Saun - kas ahi leiliruuumist või eesruumist kütmisega?

[iseehitaja]

Maja ümberehitusel saunaosa projekteerimisel tekkis küsimus:
Kumb variant on parem, kas ahju uks ja kütmine leiliruumist või teiselt poolt seina (riietusruumist)?
Kellel on mingi variandi kasutamisel selgunud plussid ja miinused, olge head ja pange kirja.
Endal on esialgu ainult sellised plussid-miinused:

• Üks tuttav soovitas teha kütmine teiselt poolt seina, muidu saavad ootel olevad puud leiliviskamisel märjaks.
• Ise arvan, et vahetult enne saunaminekut ei ole mugav riietatuna kuumas leiliruumis ahju puid lisamas käia.
• Saunalistel oleks mugav ise leiliruumis kütmist enda kontrolli all hoida, kas see oleks oluline?

Ja teisest ruumist kütmisel kuidas ja millest see sein ja auk siis tuleks teha, kui on tavaline plekist nn. soome sauna ahi? Sein tellistest?

Tänan

[Külaline]

Plussid: ei võta leiliruumist hapniku ära, ei ole vaja puudega läbi dussi-leiliruumi mässata sodi ajada, temperatuuri reguleerimine pole mingi probleem. Miinuseid ei ole. Ava läbi seina ja korras (ei pea tihedalt kinni tegema)

[2korda2]

Mis pagana kõrgtehnoloogilised ahjud need on, mis õhust hapniku ära võtavad? Kui minul ahi tõmbab, siis mingit diskrimineerimist ei ole - kõik õhus leiduvad elemendid tõmmatakse ahju sisse ja paisatakse korstnast välja. Selleks, et ahi tõmbaks, tuleb õhku peale anda (ahjusuu kõrval seinas reguleeritav ava õue).
Muide, ventilatsioon leiliruumis on niiehknaa hea - eriti juhul, kui saunatamine pikemaks kipub venima.
Muus osas õiged märkused - puud võivad märjaks saada (selle jaoks eraldi kaanega kast), puru tekib (nagu ka vihtlemisel). Läbi seina köetavad ahjud on üldjuhul pisut kallimad.
Mina hindaks nii: kui ruumide asetus lubab, siis on läbi seina köetav parem. Ainult selle nimel ruumide (ja korstna) paigutust siiski tegema ei hakkaks.

[iseehitaja]

Tänud vastajaile, pilt on nüüd selge.

[trumm]

mul ka läbi seina, kütmine riietusruumist. maasaunas oli kütmine pesuruumist ja ämmal-äial on leiliruumist - seda sodi ja jama on minu jaoks natuke liiga palju, pidevalt on märg puusodi põrandal ja puud ise märjad. ka ei ole meeldiv riietega leiliruumis kütmas käia või siis paljalt puid eesruumist juurde tassida. praeguse variandiga väga rahul. ka saan riietusruumi kerise ette puid veidi suurema koguse tuua, siis on nad seal järgmiseks kütmiseks hästi kuivad. lisaks meeldib mulle see, et riietusruum nõndamoodi saunatamise ajal tavalisest soojemaks läheb, ei hakka jahe.

keriseseina tegin tellisest, leiliruumi poolt on puhta vuugiga, teiselt poolt krohvitud. naabrimees kattis leiliruumi poolt looduskiviga ja üks tuttav tulekindla mineritiga (talle ei meeldinud tellis).

[aivar00]

Eks ta ole konkreetse ruumide asetuse ja maitse asi. Minu elamises on leiliruumis küttekolle.
Kuna leiliruumis ja üldse saunas peab olema hea ventilatsioon, siis mingist "õhupuudusest" ei saa juttugi olla. Endal lava all kaks 125 ventilatsiooni ava ja korstnajalas väljatõmbe ava. Lisaks veel leiliruumi uks põrandast ca 10 cm kõrgusel. Mingit "õhupuudust" ei ole täheldanud-pealegi koos õhuga tõmbab keris ka niiskust välja s.o. on nagu imev ventilaator. Selle puusodi probleemi lahendasin nii, et ostsin ehituspoest suure mustast plastist kandilise vanni ja paigutasin põrandale lava alla kerise vahetusse lähedusse. Sinna toon korraga tavalise aiakärutäie puid ja siis saan sauna kütta 4-5 korda. Kõik prügi jääb vanni põhja. Ja see higi ning nn. vihavesi mis puudele läbi lava laudade peale tilgub ei tee kuivale puule mitte midagi. Peale vihtlemist pead samuti saunapõranda puhtaks pühkima- eriti mõnus peale kadakavihta. Saun on soe ja puud jõuavad ilusti ära kuivada nendele sattunud veetilkadest- kui just ämbriga vett peale ei kalla. Pealegi kuiv puit ei ima vett nagu käsn-seega peale pritsinud vesi kuivab ka momentaselt ära. Ja alati kui lavalt alla tulen on hea mugav kohe paar halgu juurde visata ning seejärel dussi all käed puhtaks loputada.
Kui aga riietusruumi vaja ka kütta, siis mõtleks selle teisest ruumist kütmise variandi peale. Aga kui teed suvel soojaga sauna ja siis veel see kerise suue kütab niigi sooja riietusruumi veel kuumemaks? Minule see küll ei meeldi. Selleks otstarbeks ikka riietusruumi kamin teha. Veel on pika küttekolde tõttu ebamugavam tuhka välja võtta ja ka puid pead ettevaatlikult läbi kuuma ukseaugu "sügavale ahju kõhtu" toppima. Ka puude allapanek näiteks niiskete kätega- puidupuru jääb käte külge ja mine uuesti käsi pesema.
Sellised olid minu kaalutlused- aga eks iga mees teeb kuda talle meeldib.

[dumbuser]

Niipalju kui mina olen puid ahju pannud ei ole suuda küll meenutada, et mingi puru jääb käe külge. Ehk siis minu arvates on see mingi pastakast imetud põhjus või siis enda rahustamine. Kogu selle puude ja tuha tassimise vähendamiseks jätan ma enda saunal ka ahjuukse niimoodi, et oleks vähem jooksmist. See, et ahjukse kütab ruumi soojaks on minu arvates ainuke tõsiselt võetav miinus.

[paneelikas]

Kas läbiseina köetavad kerised võtavad põlemisõhu enamasti teiselt poolt seina, st kerise leiliruumi ventileerimise potensiaal läheb läbi seina küttes kõik raisku?

[fgh]

Läbi seina küttes on sauna loomulik ventileerimine keerulisem. Leiliruumis olev keris loob oluliselt efektiivsema õhuvahetuse. Samuti on läbi seina keristel see probleem, et nendega on raske lahendada põranda veetõkke lahendust. Üks probleem on lollid kõrgused ja teine kerise kuumus mis välistab võimaluse kasutada tavalisei veetõkke süsteeme ja kasutada tuleb keramix vms

[rein113]

Ega tegelikult keris tänu allasuvale tuharuumile põrandale väga karmi kuuma ei kiirga. Mina kasutasin leiliruumis Mira hüdroisolatsiooni, mille kohta tootja lubas, et kestab kuni 120 kraadi.

[fgh]

Enamik tootjaid lubavad 60 kraadi, paun viidet, pole mira toodetega eriti kursis viimast otsa.

[rein113]

viewtopic.php?f=23&t=47818&p=272211&hil ... 00#p272211

http://www.pureadhesion.co.uk/mira-4400 ... troom.html