Tänavakivi paigaldamine

[tahaksiseteha2]

Tervist,

Kuna eelarve väga piiratud ja aega on, siis mõtlesin majaesise mudaväljaku tänavakivi alla panna.
Midagi ulmeliselt keerulist seal olla ei tohiks.
Vaja teha värava juurest 20 meetrine tee autole ja maja ette plats ca 80m2.

Küsimusi ikkagi tekkinud omajagu.
Kui laia peaks tegema tee värava juurest? 2,5 meetrit? 3 meetrit?
Kui sügavalt ikkagi peaks lahti kaevama? Elan suhteliselt niiskes kohas ja savi on alla päris sügavale välja, nii et kogu savi kindlasti välja ei tahaks kaevata (meetri jagu on seda kindlasti).
Kas savi peale ja alumise killustikukihi vahele peaksin panema riide siis?
Viimase kihina kasutatakse enamasti liiva. Ma ei ole sellest aru saanud, liiv läheb ju killustiku vahele ära lõpuks või ei lähe?
Siis see vee äravool tekitab küsimusi. Kas tee tuleks ehitada kaldu sinna poole, kuhu ma tahaksin, et vesi läheb?
Minu arvates läheb ju kogu vesi kivide liitekohtade vahelt sisse, olenemata selles, kuhupoole kogu tee kalle on.
Hea meelega tahaks muidugi kogu vee koguda tee serva ja sealt näiteks rennikividega ära juhtida vms.


Loodan, et aitate nõuannetega

[valvejoodik]

Tee tee nii lai kui autole vaja+ lisaks 1m jalakäijale.

Savi tuleks ikka minema kaevata- olen näinud kuidas "ehitajad" ei viitsinud ka savi ära kaevata vaid ladusid tuimalt peale- aasta pärast olid teel mõnusad lained sees.
Alumise savikihi ja killustiku vahele ei ole vaja geotekstiili panna, tegelikult, kui panna kihte õiges fraktsioonis, ei ole geotexi üldse vaja...

Lühidalt- kaeva savi ära, 70cm võiks olla ehk. Kihid:

Kivid (kivid pane 0-kõrgusest kuni 5mm kõrgemale- vajub ise 0-kõrgusele)
3-4cm paigalduskiht, milleks võib olla nii liiv kui sõelmed (0-8mm fr.)
min 20cm kandevkiht 0-32mm fr. killustikust
min 20cm jaotuskiht 0-64mm fraktsiooniga killustikust
min 20cm filterkiht jämedafraktsioonilisest killustikust (ei tohi aluspinnaga kokku segada)

Kui kardad väga, et liiv killu vahele ära kaob, siis võid ju südamerahustuseks sinna vahele geotekstiili panna.
Muidugi ehitad kaldu sinnapoole kuhu vesi voolama peab- suurem osa voolab ikkagi sinna suunas ning vaid väike osa imbub vuugi vahelt sisse. Ahjaa, vuukide vahele pane spets vuugiliiva- ehitusliiva on piin sinna vahele harjata

[teemaalgataja]

Misfraktsioonis see kõige alumine killustikukiht sinu arvates siis olema peaks?
Kas tõesti 60 cm killustikku? Tundub ulmeliselt palju.

Enamasti pannakse 25-30 cm ja pidi väga hästi kandma juba.

[Külaline]

... Kas tõesti 60 cm killustikku? Tundub ulmeliselt palju.

Enamasti pannakse 25-30 cm ja pidi väga hästi kandma juba.

Võib olla oli enamastidel aluskihiks puhas paas.

[valvejoodik]

Enamasti-enamasti...

Tihti panevad tänavakivi suvalised ehitajad, kellel ülemus ette näitab kuidas teha (heal juhul). Siis tulevadki sellised liipa-lääpa teed nagu igal pool näha on...

[Kurjma]

Mis te jamate. Mina oma talupoja mõistuse ja elektrooniku haridusega arutleks järgnevalt:

1) igasugune kõdunev sodi (muld) on saatanast, see tuleb eemaldada
2) tee alla tulev täide on selleks, et jagada teepinna punktkoormus allpool olevale pehmemale pinnasekihile. Vaadates, kuidas tehakse maanteid - liivast keha ja sinna peale eri fraktsioonides killustikku ja siis kattekihid. Pinnasevee ärajuhtimisfunktsiooni me vaevalt, et koduõuel taotleme. Seega tuleks vahetult kivide alla tekitada võimalikult kandev kiht.
3) Vahet pole, mis fraktsioonis kivi on - killustik või liiv - tema tugevus on piisav autode kandmiseks, lihtsalt teatud juhtudel kipub pideva peal trampimise tulemusena väiksemaks peenestuma ja seega vähemate õhuvahemikega omavahel ladestuma (tark oleks need õhuvahed peenema fraktsiooniga juba enne täita). Seega peamine on aluskihi ülikorralik kinni tampimine ja selle koostamine eri jämedusastmega teradest - liiv, peen killustik jäme killustik jne.
4) Tuleks vältida igasuguse voolava vee sattumist täitesse. Linnatänavatelt on näha, et hiiglaslikud augud just nii tekivadki.
5) Puujuured on ka saatanast, kipuvad teed lõhkuma.

Ma ei näe põhjust, miks peaks koduaias teed tehes rohkem, kui huumusekihi ära koorima - ok, 20 cm oleks seda ikkagi mõistlik teha, et saaks tasandada jne. Põhipoint on ikka see, et see aluspinnas korralikult kandma saada. Külmub see kogu krempel nii ehk naa läbi, pinnasevesi satub sinna, kas otse või kõrvalt (kui ta just täpselt mäe harjal ei asu või ei ole koju uhket teetammi tehtud) ka nagunii.

Savi puhul oleneb muidugi, kui niiske ja pehme ta sealt alt on. Vähese niiskusega savi on suht hästi kandev, tuleb ka meelde, et savi peaks saama killustiku ja liiva sissetampimisega kandvamaks teha.

[Urmas]

Huvi pärast guugeldasin sõnapaari "tänavakivi paigaldusjuhend"ja vastuseid mitmei. Kiikasin mõnele ja meeldis ühe firma paigaldusjuhendi avalause

Tänavakivide ja plaatide iseseisev paigaldamine on küllaltki keeruline, seetõttu soovitame pöörduda spetsialistide poole.

ja lohutuseks isetegijatele selline lause

Kuid vaatamata keerukusele, kui on tegemist alla 100 m² pinnaga (teerada eramaja või suvila juures, platsid jne.) on võimalik ka ise paigaldada, seda enam, et spetsialistide teenus on suht kallis.

Allikas http://geos.ee/ee/docs/geose-taenavapla ... amine.html

Tegelikult soovitaks tahaksiseteha2-l helistada mõnda tänavakivide paigaldusega tegelevasse firmasse ja paluda konsultatsiooni. Usun, et kui see konsultatsioon oleks isegi tasuline, tuleb see lõpptulemusena ikkagi tunduvalt odavam kui selline ehku peale tegemine.

[madis64]

Tegelikult soovitaks tahaksiseteha2-l helistada mõnda tänavakivide paigaldusega tegelevasse firmasse ja paluda konsultatsiooni.

Algset postitust lugedes jääb mõnevõrra ebaselgeks, kas tegemist on tänavakivi paigalduse või täiemahulise tee-ehituse sooviga.

Tõe kriteerium on praktika ja Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga - kui ma peaksin ise sellist olukorda lahendama, siis teeksin ma seda kahe aasta jooksul. Esimesel aastal kaevaksin teealuse lahti ja täidaksin killustikuga, teisel aastal (kui talvine lumi ja igapäevane kasutamine on täite ilusti ära tihendanud) paigaldaksin pealiskihi. Kiirustama ei kipuks

[Karjäär.ee]

http://karjaar.ee/tanavakivide-paigaldamise-opetus/

[klaasimees vali]

mina kaevasin välja 30...40cm. Loomulikult ülemine huumusekiht, siis savimuld ja allpool savimoreeni niipalju mis kahtlane tundus. Puhas labida- ja kärutöö, viimane koorimine nii et allesjäävat nivood ei songiks.
Väljakaevatud pinnase kasutasin ära likvideerimisele mineva kanal.kogumiskaevu (D300, 2rõngast) täitmiseks, ülemine täitekiht loomulikult killustikuga.

Alumine täitefraktsioon läks 16-32 jämeda killuga 10-20cm, tasandamine silma järgi.
Tasanduskiht 4-16 peene killuga ca 10cm.
Paigalduskiht liiv 5cm

Liigne on vist lisada, et iga kiht sai talda ikka hoolega, kaasa arvatud alumine puhtakskooritud aluspind. Rendist võtsin kõige raskema plaatvibraatori mille jaksasin kaubikusse tirida, õigemini sellega mööda kaldteed peale sõita. Kivi alla liiva paigalduskihi jaoks ja kiviparketi täristamiseks kasutasin kergemat (pvc matiga).
Aia betoonsokli, kanalka torustiku ja kaevude ümbruse tihendamiseks võtsin rendist konna.

Kivi alla liivapatja kastsin ohtralt ja tagusin plaadiga risti-rästi läbi. Loomulikult paigalduse käigus tuleb koorimist ja liiva lisamist, aga imporiviseeritud tallaga kandsin hoolt et kivi kohevale liivale ei jääks. Üleüldse vist kõige keerukam etapp.
Majast ja välistrepist kallete andmine nõuab teatud vilumust ja nuputamist, et pärast visuaalselt tip-top jääks, aga ei midagi ületamatut. Tähelepanu tuleb pöörata äärekivi killustikpadja tihendamisele ja kindlasti betoneerida nagu ette nähtud. Muru ei toeta midagi.

4a. hiljem:
Pargivad 2 sõiduautot ja tihti raskelt koormatud kaubik. Hoovi on korduvalt sisse sõitnud korvtõstuk ja 1x mulla vedamise kallur. Vajumised puuduvad. Sõiduautode kohas on latiga vaadates mingi lohk olemas, võib-olla-olla 5mm. Visuaalselt tajutav ei ole, silm on mul okas;)

Kui üldse midagi muret teeb, siis umbrohi ja sammaldumine. Ja umbrohi ei tule alt läbi, vaid tekitab isekülvi teel endale kivivuuki mõnusa äraolemise.

Kui oled sinnamaale jõudnud et nõu vaja , küsi lisa.

Ei välista et eeltoodud toimingud sisaldavad kohati ülemõtlemist või vajakajäämisi, aga tulemus vastab igatepidi ootustele.
Kindlasti julgustaks ise tegema kui jõud ja nupp teemast üle käib. Nagu enamuse asjadega siin ilmas, kättevõtmise asi. Kui just elekter ei ole.

[plutso]

Tere
Jätkan tänavakivide paigaldamise teemat. Eelnevalt toodud juba väga head selgitused. Mul aga teema, et vaja tänavakivi paigaldada garaaži esisele kaldteele. Ja siit ka küsimus, et kui tee kalle on suurem, nii umbes 10 cm meetri kohta, kas siis oleks vaja veel mingeid täiendavaid eri töövõtteid ja materjale kasutada või toimivad samad põhimõtted, mis tasasel pinnal?

[Rostfrei]

Maja ümber 16-32 fraktsiooniga killu peenar, 1-1-30 lai. Ehituse käigus sai kohe kasvupinnas + veel mingi osa eemaldatud, vundamendi tagasitäite käigus sai sokli ümbrus kohe täidetud killuga. Nii on see ~2 aastat seisnud, nüüd tahaks äärekivi hakata panema, mingi osa killust (5 - 10 cm) tuleb välja kaevata. Kas peale kaevamist peaks äärekivi "kraavi" näiteks konnaga üle käima, enne kui seguga kivid panna? Ning kas seguna võib kasutada kuivbetooni, panna vähem vett, et segu ära ei voolaks? Proovi tööna plaanis nii 10 jm esialgu teha.

[kalasaba]

Mis te jamate. Mina oma talupoja mõistuse ja elektrooniku haridusega arutleks järgnevalt:

1) igasugune kõdunev sodi (muld) on saatanast, see tuleb eemaldada
2) tee alla tulev täide on selleks, et jagada teepinna punktkoormus allpool olevale pehmemale pinnasekihile. Vaadates, kuidas tehakse maanteid - liivast keha ja sinna peale eri fraktsioonides killustikku ja siis kattekihid. Pinnasevee ärajuhtimisfunktsiooni me vaevalt, et koduõuel taotleme. Seega tuleks vahetult kivide alla tekitada võimalikult kandev kiht.
3) Vahet pole, mis fraktsioonis kivi on - killustik või liiv - tema tugevus on piisav autode kandmiseks, lihtsalt teatud juhtudel kipub pideva peal trampimise tulemusena väiksemaks peenestuma ja seega vähemate õhuvahemikega omavahel ladestuma (tark oleks need õhuvahed peenema fraktsiooniga juba enne täita). Seega peamine on aluskihi ülikorralik kinni tampimine ja selle koostamine eri jämedusastmega teradest - liiv, peen killustik jäme killustik jne.
4) Tuleks vältida igasuguse voolava vee sattumist täitesse. Linnatänavatelt on näha, et hiiglaslikud augud just nii tekivadki.
5) Puujuured on ka saatanast, kipuvad teed lõhkuma.

Ma ei näe põhjust, miks peaks koduaias teed tehes rohkem, kui huumusekihi ära koorima - ok, 20 cm oleks seda ikkagi mõistlik teha, et saaks tasandada jne. Põhipoint on ikka see, et see aluspinnas korralikult kandma saada. Külmub see kogu krempel nii ehk naa läbi, pinnasevesi satub sinna, kas otse või kõrvalt (kui ta just täpselt mäe harjal ei asu või ei ole koju uhket teetammi tehtud) ka nagunii.

Savi puhul oleneb muidugi, kui niiske ja pehme ta sealt alt on. Vähese niiskusega savi on suht hästi kandev, tuleb ka meelde, et savi peaks saama killustiku ja liiva sissetampimisega kandvamaks teha.

Kui nüüd sinu ehitatud teel autoga natuke seal edasi-tagasi liigelda nt max 6 kuud oleks seal korralikud rööpad sees.Selle 20 cm auto jaoks sa küll teed kandma ei saa.

[Rostfrei]

Mida arvata konstruktsioonist mitte sõidetaval alal (maja ümbrus) - 16-32 killustik, ~40 cm (olnud paigas 2 aastat) + sinna peale purustatud kruus, vibraga kinni ning siis kivi?

[dumbuser]

Näiteks Viimsi Selveri puhul täpselt nii tehaksegi.

[suss]

Kuna teemaalgataja mure on niiske ja savine pinnas,siis võiks ikka sügavamalt selle savi eemaldada. asi pole mitte nii kandevõimes, vaid talvel külmaga niiskes savis pinnases tekivad külmakerked ja lõpuks on plats nagu meremehe unistus. kui savi välja kaevata,siis tuleks teha nii,et ei tekiks basseini, st vesi peab august ise ka ära voolama(drenaaz), sest mis kasu on killustikust seal augus,kui see ujub sügisel vee sees ja talvel jälle külmakerked tekivad.

[Rostfrei]

Näiteks Viimsi Selveri puhul täpselt nii tehaksegi.

Siis võiks ju ka sõiduauto aluse osa sama moodi teha... Ise mõtlesin, et peenema franktsioon kildu ning siis liiv. Eks näis, homme hakkan sonkima, mõnda kohta vaja laiendada, muld ja savi välja kaevata.

[dumbuser]

Selveri puhul on see lahendus ümber maja oleva kivi all. Autode puhul on igasugu asju tehtud aga ikka vajub ära. Mingi aasta tambiti Tallinnas bussipeatused ka pisikeste kividega. Nüüd vist on mingi järgmine versioon ja valatakse sinna kõige alla mingi betoonkolakas, sest kivikesed läksid kah reipalt lainetama. Naabril läks igatahes auto puhul see kibi ainult aastaga lainetama. Aga ta ei viitsind pisikest kildu tramburaiga tihedaks ajada.

[Rostfrei]

Möllasin 2 päeva 200 kg kolakaga, eks näib.

[huppa]

Aga mis oleks kui purukruus alumise kihina - nii paksult kui vaja on, mingi kandva kihini - ning selle peal liiv tasanduskihiks kivi all? Ja peal sillutiskivi - ning ongi korras.
Või ei ole see hea mõte?

[Sillutaja]

Purustatud kruusa pole küll ise täiteks kasutanud aga mis tal häda peaks olema? Kandvat kihti soovitaks teha
16-32 killustikust ja mitte vähem kui 15cm. Kui paigalduskihina liiva kasutada, siis tuleks põhi enne mõne peenema killustikuga "ummistada". Väga headeks paigalduskihi-materjalideks liiva asemel on olnud aga 1-4 ;
2-5 ; 2-8 ; 4-8 paekivikillustik - ei uha vesi teda põhja vahele, ei tassi sipelgad vuugi vahelt välja, kannab paremini jne.

[Rostfrei]

Küsimus aluskihi osas. Hetkel siis kandev 16-32 kild + selle peale 6-12 kild, ~200 kg tambiga korralikult seljas elatud. Mõte on liikunud panna kivi alla 2-4 cm purustatud kruusa. Kuid tootjate infot lugedes jääb segaseks, kas aluskiht tuleb näiteks ~70 kg tambiga tihendada, siis loodi, siis kivi, kivide vahele liiv ja jälle vibra? Või looditud alusel peale kivid, siis liiv ja vibra ehk alus tambitakse tihedaks koos kividega?

[Külaline]

Tere, kuna olemasoleval unikividest sissesõiduteel pole äärekive ja tee ise on siit sealt ära vajunud, tekkis mõte kivid üles võtta, korrastada alus, paigaldada äärekivid ja uuesti kivid laotada. Kuna mul 5 kohas on aga sipelgad liiva ära vedanud kõvasti(olen igast mürke proovinud, ajutine lahendus) tekkis mõte panna liiva peale tasanduseks hoopis peenikest paekivi kildu, näiteks 0-4, et ehk sipelgas ei jaksa seda ära vedada? Liivaga vist on lihtsam siledamat lõpptulemust saada kui killuga?

[Külaline]

Minu teada pannakse mõlemat moodi - liivale ja killule. Mul pandi liivale ja sama moodi tassivad liiva kivide vahelt üles. Pulber mõjub vaid kuuks ajaks umbes. Mõtlen, et kui oleks killule tehtud siis ega ikka ei tassiks väga midagi üles vahelt. Samas ma ei tea kui tihe on see tihendatud kild, äkki on siis ideaalne peakoht neile? Ei taha neid päris lähinaabriteks, hakkavad tuppa trügima ju.

[Külaline]

[Olen näinud siin Eestis ja mujal, et vahel kasutatakse betoonist äärekivi asemel mingit plastikust äärt.
Kodus taavalise jalgtee rajamiseks tundub väärt asi olevat, kuna ei pea betooniga mässama. Olen seda netist otsinud, aga siit Eestist pole midagi leidnud. USA-s ja mujal leiab küll sellist toodet. Kui keegi teab kust sellist asja saada, oleks väga tänulik info jagamise eest.
Sellist asja siis:
http://rochestercp.com/edge-restraints