Hüvasti õhk-vesi, teretulemast tagasi gaas

[2korda2]

Karta on, et see olukord, kus gaasi veel miski püsiva "kraanitasuta" saab, võib läbi saada...

Tean kindlast allikast, et see tuleb. Täpsemalt rääkida ei saa.
Mina seda aega ootan. Põhjendan: Praegu peab võrguteenuse pakkuja oma hindu konkurentsiameti juures kooskõlastama - kulupõhisus. Kui tekib juurde fikseeritud kuumaks, siis selgelt hakkavad rohkem maksma väiketarbijad - kõik need gaasipliidiga 3.70 maksjad tegelikult ei kata praegu nendele tehtud kulutusi. Eramut gaasiga kütval omanikul läheb tõenäoliselt kokkuvõttes odavamaks.

[Külaline]

..... - kõik need gaasipliidiga 3.70 maksjad tegelikult ei kata praegu nendele tehtud kulutusi. Eramut gaasiga kütval omanikul läheb tõenäoliselt kokkuvõttes odavamaks.

Looda sa....
Elekter peaks väidetavalt kõige lihtsamalt ja paindlikumalt ülekantav energialiik olema, aga seal on võrgutasud 2/3 koguarvest. Gaasimajandus on palju kohmakam... miks loodad, et seal vähemaga hakkama saab?

[2korda2]

külaline,
mul ei ole midagi lisada eelmisele postile. Seal on juba sõnaselgelt öeldud, miks eramut gaasiga küttev klient kuutasu sisseviimisel pigem võidab. Elekter ei puutu asjasse.

[Külaline]

Kasutaja '2korda2' arvates tuleb gaasikasutajatele ka "ampritasu" nagu elektris. Nimetagem niis toru läbimõõdust ja gaasirõhust sõltuv püsi-võimsustasu. Võib olla jah, aga võib olla ka mitte. Viidata seejuures korrusmajadele kus kasutatakse gaasi toidu soojendamiseks, on kahjuks ebakompetentne kuna ilmselt ei tee '2korda2' vahet majasisesel gaasivõrgul, liitumispunktil, mõõtepunktil, majavälisel gaasivõrgul ega sellel kelle bilanssi ja vastutusele mingi osa sellest süsteemist kuulub. Lisaks pole ta tuntavalt kursis sellega, et tänapäeval ei toimu tarbijate ristsubsideerimist. Eriti rangelt jälgitakse seda juba võrguühendust omavate tarbijate suhtes.

[2korda2]

Külaline,
minu tööülesanneteks eelmise aasta mitmel kuul oli Eesti suurima gaasiettevõtte äri analüüs. Selle käigus tuli läbi viia päris mitmeid intervjuusid (kliendihalduritest juhatuseni välja), lugeda läbi asjassepuutuv seadusandlus, ettevõtte tüüplepingute tingimused, lepingute aluseks olnud tehnilised spetsifikatsioonid, tarbijakaitseametiga kooskõlastatud hinnastamise tingimused ja palju muud. Enne nende tööülesannete täitmist tuli mul aga allkirjastada NDA, sest märkimisväärne osa saadud infost kuulub ärisaladuse alla. Seega ma ei saa väga konkreetselt argumenteerida.
Eeloleva põhjal julgen väita, et ma tean päris täpselt, mis on mõõteseade, mõõtepunkt, mõõteliin, bilansiring ja veel päris palju muid spetsiifilisi definitsioone ja tean täpselt ka kes, kus ja millises ulatuses vastutab ja omab vara.

Ma olen ise siin seda öelnud - seaduse järgi kliendigruppide vahelisi ristsubsideerimisi ei tohi olla. Külaline võiks nüüd välja otsida, kui täpselt on seaduses "kliendigrupp" defineeritud.

See ei ole ärisaladus - Tallinnas on tuhandeid gaasitarbijaid, kes on otse gaasiettevõtte kliendiks (ei olda kliendiks läbi KÜ) ja kes tarbivad gaasi vaid pliidi abil, ilma eraldi mõõteseadmeta (gaasi mõtteseade on võrdlemisi kallis ja kobakas, selle paigaldamine igasse korterisse ei ole mõtekas). Sellistele klientidele koostatakse arve prognoosi alusel. Perioodiliselt kontrollitakse kortermaja keldris asuva mõõdiku (vahel trepikodade kaupa) näitu, vajadusel teha korrektuur prognoosi. Sellega siiski asi ei lõpe, sest kulu ei jaotata mitte võrdselt korterite vahel, vaid vastavalt korterite ruutmeetritele. Kogu selle keemia tulemuseks on arve suurusjärgus 4EUR. See 4EUR peab katma nii kogu eelneva ümberjaotamise arvestamise kulu, arve esitamise ja menetlemise kulu, kui ka gaasi hinna ja võrgu amordi. Igaüks võib ise hinnata, kui reaalne on, et selle nelja euroga on võimalik kõik need kulud katta.
On ka teistsuguseid olukordi, kus lepingud läksid (või on algusest peale olnud) gaasiettevõte <-> KÜ vahelisteks ja kogu ümberjagamise vaev jäi ühistutele. KÜ ja elanike präänikuks oli madalam kuupmeetri hind (kortereid kokku liites on tarbimismaht piisav, et tõusta järgmisesse hinnagruppi). Ettevõte võitis oluliselt lihtsama arvelduse (pole prognoose ja ümberjagamisi, vähem arveid ja lepinguid) ja ka lihtsama kliendijuhtimise.

Eks igaüks võib uskuda, mida soovib.

[rokikas]

[Külaline]

Tere '2korda2',
Tänud selgitusest, aitas ka mul asjast aru saada. Jah, me räägime sellestsamast tarbijagrupist, need tarbijad kel on otseleping müüjaga aga eraldi gaasiarvestit ei oma. Selliseid veel tõesti suurimal gaasimüüjal on, isegi tuhandeid (mul täpselt andmeid pole, v-o sul), kuid nagu isegi mõistad on see jäänuk minevikust, ajast kui korteriühistute (ja -ühisuste) süsteem veel ei töötanud. Saan su kirjast aru et ka nimetatud ettevõttele on see koormaks kaelas, mis on muidugi mõistetav, täiesti nõus et müüja kulud selliste jaeklientide teenindamiseks ületavad märkimisväärselt kulusid; sõltumata sellest mil kombel tarbijate vahel neid kulusid jagada. Nüüd kuidas see jäänuk-olukord lahendada-, viitasid oma postituses ühele võimalusele kehtestada püsitasu. Müüja seisukohast kahtlemata lihtsaim lahendus raha tagasi saada aga kuna müüja on meil ka võrguettevõte siis kes krt tahab endale majasiseseid torustikke. Ega ikka ei taha küll. Seega reaalne lahendus on et ajapikku sellised lepingud müüja portfellist kaovad ja asenduvad lepingutega KÜ tasemel. See ei käi muidugi ülepäeva ja pole alati ka lihtne mitte eratarbijatega vaielda. Eks töövõimalusi ka juristidele:)
Kui saladus pole, seoses millega due diligence tegid?

[Külaline]

Siia küttesüsteemide konteksti kuulub aga loogiliselt ka teine püsitasu - tasu abonendiks olemise eest. Põhimõtteliselt on võimalik, et sul on ühendus võrguga, aga sa seda peaaegu üldse ei kasuta - sest oled ühendatud ka teist sorti võrguga või on sul autonoomne seade omal ja võrguühendus on sul lihtsalt n-ö "igaks juhuks".

Ehk siis kütte puhul sul on soojuspump, gaasiahi ja v-o ka halupuude ahi. Tarvitad seda, mis parasjagu odavam või mugavam on, ja teine võrguühendus seisab tühja - isegi selle vähese tarbimise, mis sul on, võrgutasu, ei kata võrguliitumise hooldust.

Elektris on sarnane probleem ilmselt üleval suvilatega - ka üldteenusega ei kata see suvine väike tarbimine võrgu ehitamist ja korrashoidu...
Kui arenevad salvestusseadmed, siis laieneb probleem ka tavalistele eramajadele - inimene toodab oma elektri ise aga võrguühendst tahab kah.

Mingil määral analoogiline raudteega.... igaüks on ostnud omale auto, ja tulemuseks on see, et reisirongiliiklust peab doteerima... Ära lõpetada aga kah nagu ei tahaks

[2korda2]

Töö põhjuseks laiemas plaanis oli gaasiturgu ees ootavad muutused, mis mõjutavad kõige enam just seda ettevõtet. Täpsemalt ei peatuks.

[Külaline]

Aitüma, no problem.
PS jäi silma ühe kõrge venelase ütlus et G on strateegiat muutnud ja edaspidi müüb gaasi vabalt oma süsteemi piiril - ostku ja müügu edasi kes tahab. Not bad, kuigi poleks arvanud et müügimarginaal nii kehva on võrreldes põhivara tootlusega. Või on põhivara väärtus üle hinnatud:)
Foorumi teemasse nüüd tagasi, ei ütleks veel päris aidaa sellistele küttelahendustele mis põhinevad elektrienergia muundamisel soojusenergiaks, muidugi mida parema koefitsendiga seda parem:) Terv,

[Külaline]

...Foorumi teemasse nüüd tagasi, ei ütleks veel päris aidaa sellistele küttelahendustele mis põhinevad elektrienergia muundamisel soojusenergiaks, muidugi mida parema koefitsendiga seda parem:) Terv,

Gaasist saab toota elektrit - täpselt ei tea, aga parimate turbogeneraatorite kasutegur jääb vast parimal juhul 50% kanti ? Seega 2 kWh gaasist saab 1 kWh elektrit ja 1 kWh sooja, mille omakorda saab keskküttetrassi lasta..

Sellest 1 kWh elektrist saab parematel päevadel parema soojuspumbaga 5 kWh soojust ... kokku siis algse 2 kWh kohta 6 kWh ehk COP = 3.
Pumba SCOP = 3 puhul on kogusumma 4 kWh, ehk kahekordne saak.

Müüakse juba minikombijaamu, mis teevad elektrit ja kadudega kütavad maja...
Viessman Vitotwin 300 -W näiteks.

http://www.viessmann.com/com/content/da ... boiler.pdf

õhtul tuled koju, paned katla käima ning hakkad telekat vaatama. Öösel laeb katel su elektriautot elektriga ja akupaaki soojusega. Suvel laed autot päikesepaneelidega...

Praegu kulutab mu maja energiat 15 000 kWh aastas ja auto 1500 l benssu aastas mis on samuti umbes 15 000 kWh energiat, aga bensust 3/4 kütab lihtsalt ilma - see võiks kütta maja...

[Coolhouse]

Küsisin kord et kuidas saab eestimaine surfar tööl käia kui ajutiseks elukohaks on Lõuna-Aafrika Vabariik.
Vastuseks oli et kui oleme samas ajavööndis siis ei ole töö tegemisega probleeme.

Umbes sarnane olukord on ka gaasi tasudega ja abonenttasudega ja väidetava gaasi kuluga jne.
Ise ma olen endine gaasitöötaja kuid pole eriti kommenteerinud kuna võib jääda mulje et olen soojuspumpade poole kallutatud isik.
Mõni aeg tagasi leidsin huvitavat lugemist Saksamaal toimunud ettevõtte kontorihoone soojustamisest ja üleminekust gaasiküttelt soojuspumpadele.
Tulemusena on fakt et kokkuhoid jooksvates kuludes oli 64%. Kindlasti on see seotud olulise investeeringuga kuid eks lugege ise lk 16 http://www.rehau.com/download/1346894/g ... ospekt.pdf

[mogis]

Keegi moderaator ehk kutsuks siia kommenteerima mõne reolagaasi esindaja tegelikke (praeguseid) hinnanumbreid kajastama. Eriti just selle rendi ja mahutite suuruse osas.
Tundub, et marko@reolagaas võiks olla ehk õige kontakt?

Muidu siin teoretiseeritakse liialt neid arve.
Vast saab sel juhul ka firma andeks tavapärase "reklaamitegemise"....

Tänan "sashaobrok". Kõik kes tahavad saada asjaliku nõu, kiiret reageerimist ja konkurentsivõimelist hinda LPG lahednuse puhul - kirjutage otse mulle - marko.jogis@airok.eu

[muffigi]

Mehed, helistage reolagaasi, sealt sain kogu lahenduse. Ma enam ei jaksa, head ööd!

Soovitan kindlasti alustada Airok OÜst, mehed seal on oma valdkonnas tegijad ja reageerviad kiiresti (loe: ei tegele niisama valgustamisega), hinnapoliitika julgelt Eesti parim.

[2korda2]

Ma ei ütle, et see asi haiseb aga kui ühte ettevõtet soovitatakse 2 anonüümse kasutaja poolt 4-minutilise vahega pool 7 hommikul, siis see asi haiseb.

[Õpetaja]

Arvata on. Samuti teevad mingid anonüümsed kasutajad teatud puugaasikatlaid müüvale firmale reklaami, mis näeb välja üsnagi P...-sse kukkunud reklaamina.

[Kodanik86]

Arvata on. Samuti teevad mingid anonüümsed kasutajad teatud puugaasikatlaid müüvale firmale reklaami, mis näeb välja üsnagi P...-sse kukkunud reklaamina.

Kinnitan õpetaja sõnu! Pöördusin aerocisse paar postitust eespool olnud soovituse peale! Sellist tsirkust pole varem näinud! Kurb kuidas asjalikku foorumit jutupaunikust müügimees ärakasutada üritab!

[tja]

Tere!
Kas kellelgi on kogemusi ka hübriidkateldega? Mõtlen õhk-vesi/gaas. Sellel puhul peaks kätte saama mõlema kütteallika parimad omadused? Kevadel/suvel/sügisel kütab tarbevett ja radikaid õhksoojuspump ja temp langedes aitab kaas gaas. On kellelgi kogemusi? Selline seade näiteks Atlanticul: http://www.citykliima.ee/tooted/ohk-ves ... d-duo-gas/
või Daikinil: http://www.maakyte.ee/tooted/soojuspumb ... oojuspump/

[rokikas]

Kui palju säärane hübriidpump maksab?
Kui palju maksab tänapäevane sarnase võimsusega gaasikatel?
Aga õhk-vesi soojuspump?

[tja]

Leidsin hinnakirjad kõiksuguste pumpade kohta www.hemeltron.ee

Hinnad ilma paigalduseta

Näib, et Atlanticu hübriidpumba hind alates 7100€

Hetkel väidetavalt kõige energiatõhusama õhk-vesi pumba Boch AW 6000 hind alates 6600€

Gaasikatlad vist alates ~700€ ?

Ühesõnaga, tavalise õhk-vesi pumba ja õhk-vesi/gaas pumba hinnavahe ei olegi nii suur..

Küsimus jääb, kas kellelgi on kogemusi hübriidküttesüsteemiga?

Taavi

[rokikas]

Ma hetkel küll väga kahtlen kas rahalist säästu sellisest "hübriiditsemisest" tuleb.
Kui see pole oluline siis mis on ettevõtmise eesmärgiks?

[2korda2]

Nagu juba korduvalt öeldud - gaasikütte puhul on oluliseks kuluartikliks liitumine (VT-pakkujale makstav summa + projekteerimine + toru majja ehitamine). Kui see kulu on juba tehtud, siis sealt edasi on "katlaruumi kulud" tagasihoidlikud - 1000EUR eest saab töötava süsteemi.
Gaasi hind on languses (seotud nafta hinnaga ja liigub viibega). Hetkel on gaasi kWh hinnaks (koos maksude ja VT-ga) ~5senti. Viimase elektriarve pealt tuleb elektri kWh koguhinnaks 11,2 senti. Kui liitumistasusid ja seadmeid mitte arvestada, siis sisuliselt peab pumba SCOP>2, et üldse gaasiga sama kWh hinda pakkuda. Siit võib hübriidiostja ise kalkuleerida, millise SCOP-ga peab pump töötama ja kui suures mahus kütma, et kallima seadme hind ennast tagasi teeniks.
Mu on gaasiliitumine juba olemas, hetkel kütan gaasiga, elektrivõrk on korralik (sisuliselt ideaalne seis hübriidi rakendamiseks) aga hübriidi ei ostaks - lihtsalt ei näe, et võiks ära tasuda.
Kui gaas tundub kallis, jäta liitumine tegemata ja lase puhtalt pumbaga - majanduslikult mõtekam.

[2korda2]

Aeg on edasi läinud, juulikuu arve uute hindadega käes. m3 hinnaks ("võtmed kätte") - 0,4345EUR. 2010 keskmine hind oli mul samas kandis. Ehk - gaasiga kütmine on nüüd sama kallis, kui 5 aastat tagasi. Arvestades kodutarbijatele kehtestatava hinna metoodikat on lootust jaanuaris sellestki alla saada.
m3 sisaldab normikohaselt 10,4kWh energiat. Võtame kaod ka arvesse - tarbitava kWh hind ligikaudu 4,4 senti.
Juulikuu elektriarvel kWh hinnaks ("võtmed kätte") - 0,1193EUR. Siit saame SP vajalik SCOP - 2,7. Tõenäoliselt saavutatav aga ei ütleks, et soojuspump enam oluliselt odavam on.

[Coolhouse]

SCOP on aasta jooksul määratud keskmine soojuspumba kasutegur.
Mida soojem on välisõhk seda parem on kasutegur. Seega on juulikuu kasutegur siiski kõrgem kui aasta keskmine.
Aasta keskmist väidetavat väärtust on võrreldud ühe kuu gaasi hinnaga.
Maakeeli nimetatakse seda üdistamiseks.

Gaas võiks veel odavam olla kui riik seda ei maksustaks või kui turuosalised jätkaks hinna madala taseme hoidmist. Paraku ei ole võdlusena toodud õhku veel keegi aktsiisi ja käibemaksuga maksustanud. Seega on siiski ennatlik arvata et fossiilse kütuse kasutamine võiks nüüd või tulevikus kasumllkum olla.

Nii sellised üldistused kui ka teistes teemades esitatud väited nagu saaks pikaajaliselt elektrilise küttekehaga (sisuiselt triikrauaga) maja kütta on väga lühikese perspektiiviga hüpoteesid.

[Külaline]

Nii sellised üldistused kui ka teistes teemades esitatud väited nagu saaks pikaajaliselt elektrilise küttekehaga (sisuiselt triikrauaga) maja kütta on väga lühikese perspektiiviga hüpoteesid.

Miks?
Palju on näiteks Soomes viimase 10, 20, 30 aastaga keskmine elektri hind muutunud?