Vesipõrandakütte projekti sobivus

[tharm]

Renoveerime vana elumaja ning sellega seoses plaan paigaldada põrandaküte. Koostasin esialgse põrandakütte projekti ja pöördun nüüd Teie poole, et testida lahenduse sobivust.

Projekti pildi leiab siit:
https://www.dropbox.com/s/2zu5fplhvdtbo ... 2.PNG?dl=0

Mõeldud on kasutada 16mm toru 150mm sammuga, kuna see peaks jaotama soojuse põrandal ühtlasemalt.

Lahtised küsimused:
1) Kas suuretoa ja magamistoa kontuurid liiga pikad ei ole? Uponor väidab et nende 17mm toru kasutamisel maksimaalne pikkus 30-80m sõltuvalt siis ilmselt liidete arvust (20mm toru 50-90m). Mõni väidab, et võib olla 100m. Ilmselt peaks siis ikkagi kontuuri jagama või paigutama ringi kollektorkapi või kasutama suurema läbilõikega toru? Kas minu kartus soojuse ühtlase hajumise osas on alusetu?
2) Kas kollektorkapp on mõistliku koha peal? Keeruline on paremat asukohta valida, kuna plaanil alumises pooles kelder puudub ning hoone keskel ühel pool korsten, teisel pool planeeritud ahi. Hoone alumist ja ülemist poolt jagab pmst üks avaus.
3) Kas vannituba on ikka hea ühendada sama kollektori külge? Lugesin täna, et inimesed maadlevad liigjaheda vannitoaga. Keeratakse küll teised kontuurid võimalikult kinni et vannituppa suurem pealevoolutemp saada kuid alati sellest ei piisa. Seda peaks saama lahendada tihedama kontuuriga vannitoas?
4) Kas on õige jätta osades kohtades mööbli ja ka vanni alla kontuur panemata? Kindasti ei saa panna kohtadesse kuhu on vaja põrandasse puurida, kuid...
5) Kas peaks kasutama spiraalkontuure? Programm kahjuks seda valikut ei pakkunud.

Tänan kõikide konstruktiivsete ettepanekute eest.

Teet

[fss]

Mille järgi torude pikkused ja läbimõõdud on saadud (kas programm soovitas, ise suvaliselt panid...)? Kas on teada kui suurt küttevõimsust (W) mingis ruumis vaja on?

[tharm]

Torude pikkuse ütleb programm, läbimõõdu valisin ise toodud põhjendusel.

Küttevõimsust ei oska tegelikult öelda. Hetkel on sellega pigem kehvasti, st topelt silikaatsein ja vahel saepuru. Ees hetkel veel vanad kaheraamilised puitaknad, vana välisuks... vahetus lähiajal. Fassaadisoojustus tuleb, aga ilmselt alles järgmisel aastal. Vett peaks soojaks hakkama tegema õhk-vesi pump, külmal ajal abiks puukütteahi. Esialgu siis kõrgema tempiga vesi.

Ma ei ole veel näinud ühtegi küttesüsteemimüüjat, kes mulle oleks rääkinud küttevõimsuse vajaduse kalkuleerimisest, ja no mul on neid käinud ikka pool tosinat. Eks lastakse enamasti puusalt ja usutakse, et küll süsteem paika saab katla/segusõlme väljundi ja kollektorite reguleerimisega.

[ffs]

Vajalik küttevõimsus peaks minu arust olema ikkagi kõige selle alus. Puusalt pannes on kerge loto hõng asjal juures. Samas muidugi arvatavasti korralik pädev projekt maksab ka kena summa ja selliseid projekteerijaid väga palju ei ole ning tegijatel võib olla tööd pikaks ajaks ees juba.

[Külaline]

Torude pikkuse ütleb programm, läbimõõdu valisin ise toodud põhjendusel.

Küttevõimsust ei oska tegelikult öelda. Hetkel on sellega pigem kehvasti, st topelt silikaatsein ja vahel saepuru. Ees hetkel veel vanad kaheraamilised puitaknad, vana välisuks... vahetus lähiajal. Fassaadisoojustus tuleb, aga ilmselt alles järgmisel aastal. Vett peaks soojaks hakkama tegema õhk-vesi pump, külmal ajal abiks puukütteahi. Esialgu siis kõrgema tempiga vesi.

Ma ei ole veel näinud ühtegi küttesüsteemimüüjat, kes mulle oleks rääkinud küttevõimsuse vajaduse kalkuleerimisest, ja no mul on neid käinud ikka pool tosinat. Eks lastakse enamasti puusalt ja usutakse, et küll süsteem paika saab katla/segusõlme väljundi ja kollektorite reguleerimisega.

Aga mille järgi peaks vajadust kalkuleerima, kui praegu maja hõre aga lähiajal plaanis vajadust oluliselt koomale tõmmata? Üsna loogiline, et peabki puusalt tulistama, muidu on suur nurin juba esimesel aastal.

[ffs]

Võibki ju esimese aasta olukorra aluseks võtta, aga see ei tähenda, et peaks täiesti suvaliselt, mingi sisetunde järgi süsteemi ehitama.

[Külaline]

Tere.Vesipõrandakütte puhul pole toru liigsus kunagi probleemiks,mida rohkem seda parem.Vajadusel on võimalus toa temperatuuri oluliselt kiiremini tõsta.Suuremaks probleemiks on just toruga koonerdamine,kuna kõik taandub ju alati odavama hinna taha.Projektidki tehakse enamuses selliselt,mis tellijale soodsamalt kätte tuleb väiksema materjali kulu läbi.Toru meetrite/veehulga suurendamisega saate sisend vee temperatuuri veidi alandada-kokkuhoid!!Kui materjaalsed võimalused lubavad oleks märgruumidel soovitatav eraldi segamis sõlm/kollektor kõrgema temperatuuriga kütteveele.

[rokikas]

Torude samm võiks suht tihe olla aga pump vali ikka selle järgi milline saab soojavajadus peale paari aastast renoveerimisperioodi olema!

[ffs]

Toru meetrite/veehulga suurendamisega saate sisend vee temperatuuri veidi alandada-kokkuhoid!!

MIlle aervelt see kokkuhoid tuleb?

[Külaline]

soovitaks toru plannerida spiraali , kollektor tõstaks kuksile plaani keskele , et erinevad kontuurid läbi ühe ruumi ei jookseks (see oleks kontrollimatu ruum) , äärde samm 150 ja keskele 300. mõistlik oleks lasta inseneribüroos see projekt teha ja lähtuvalt hoone soojakadudest välja arvutada vajaminevad võimsused. Sul ei ole midagi teha liiga kuuma või liiga külma põrandaküttesüsteemiga. Võid siis kindlasti ütelda , et "mahavisatud raha"

vead mida ma oma süsteemis tegin on see, et ei paigaldanud temp andureid kohe põrandasse. siis saaks näiteks vannitoa põrandat konkreetselt põrandamassi temp järgi kontrollida ja soojemaks lasta. katsu see ka sisse planeerida

vannituppa tasuks vedada kaks kontuuri, üks põrandakütte ja teine käterätikuivati jaoks.