Päikesepaneelide tasuvus

[Külaline]

Mul just vastupidi. Suvel tarbimine rämedalt suur ja talvel olematu.
2014 kui veel EE oli.

Nojah euroopa ohutuse standardile vastavaid Liitiumi kontrollereid ja laadijaid veel vist leiutatakse.
Ei saa aru mis temperatuuri siin taga ajada. Lifepo4-jale pole seda vaja. Aku ei lähe leigekski mitte.
Inverter ei pea teadma akupangast midagi. Tal on vaja õiget pinget ja töötab 24h.
Kõik pliiaku kontrollerid sobivad ka Lifepo4-jale

On 2 varianti süsteemi ehitamiseks:
1. Teed kõik ise ~5x odavam. Tasub ainult kui huvi on.
2. Spets firma sertite ja euroopa standarditega (5x kallim). Kui liitiumi võimalus tulevikus tuleb siis ~10x kallim.

Ise saab ohutuse poole pealt niipalju ära teha, et ehitada süsteemi jaoks eraldi betoonist majake. Juhuks kui süsteem peaks õhku lendama.

Kui tuulik ise teha tuleb ~10x odavam. Aga ikkagi sellevastu huvi/hobi peab olema.

Eelnevat kirjutist lugedes soovitan sügavalt järele mõelda kas Teie tegevus on ikka Teile ja teid ümbritsevatele inimestele ohutu.
Kõik ohutustehnika eeskirjad on kirjutatud kellegi verega!
Kuna asiaate on palju siis seal kandis on ohutustehnikaga lood "nii nagu on" ja kui tekkivadki elavjõus mingid kaod siis see on marginaalne.
"Euroopas" on inimelu rohkem väärtustatud ja seega normid ranged.
Näiteks: päästeametis puudub praktiline võimekus akupanga kustutamiseks ja päästeametil on keelatud elektriautosid kustutada - põleng piiratakse ja lastakse lõpuni põleda.
(Kui pole olnud kuumast punnis akupatarei või nii kuumade juhtmete juures mida ei saa palja käega katsuda siis ei oskagi midagi karta.)

[Lauri234]

Nii on ka muude asjadega. Ahju ise ehitamine jne. Pea peab otsas olema ja kõik läbi mõtlema.
Juhtmete puhul on elementaarne kaitsme olemasolu.

Väga hulluks ei tasu ka asja ajada. Ise autoga sõitmise asemel võiks ju ka taksoga sõita = ohutum.
Lasta spets EU EE mehel lambipirne vahetada jne.

[Külaline]

Nii on ka muude asjadega. Ahju ise ehitamine jne. Pea peab otsas olema ja kõik läbi mõtlema.
Juhtmete puhul on elementaarne kaitsme olemasolu.

Täitsa õige, et KÕIK tuleb läbimõelda. Tavaliselt ei suuda keegi kõike läbimõelda ja kõiki tekkivaid olukordi ettenäha. Sest selleks tuleb arusaada, et kuidas ja miks mingid protsessid toimuvad. Selleks, et millegist arusaada peavad olema eelteadmised.
Siin ongi paradoks, soovitad kõik läbimõelda aga ise seda teha ei suuda.
Antud juhul kuna Sa ise kirjutad: "EI SAA ARU mis temperatuuri siin taga ajada." kinnitad Sa, et ei saa kõikidest protsessidest aru mis antud seadmes toimuvad.
Kui Sa oleks kirjutanud, et laed akusid vastava laadijaga oleks kõik aru saanud, et mõistlik mees ja on valinud sobivad asjad.
Aga ise väidad, et kasutad UPS invertereid mis on ettenähtud happeakude laadimiseks laadimisvooluga 25A ja seega on sobimatud liitiumakude laadimiseks (plahvatuse ja tulekahju oht). Liitium aku laadimine erineb happeaku laadimisest.
Mul on sügavalt savi mis keegi oma isiklikus valduses teeb, aga et keegi jagab targa jutuga avalikult õpetusi et kuidas oma vara põlema panna või oma lähedaste tervist/elu ohustada käib mulle tugevalt vastukarva.
(Ka happeakud plahvatavad vale kasutuse juures. Tänapäeval on seadmed täpsemaks läinud aga 90date alul oli neid juhtumeid palju kui vene masinale pandi uus aku peale ja see mõne aja pärast lõhkes.)

[-virks-]

Aga ise väidad, et kasutad UPS invertereid mis on ettenähtud happeakude laadimiseks laadimisvooluga 25A ja seega on sobimatud liitiumakude laadimiseks (plahvatuse ja tulekahju oht). Liitium aku laadimine erineb happeaku laadimisest.

Harid ehk teisigi? Happeaku ja Liitiumaku laadimis"kord" on väga sarnane, kui mitteöelda sama. Mis erinevusi sa silmas pead?
25A ei ole suure mahtuvusega Li akule mittemingisugune probleem.

[ping]

See oleks päris pikk jutt. Teen lühidalt ja proovin tähtsama erinevuse välja tuua. Mu jutt ei ole "püha tõde" ja tuleb alati üle kontrollida tootja andmetest ning suhtuda kaine mõistusega.
*) Plii ja Liitium akusid laetakse erineva pingega.
*) Li akude pinge on töötsükli jooksul suht püsiv. Laadimis/tühjendamis seadmes asub põhimõtteliselt "voolumõõtja" mis pidevalt arvutab sisse või välja läinud energia hulka, et arvutada välja aku laetuse tase protsentides. Pinge järgi ei saa aku laetuse taset hinnata. Li aku laadimise pinge ületamisel Li akud tavaliselt lõhkevad.
Li akudest saab lugeda siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumioonaku ja siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumpol%C3%BCmeeraku
Pöörake tähelepanu tööpingele, töötemperatuurile ( alla 0C ei lase laadida) ja kasutus pinge juhistele.
*) Pliiakude kohta saab lugeda siit http://et.wikipedia.org/wiki/Pliiaku
Kaasaegsed (mitmetasemelise ladimisalgoritmiga) pliiakude laadimisseadmed UPSid, päikselaadijad, autoakude säilituslaadijad jne. kasutavad "aku purkide võrdsustamise" funktsiooni. Mis seisneb selles, et kord kuus mingil laadija enda väljaarvutatud päeval X läheb see laadija "aku taastamise režiimi" ja selle käigus tõstetakse aku laadimise pinge paariks tunniks 16,2V ni 14,5V asemel. (Kui sellel hetkel on LI aku ühendatud sellise laadija taha siis Li aku suure tõenäosusega plahvatab).
(Olete kindlasti näinud müügil pisikesi inverterlaadijaid autoakudele. Kõigi nende kasutusjuhendis on väikses kirjas kirjutatud "Laadimise ajaks ühendada lahti tarbija juhtmed". Need laadijad laevad kuni 25V pingeimpulssidega aga autoelektroonika ei kannata üle 18V pinget. Nende tagajärjel on hukka saanud hulga elektroonikat.)
Siin on jutt põlevatest akudest https://erikpuura.wordpress.com/2010/10 ... te-pardal/ Kuna lennukitel on kõik juhtumid kõrgendatud tähelepanu all siis neid märgatakse. Kodus enamusjuhtudel ei pandagi tähele. (Mina ise olen kogenud ühte aku plahvatamist ja kahte aku põlengut ja mõnda niisama kärssamist. Need olid väiksed akud.)
Et tegu on ohtliku kaubaga siis siin on ühed aku transpordi juhendid http://www.ups.ee/media/news/et/intl_li ... ations.pdf
Li akud mahuga üle 100Wh on nii ohtlik kaup millede veoks on erijuhendid http://www.iata.org/whatwedo/cargo/dgr/ ... eries.aspx
Saksa amet hoiatab, et kontrollige kas Li akudel on sees kaitselülitused. Li akude paremate andmete saavutamiseks (isetühjenemine) ja aku omahinna alandamiseks proovivad tootjad Li akudesse kaitselüliteid sisse mitte panna.
*) Kui tühjenemiskaitseta Li aku täitsa tühjaks laadida siis võib see tühjenemistsükkel sellele akule viimaseks jääda.

Nii et kui midagi sellist soovite oma majapidamisse panna siis on mõistlik kas omale KÕIK selgeks teha või leida keegi kes selle valmis teeb.
(Ega siis ka Tesla aku iseenesest midagi uut ei ole, analoogid on juba pikka aega olemas. Aga võrrelge andmeid ja sõeluge reklaamjutust vajalikud omadused välja.)

[Lauri234]

BMS on liitiumakul kohustuslik, mis hoolitseb selle eest, et pliiakulaadija midagi halba ei teeks.
Lifepo4 ja teiste liitium akude ohutuses on suur vahe. Plii on samal tasemel Lifepo4-jaga.
Räigel ülelaadimisel Lifepo4 susiseb/kuumeneb ja kõik.
Inverteriga akulaadimine?! Inverteriga ei lae ma mingit akut.
Kui uue aku kätte sain, siis proovisin. Aga ei laadind väga üle 60% kuna arvas, et täis.
Aku % jägimiseks on mul see.

Paneeli kontrolleril saab seadistada kõiki pingeid. 57V on mul max "equalize" "Boost" jne.
Akupaki max lubatud pinge oleks 64V. Aga 57v on 99%, niiet pole mõtet rohkem.

Ma pean protected 18650 celle ohtlikuks, kuna katastroofi hoiab ära kõigest ainult õhuke teip.

Teemasse ka nati:
Isetehtud päikesepaneeli W hind on 0,34€
Tasuvusaeg alla 3a

[Külaline]

Isetehtud päikesepaneeli W hind on 0,34€
Tasuvusaeg alla 3a

Kuidas teha?
Kes on teinud, mõni vihje?

[Lauri234]

64,8W 12v paneel:
Elemendid 11€
Klaas 2x0,5m2 Tasuta (Kuldne börs)
Silikoon 2€ (espak)
Aluprofiil 5€ (sapa profiil)
Riba 4€ (Ebay)

Paneel.
1kw elemente.
Kuidas teha

3 aastat täis, probleeme pole olnud.

[hmm]

Siin on sakslased miski väikese akuseadme valmis nikerdanud:
http://www.solarserver.de/solar-magazin ... markt.html

maksab 500 € ja sobib iga inverteriga koos töötama .... ?

[Lauri234]

Pliiaku aga 3200 tsüklit 50% DOD juures, mis pole paha. Transport Eestisse võib jääda samasse hinnaklassi :-I

[Külaline]

Tulevikku vaadates võiks öelda, et kui päikesepatareid peaksid veel odavamaks minema ja kui akud peaksid veel paremaks saama ning kui me võtame kasutusele üha säästlikumad pirnid ja elektriseadmed, siis saab ennustus varsti teoks: üha rohkem majapidamisi hakkab ennast traditsioonilisest elektrivõrgust ära lõikama.

Ameerikas on see juba alanud ja elektritootjad on alustanud ulatuslikku lobitegevust tagamaks enda jätkuvat eelistamist. Räägitakse juba päikeseenergia tootjatele-kasutajatele erilise maksu sisseseadmisest ja sellest, et nood kodanikud on kahjulikud, kuna nende loobumise tõttu läheb elekter teiste kasutajate jaoks kallimaks.
http://www.ohtuleht.ee/679659/energiare ... lt-hakkama

Urmas

[Külaline]

Ameerikas oli veel mõni aeg tagasi paneeliomanikel väga ilus elu - mõnedes osariikides lubati kasutada netomõõtmist - net metering'i - st kasutusel olid vist veel vanamoodsad kettaga arvestid ja kui andsid energiat võrku, siis käis arvesti tagurpidi, õhtul, kui päike läinud, siis tarbisid jälle võrgust. Kuu lõikes pidid ainult netotarbijaks jääma, kui andsid rohkem kui ise öösiti kulutasid, siis võrk raha sulle ei maksnud.
Seega oli võrgu näol olemas 100% kasuteguriga ja lõpmatu mahutavusega tasuta aku, mis pealegi veel ei vananenud kah. Muski 3000 USD pütile pead veel ju miski muunduri juurde ostma....

Kuuldavasti olemasolevaid netomõõtmise lepinguid ei lõpetata, uusi aga ei saa juurde teha...

[Kalvis]

Selline netotarbija oli eestiski kasutusel. Seadusandluses oli mõiste vabatarbija (kuni 100 kW tarbija kelle summaarne kuu arvestus pidi olema positiivne). Paraku kadus see kõigepealt seadusandlusest ja arvestite vahetusega tehti lõplikult võimatuks. Kõik kettaga arvestiomanikud olid "vabatarbija" staatuses. Saaks ka uutel, aga neil on justnimelt see võimatuks tehtud (prose on programmeeritud negatiivse suuna positiivsena arvestama)
Pole viitsinud uusimat seadust tootmise kohta lugeda kuid nüüd on vist lõplikult vabatarbimine keelatud.

[ping]

Täiesti toodetakse ja müüakse akuriiuleid. Pingi vihje õige -akud on rasked, peab arvestama
Teoorias see toimib - akud laadimisel kui tühjenemisel eraldavad sooja. Seni on akude ruumides suvel vastupidi - lähevad liiga soojaks ja ruume tuleb jahutada.
Teadlikult ruume akude kaudu kütta (teed meelega ülelaadimist) on siiski püha lihtsameelsus. Ruumi saad ehk soojakski, kuid akud riknevad. Sõltuvalt aku tüübist saad paukgaasi ja tean mõndagi, kes on akust paugu välja võlunud (ega ikka ei maksa koni hambus akuruumi siseneda). Maja jäi terveks aga akud riknesid.

Juba 10 aastat tagasi on siinsamas foorumis arutatud akuruumide teemal ja kaasnevad probleemid vist ei tohiks teemat jälginud isikutele üllatusena tulla?
viewtopic.php?p=289823&hilit=akuruum#p289823

[trebla]

Kuna päikselise aja elektrihind kukub üha tihedamini nullilähedaseks, siis on alanud olemasolevate paigaldiste akudega varustamine. Samas on akud ikka veel suht kallid.
Kui omal ajal 15 aastat tagasi sai siinsamas foorumis soovitatud paneelidega oodata kuni paigaldatud süsteem tuleb kätte hinnaga 1 €/Wp , siis kas peaks akudega ootama, kuni 1€ eest saaks ka selle 1 Wp paigaldise suvise päevatoodangu ööseks purki panna?
Ehk siis mu tuttava näitel 10 kWp paigaldis annab parematel päevadel vist 80 kWh toodangut - seega 80 kWh akusüsteemi lisamine ei tohiks maksta üle 10 k€ ?
Ehk kWh akut paika 125 € - ga?
Esialgu on sellele tasemele kukkunud alles akuseadmete tootmishind?
https://www.ess-news.com/2024/12/11/bne ... f-115-kwh/

PV elektri täielikuks ärakasutamiseks tuleks ikkagi salvestada kogu päevatoodang, et see siis öösel võrku tagasi anda? Samas on meil juba praegu nii palju päikesepaneele, et see viiks suvel ka öise elektrihinna nulli?

Veel üks artikkel, kus muuhulgas lõpu poole juttu ka ennustuste paikapidavusest :
https://pv-magazine-usa.com/2024/12/24/ ... y-storage/

[Riio12]

Lihtsustatult kui kWh ostu müügi hinnavahe on 20 senti siis tasuvus 500 tsüklit.Talvel neli kuud, tööpäevadel tarbimisel väljakujunenud kaks küüru. Lohus siis laed aastaga investeering nullis. Piisab ka 10kWh akudest, hind on kõrge loetud tunnid. Mul ka võrku maks 10kW lubatud, paigaldis ise 14,5 kWp / parim päevatoodang olnud täpselt 100kWh/.

[Riio12]

Akupanga iseehiaja peaks jääma 48V juurde. 48V on levinud nn. pank, US3000C 3kWh mis minul on lülitub üle ja alapingest automaatselt välja, ka on sissehitatud laadimise keeld alla 0 kraadi ja ületemperatuurist välja lülitumine. Seadistada saan vaid tühjenemise min ja laetuse maks pinge. Et siis vaja lisaks 3 laadiat 48V ja 3 ühefaasilist inverterit midagi sarnast 3kW HMS-1600/1800/2000-NA.

[Kalvis]

Ei ole otsest vahtet mis pinget kasutad - 12, 24, 48 või 220 DC. Kõik sõltub mis hinnaga laadijad, akud ja inverterid saad.

[Urmas]

Sattusin ÕL lugema ühte artiklit ja seal oli üks huvitava mõttega lause PV paneelide omanikele.

Päikeseenergia maht on viimastel aastatel kasvanud nii kiirelt, et riik on arutanud võimalusi edasise kasvu pidurdamiseks, sest päikeselistel päevadel surub päikeseelekter hinnad juba väga madalaks.

Kas see lause tähendab seda, et püüdleme aga rohelise ja tasuta elektri suunas, aga riik loobib kaikaid kodaratesse, sest riigil dividendid vähenevad või jäävad hoopis saamata?

Tsitaadi allikas https://www.ohtuleht.ee/1121431/kas-jal ... -hinnasokk

[Kalvis]

Sa vist ei tea - suurtele jopdel makstakse üht peidtud toetust (praegu 400 milli aastas - so sic kui palju!!! ja tahetakse seda summat kahekordistada või lausa neljakordistada!) Kui elektri hind langeb alla 65€ MWh siis makstakse valitud päikese ja tuuleärikatele ikka 65 € MWh, olgu kasvõi hind negatiivne!!! Tavainimstele muidugi seda toetust ei maksta. Otse loomulikult ei tahagi riik, et elektri hind oleks madal, sest siis tuleb rohkem pappi välja köhida. Arvatavasti Yoko tantsib täna rõõmust Estlink2 läks katki - mõtle kui palju pappi riik hoiab nüüd tema ministeeriumis kokku.
Nutke või naerge aga see summa tuleb riigieelarvest ja hoopis selleks tõstetigi makse!!! Kas see toetusmeede toob elektri hinna odavamaks - kindlalt mitte, kuid Riik raiskab hullult raha.

[Ardi]

Kui oma elektritarbimist soodsamaks teha, siis tuleb esmalt alustada akudest ja inverterist, millele saab hiljem lisada ka vajadusel päiksepaneele.
Inverteriks soovitaksin Deye 12kw Hind umbes 2500eur.
Akudeks https://eu.nkon.nl/rechargeable/lifepo4 ... fepo4.html Hind umbes 1000eur/14kwh, BMS võid osta ka samast kohast.
Üks akustring on 16 elementi, nominaalpinge 48v kasutusvahemik 44-58v, Akusid ei saa olla kunagi liiga palju. Mida rohkem akustringe, seda väiksem ja odavam võib olla ühe stringi BMS, minul on 3 akustringi 100A BMS-idega. Deye inverteri max laadimis/mahalaadimisvõimsus on 240A.
Inverter kannatab kuni 15kw päikesepaneele 2sisendit neist 1 on paralleelsisend 2 võrdväärse päikesepaneelide stringi jaoks. Stringi max pinge 800v ja max võimsus 5kw. Päikesepaneele ostsin viimati kasutatuna 250W oli 25eur, uusi saaks Merxust ilmselt 2x kallimalt, aga osta saab sealt aluse kaupa.
Eelpooltoodud LiFePO4 akud on küll kauakestvad, ohutud, aga neil on üks suur puudus, neid ei saa kasutada alla 0 kraadi juures ja kuna tulid ka Päästeametilt uued nõuded, siis parimaks kohaks kuhu paigaldada nii akud kui inverter on maakelder, mis on hästi hüdroisoleeritud. Inverter ja akud peaksud asuma suht lähestikku ja kaabel peaks olema võimalikult lühike ja äme, soovitavalt 80mm2 ristlõikega. Päikesepaneele võib paigalda suht kaugele isegi 100+m kui lähemale pole võimalik, sest kõrge pinge korral (kuni 800v) pole ka 5kw väga palju ampreid.
Vahelduvvoolu jaoks piisab 12kw korral ka 6mm2 vaskkaablist, lisaks tuleks vedada ka voolumõõtjate, mis peavad asuma jaotuskilbis enne laialihargnemist ning inverter vajab ka wifit või andmesidet kaabliga.
Ehk siis 10 000-ga peaks saama isetegija omale komplekti hübriidinverter 12kw, akud 42kwh ja paneelid 15kw, mis peaksid tagama selle, et suvel ei maksa elektri eest muud kui peakaitsme tasu, ning talvel vaid odava ööelektri eest. Juhul kui on muidugi piisavalt suur peakaitse, et mõne odavama tunniga ööpäevane vajadus kätte saada.
Ja võrguteenuse paketti tuleb siis ka 2x aastas vahetada, suvel siis Võrk2 väikese kuutasuga, talvel Võrk4 väikese elektri edastamishinnaga.

[ping]

Kui oma elektritarbimist soodsamaks teha, siis tuleb esmalt alustada ....

... oma elamise energiatarbe kaardistamisest ja hindamisest, sest kõige odavam on "kulutamata energia".

Kõige ootamatuma "elektrivarga" leidsin gaasipliidist, mis tarbis pidevalt ca 200W energiat ja seda juba aastaid.

[Ardi]

Mis on veel oluline.
Estlink2 on lõhutud, ilmselt üritatakse ka lõhkuda Estlink1 ja Leedu-Rootsi merekaablit. Veebruaris toimub desünkroniseerimine. Mis saab peale seda? Kui elektrit napib, võib hakata Elering süsteemi toimimiseks julmalt tarbimist vähendama, a-la hakkab nt alajaamade kaupa tarbijaid välja lülitama, nt võetakse Raplast 2-ks tunniks vool välja, seejärel Maardust jne. Hübriidinverter aga tagab katkematu energiavarustatuse.

[ping]

... Kui elektrit napib, võib hakata Elering süsteemi toimimiseks julmalt tarbimist vähendama, a-la hakkab nt alajaamade kaupa tarbijaid välja lülitama, nt võetakse Raplast 2-ks tunniks vool välja, seejärel Maardust jne.
Hübriidinverter aga tagab katkematu energiavarustatuse.

Mitte "võib hakata" vaid planeeritult hakkabki:
https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... uta-elamud

Elektrilevi esindaja Armas selgitas, et elektri väljalülitamine toimub keskpingeliinide kaupa.
"Seost ei ole tänava ehk rajooniga, aga suuruse mõistes on tegemist mingi piirkonna osaga, mis on suurem kui kvartal.
Kokku on selliseid keskpingeliine 256, mida saame välja lülitada ning see hõlmab üle 50 protsendi Eesti kogutarbimisest," märkis Armas.

Saar rõhutas eraldi, et olukorras, kui tekib ekstreemne kriis, sõjaolukord, küberrünnak või mingi väga tõsine torm, peaks kõrgema kategooria objektid nagu haiglad, sideettevõtjad ja muud olema valmis ka selleks, et nad kaitsevad oma taristut lisaks veel ka autonoomse elektritoitega.

Uppuja päästmine on tema isiklik asi.

[eerik2]

Kui oma elektritarbimist soodsamaks teha, siis tuleb esmalt alustada akudest ja inverterist, millele saab hiljem lisada ka vajadusel päiksepaneele.
Inverteriks soovitaksin Deye 12kw Hind umbes 2500eur.
Akudeks https://eu.nkon.nl/rechargeable/lifepo4 ... fepo4.html Hind umbes 1000eur/14kwh, BMS võid osta ka samast kohast.
Üks akustring on 16 elementi, nominaalpinge 48v kasutusvahemik 44-58v, Akusid ei saa olla kunagi liiga palju. Mida rohkem akustringe, seda väiksem ja odavam võib olla ühe stringi BMS, minul on 3 akustringi 100A BMS-idega. Deye inverteri max laadimis/mahalaadimisvõimsus on 240A.
Inverter kannatab kuni 15kw päikesepaneele 2sisendit neist 1 on paralleelsisend 2 võrdväärse päikesepaneelide stringi jaoks. Stringi max pinge 800v ja max võimsus 5kw. Päikesepaneele ostsin viimati kasutatuna 250W oli 25eur, uusi saaks Merxust ilmselt 2x kallimalt, aga osta saab sealt aluse kaupa.
Eelpooltoodud LiFePO4 akud on küll kauakestvad, ohutud, aga neil on üks suur puudus, neid ei saa kasutada alla 0 kraadi juures ja kuna tulid ka Päästeametilt uued nõuded, siis parimaks kohaks kuhu paigaldada nii akud kui inverter on maakelder, mis on hästi hüdroisoleeritud. Inverter ja akud peaksud asuma suht lähestikku ja kaabel peaks olema võimalikult lühike ja äme, soovitavalt 80mm2 ristlõikega. Päikesepaneele võib paigalda suht kaugele isegi 100+m kui lähemale pole võimalik, sest kõrge pinge korral (kuni 800v) pole ka 5kw väga palju ampreid.
Vahelduvvoolu jaoks piisab 12kw korral ka 6mm2 vaskkaablist, lisaks tuleks vedada ka voolumõõtjate, mis peavad asuma jaotuskilbis enne laialihargnemist ning inverter vajab ka wifit või andmesidet kaabliga.
Ehk siis 10 000-ga peaks saama isetegija omale komplekti hübriidinverter 12kw, akud 42kwh ja paneelid 15kw, mis peaksid tagama selle, et suvel ei maksa elektri eest muud kui peakaitsme tasu, ning talvel vaid odava ööelektri eest. Juhul kui on muidugi piisavalt suur peakaitse, et mõne odavama tunniga ööpäevane vajadus kätte saada.
Ja võrguteenuse paketti tuleb siis ka 2x aastas vahetada, suvel siis Võrk2 väikese kuutasuga, talvel Võrk4 väikese elektri edastamishinnaga.

Ma ostsin 2x6,2kW paraleelis töötavat inverterit 700 euri eest. BMS'id peavad suutma sünkroonis töötada mitme stringi puhul, vajadusel (olenevalt inverterist) suutma suhelda ka inverteriga, muidu saadab inverter akupanga pikalt. 10k eurorubla on tõesti maksimum 15kW jaama eest. Isetegina peaks 7-8k kätte saama. Üle 15kW jaama pole sisuliselt vaja. Akupank nii suur, kui rahakott vähegi kannatab. Inverterid tuleb vaadata madala stardivooluga. Paneelistringid tuleb maksimumid ühendada ampri ja pinge järgi. Korralikule inverterile ei tee üledimensioneerimine midagi, kui ampreid või volte lõhki ei lase. Akupanga ja inverteri vahel on mul 50 ruutu juhe, see on piisav. Inverter on tavaliselt võimeline rohkem laadima, kui BMS lubab, seega tuleb määrata õige laadimisrežiim. Inverter tuleb valida selline, mille seadeid on võimalik teha ka displeilt, mitte ainult äpist. Displeil võib olla rohkem seadevõimalusi. 3 faasiline inverter tähendab seda, et sinna sisse on ehitatud 3 ühefaasilist. Mina isiklikult eelistan ühefaasilisi invertereid eraldi ja panna need tööle kolmefaasilise jaamana (kui vaja). Reaalsuses on kolme faasi elamises ikka ülivähe vaja (mul on paksusmasin ja saepingid ka ühe faasi peal, kodukasutuseks täesti piisav). Kõik on tehtav.