teed minna, siis oleks mõistlik paigaldada ka põrandakütte valmidus.
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kui juba maaküte olemas siis kummaline valik , aga eks ise teavad. Kui kõrgus on oluline võib mõtelda ka kipsivalu peale tuleb sama hinnaga mis betoonivalu ja ära jääb armeerimise vaev.OAin kirjutas:Tundub, et pean tõesti valama. Majas on juba maaküte sees radikatega ning isegi igaks juhuks ei soovita põrandasse ühtegi toru.
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Vana liiva võtsime 20 cm ulatuses minema. Kuna suured maakivid hakkasid vastu tulema, siis rohkem madalamaks ei teinud. Meil siinkandis kivihunnikud on mõõdult rohkem juba rahnuhunnikud.
Asemele tuli kruus/liiv, mis sai tihendatud.
Soojustuseks mahtus alla 2,5 + 5 cm peno.
Hiljem lisandus kile ja armatuur.
Kõige lõppu jäi seguauto koos nelja mehega hommikul ja kopter õhtul.
Sirge seina vastu ladusin peno, teise kolme seina vastu läksid prussid, mis saab hiljem vahelt välja kangutada ja näiteks makroflexiga täita.
Lõpptulemuseks korralik 8-10 cm põrand, mis alt soe ja külgedelt ei puutu majaga kokku.

- hambakari
- Ehitusspets
- Postitusi: 342
- Liitunud: 26 Jaan 2012, 13:55
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 3 korda
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas hambakari »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
3me otsast mädanenud laetalade jätkamine sai nii edukas, et ei vajanud enam lisatoestust.

Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Põrandalauad on tellitud ja varsti saan kätte. Õnnestus veel ennem aasta lõppu saada 24cm lai 4 cm paks ja 5,1 m pikk vanutatud A klassi põrandalaud, okaspuu. Otse betoonile liimda ei taha, kuna järelkuivamine toimub nii või naa ja mulle meeldib, kui miskit saab kruviga kinni ja lahti. Iga 30 cm tagant kinnitaksin 2,5x5 laagid betoonile ja lauad kinnitaksin punnist. See teeb 18 kruvi iga laua kohta, peaks hoidma küll.
Küsimus - Kas betooni ja karkassi vahele oleks vajalik isolatsioon? Põranda valmimisest saadik on kõik käibel olev puitmaterjal olnud otse betoonil ja niiskusest pole seal juttugi. 50x50 materjal oleks laagidena parem, kuid täna põranda tõstele on juba iga mm hinnas.
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas maurus »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 380
- Liitunud: 10 Jaan 2015, 21:13
- On tänanud: 21 korda
- On tänatud: 9 korda
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas clondike »
Ei ole ise kuidagi seotud kuulutusega, aga jäi täna silma selline asi: http://soov.ee/1697-porandalaud-40x245/details.htmlmaurus kirjutas:Kui pole saladus, kust said sellist põrandalauda?
Ehk on abi.
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas maurus »
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Kylaline77 »
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Kylaline77 »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6391
- Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
- On tänanud: 89 korda
- On tänatud: 142 korda
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
-
- külaline
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Kylaline77 »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas maurus »
Ja veel: põrand läheb valge värvi alla, kas 10% niiskust on palju maha panemiseks?
Ärge ainult kritiseerige mind , olen vana naine ja pealegi maalt ja hobusega!
Aitäh ette! maurus
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 737
- Liitunud: 29 Nov 2008, 00:46
- Asukoht: Tartu
- On tänanud: 7 korda
- On tänatud: 39 korda
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Andresto »
maurus kirjutas:...Ärge ainult kritiseerige mind , olen vana naine ja pealegi maalt ja hobusega! Aitäh ette! maurus
Tere. Lgp. Proua, see ei ole mõistlik tegevus. See põrand tuleks üles võtta ja uurida,
mis seisus on lauad altpoolt ja millised on talad. Ehk annab talasid taaskasutada,
mõnd asendada v. juurde lisada. Sama laudadega. See, et osa laudu põrandal üht- ja osa
teistpidi, on ilmselt sellest, et vanasti ei pillatud materjalidega ja tahutigi lauadel
servadest vaid poomkant ja lauad jäigi nii - ladvaots kitsam, juurikast laiem ja asetatigi vaheldumisi. Laudu saaks ju kergelt paksusmasinas mõõtu hööveldada ja paika tagasi.
Tööd on nendega natuke, sest soon-punni neil ju pole ja servadesse puuritud augud ja
neis olevad tüübelpunnid, tuleb uued teha. Usun, et uus põrandalaud, ei lähe samuti ise
paika ja keegi peab sellega tegelema, nii on ka vana põranda nn. taaskasutusega.
Samuti usun, et see 100 aastane talumajake, ütleks sellepeale vaid -

Nii või teisiti, poleks vanale põrandale vahetult uut peale rihtida mõistlik, sest keegi ei
tea, mis seisus on need vanad talad ja mis üllatusi, ka üsna ebameeldivaid, sealt tuleb. LauaMeister on kaupmees ja tema asi on vaid müüa ja müüa...!
Uus laud võiks siiski samas ruumis nädala v. enam "harjuda" ja/või siis harvalt kinnitama,
et hiljem nad kokku lükata ja jäädavalt paigaldama/kinnitama. Andres
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 23
- Liitunud: 28 Jaan 2016, 17:02
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas Buratinoks »
.Küsimus - Kas betooni ja karkassi vahele oleks vajalik isolatsioon?
Kurja ei tee, kui ruberoidi ribad sinna vahele paned.
Rängad põrandalauad sul, mida kavatsed 25 mm "laudadesse" kruvida. Laua kõverust kruviga välja ei tõmba. Puidust lauad pole kunagi ideaalselt sirged. Samas oleks niisuguste laudade liimimine ka problemaatiline, ei saa tihedalt neid üksteise vastu. Nii laiade laudadega põrandasse tekivad muidugi paratamatult praod kütteperioodil. Võib olla olekski kavalam, kui sa ei püüakski neid väga tihedalt paigaldada ning välimus jääbki "rustic". Soovitaksin hoopis kruvipeadele augud ette puurida, mis koonuspunnidega katta ja punnid põrandaga tasaseks lihvida. Seega kruvid mitte punnist sisse, vaid otse ülevalt. Ma ei näe, et antud juhul 45 kraadi all sisse aetud kruvid mingit ülesannet siin teeniksid, muidugi maitse asi. Kui teete 200 mm laiusest lauast põranda, siis praod on 2 korda laiemad kui 100 mm lauast põrandal ja neli korda laiemad kui 50 mm laiusel põrandal. Sellepärast üldiselt eelistatakse kitsast lauda tänapäeval.50x50 materjal oleks laagidena parem, kuid täna põranda tõstele on juba iga mm hinnas.

Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas maurus »
Re: Ikka ja jälle vana talumaja põrand
Lugemata postitus Postitas OAin »

Põrandal sai 2015 jõulud ka ära peetud. Vahed kuivavad ikka sisse, kuid see ei ole nii oluline. Paigaldamisel tõmbasime rihmadega julmalt kokku, et esialgu poleks kusagil millimeetrist pragu ka märgata.
Tegin oma jonni teoks ja plaanitud keldrikoha valasin ka sisse. Augu põhja panin peno, sinna peale ehitasin vanadest tellistest põhja. Mõne aja pärast ladusin ka seinad üles ja iga külje peale läks samuti peno. Hiljem tihendasin korralikult ümbert ära ja hetkel on seal täpselt paras jahe temperatuur, et veinid külmas oleksid.
Tarvis veel sisse õrn valgustus ära panna ja ülejäänud toas viimistlus lõpetada, siis võin ka kokkuvõtva pildi teha.



- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring