Maasoojuspumba valik?

[rokikas]

......
Kui sa talvel ostad võrgust elektrit maja kütmiseks 1000 € eest ja suvel müüd oma paneelide toodetud elektrit võrku 1000 € eest siis kui suur on su rahaline küttekulu?

rahaline küttekulu on 1000 €.

Kui kevadel ostad kuuri puid 500 € eest ja talvel võtad ("tasuta") neid sealt siis küttekulu on null või?
Kas elektrit "sööta" elektrikatlasse või soojuspumpa on juba omaette valik. Vahest võib rahaliselt mõtekaim ka elektrikatel olla.

[Kas_vahetada]

Teema hakkab ära kiskuma

Kas keegi soojuspumpade hooldaja võiks näiteks loetleda üles töökindlaid maasoojuspumpasid. Siin on valdavalt mainitud Nibet ja Thermiat nende tehniliste andmete eest, aga töökindluses vaatenurgast oskaks midagi mainida, millised maasoojuspumbad on töökindlad?

Minul on Tallinnas, Veerenis umbes 9a kasutusel Thermia Diplomat 10kW maasoojuspump.
Seni ühegi probleemita. Julgen soovitada! Arved on väiksed.
Just mõtlesin et kas oleks mõtet vahetada uuema vastu? Uued juba oluliselt efektiivsemad.
Mõtlesin kas panna päikesepaneelid, et veel soodsamaks saada või siis uus Thermia Diplomat G3,uuel mudelil on tarbevee tootmine oluliselt soodsam ja saab ka mingiaeg sama aegselt kütta maja ja tarbevett. Ja muidugi tsirk.pumbad on väiksema voolutarbega ja jälgivad deltat- pidi parem olema.

Kas oodata kui vedru välja viskab või teha kohe vahetus? Samas mingeid märke ei näita.
Jama kui peaks keset talve lepingu lõpetama.

[madis64]

Minul on Tallinnas, Veerenis umbes 9a kasutusel Thermia Diplomat 10kW maasoojuspump.
Seni ühegi probleemita. Julgen soovitada! Arved on väiksed.
Just mõtlesin et kas oleks mõtet vahetada uuema vastu?

Kui suur oli paigaldusmaksumus (seade + töö) 9 aastat tagasi?

Kui palju tuleb maksta seadme asenduse puhul täna?

Eks nendest väärtustest sõltub vastus püstitatud küsimusele.

[Ping]

........
Võib-olla oleks mõistlik paar PV paneeli paigaldamata jätta ja asendada need soojaveepaneelidega? Keegi siin äsja kirjutas, et sai miski ligi 4000 kWh aastas?

Nii vee soojenduspaneelide kui ka elektripaneelide installeeritava võimsuse kw hind eramajale on samas hinnaklassis. Aga sooja vett on keerulisem suvel talveks koguda kui võrku müüdavat elektrit.

Et suurendada omatoodetud elektri ise ärakasutamist on mõtekas inverteri juhtivahel (relee kontaktid) ühendada soojuspumbaga, et kevadel ja sügisel kütaks praktiliselt oma elektriga.
(Kui soojapumba müüjad ei taha nende seadmete torkimisest midagi kuulda siis tuleb ise endale asjad selgeks teha.)

Näiteks käesoleval (oktoobri kuul, Tallinnas töötava PV komplekti tootlus) tagaks 10kw süsteem minu majal (A klass) kütte omatoodetud elektrist 14 päeval. Kusjuures muuks kuluks ja võrku müümiseks jääks nendel päevadel kokku üle 350kwh. (Oktoober pole veel läbi.) Kui võrdlen eelmiste aastate okt.elektriarveid siis peaksin käesoleval kuul maksma umbes 100kwh eest.

[Kas_vahetada]

Minul on Tallinnas, Veerenis umbes 9a kasutusel Thermia Diplomat 10kW maasoojuspump.
Seni ühegi probleemita. Julgen soovitada! Arved on väiksed.
Just mõtlesin et kas oleks mõtet vahetada uuema vastu?

Kui suur oli paigaldusmaksumus (seade + töö) 9 aastat tagasi?

Kui palju tuleb maksta seadme asenduse puhul täna?

Eks nendest väärtustest sõltub vastus püstitatud küsimusele.

Ei leia hetkel ostuarvet ega pakkumist. Vist on vanas arvutis.
Soetamise hind võis olla umbes 11500-12000 eurot, (natuke alla 200 000kr)
Uus läheb koos väikeste lisatöödega u 8000 eurot.

[madis64]

Soetamise hind võis olla umbes 11500-12000 eurot, (natuke alla 200 000kr)
Uus läheb koos väikeste lisatöödega u 8000 eurot.

Kas seade selle 9 aasta jooksul toodetud ja tarbitud kilovatt-tunde ka näitab?

[Kas_vahetada]

Soetamise hind võis olla umbes 11500-12000 eurot, (natuke alla 200 000kr)
Uus läheb koos väikeste lisatöödega u 8000 eurot.

Kas seade selle 9 aasta jooksul toodetud ja tarbitud kilovatt-tunde ka näitab?

Mäletasin valesti. Thermia ostuhind oli 100 000 + paigaldus 40 000, põrandakütte ja radikatega
kokku oli tsipa all 200 000. Hinnad on kroonides.

Töötunde või elektrikulu ma ei tea.

Mis arvate kas oleks mõtet uuema thermia mudeli vastu vahetada enne kui katki läheb?
Või pigem las töötab kuni toimib.

[Külaline]

Soetamise hind võis olla umbes 11500-12000 eurot, (natuke alla 200 000kr)
Uus läheb koos väikeste lisatöödega u 8000 eurot.

Kas seade selle 9 aasta jooksul toodetud ja tarbitud kilovatt-tunde ka näitab?

Mäletasin valesti. Thermia ostuhind oli 100 000 + paigaldus 40 000, põrandakütte ja radikatega
kokku oli tsipa all 200 000. Hinnad on kroonides.

Töötunde või elektrikulu ma ei tea.

Mis arvate kas oleks mõtet uuema thermia mudeli vastu vahetada enne kui katki läheb?
Või pigem las töötab kuni toimib.

kui ära ei kõta sul ruumi, siis jah, kui kütab, siis ei ole mõtet vahetada , vaaevalt, et oma 200k täis ja tasa on teeninud tänaseks

[val]

Kus leida eri tüüpi (peamiselt scroll) maaküttes kasutatavate kompressorite oodatava eluea e MTBF (Mean Time Between Failures) andmeid. Tootjad peaks neid andmeid omama, aga kuis leitavad. Samas huvituks kompressori optimaalne tööreziim arvestades MTBF'd ? Jagage, kui keegi teab.

[Külaline]

.....
Uus läheb koos väikeste lisatöödega u 8000 eurot.

Kas seade selle 9 aasta jooksul toodetud ja tarbitud kilovatt-tunde ka näitab?

Mäletasin valesti. Thermia ostuhind oli 100 000 + paigaldus 40 000, põrandakütte ja radikatega
kokku oli tsipa all 200 000. Hinnad on kroonides.

Töötunde või elektrikulu ma ei tea.

Mis arvate kas oleks mõtet uuema thermia mudeli vastu vahetada enne kui katki läheb?
Või pigem las töötab kuni toimib.

kui ära ei kõta sul ruumi, siis jah, kui kütab, siis ei ole mõtet vahetada , vaaevalt, et oma 200k täis ja tasa on teeninud tänaseks

Et siis vana aparaaat koos paigaldusega 140 000 krooni e. 9000 €.
Kui see nüüd oli kasutuses 9 aastat, siis jaga see 9-ga ja saad, et kui oleks panemata jätnud ja iga aasta ainult 999 € rohkem kütte eest maksnud, oleksid juba 9 euri võidus olnud, intressid pealeselle....

999 € tähendab, et pidi iga aasta aastas kokku hoidma u. 8000 kWh elektrit (energiahulk vastab 800 liitrile õlile või 800 m3 gaasile + et nende hinnad olid elektrist madalamad, siis vastavalt suuremale kogusele)

Kas sel majal miski kaugemale ulatuv tarbimisajalugu on?

[EMS1]

Et umbkaudu vahetamise tasuvust arvutada, siis peab teadma praegu kütmisele kuluvat elektrienergia kogust ja kui palju teoreetiliselt see väheneda võiks uue pumbaga. Lihtsaim arvutus ütleb, et peaksid uue pumbaga kulutama vähemalt 800 eur eest vähem elektrit, et 10 aastaga ära tasuks. Teadmata muidugi maja energiavajadust, siiski tundub veidi ebareaalne?

[trebla]

........
Võib-olla oleks mõistlik paar PV paneeli paigaldamata jätta ja asendada need soojaveepaneelidega? Keegi siin äsja kirjutas, et sai miski ligi 4000 kWh aastas?

Nii vee soojenduspaneelide kui ka elektripaneelide installeeritava võimsuse kw hind eramajale on samas hinnaklassis. Aga sooja vett on keerulisem suvel talveks koguda kui võrku müüdavat elektrit.

Et suurendada omatoodetud elektri ise ärakasutamist on mõtekas inverteri juhtivahel (relee kontaktid) ühendada soojuspumbaga, et kevadel ja sügisel kütaks praktiliselt oma elektriga.
(Kui soojapumba müüjad ei taha nende seadmete torkimisest midagi kuulda siis tuleb ise endale asjad selgeks teha.)

Näiteks käesoleval (oktoobri kuul, Tallinnas töötava PV komplekti tootlus) tagaks 10kw süsteem minu majal (A klass) kütte omatoodetud elektrist 14 päeval. Kusjuures muuks kuluks ja võrku müümiseks jääks nendel päevadel kokku üle 350kwh. (Oktoober pole veel läbi.) Kui võrdlen eelmiste aastate okt.elektriarveid siis peaksin käesoleval kuul maksma umbes 100kwh eest.

Pole ju vahet kas kütad selle omatoodetud elektri ära soojuspumbas või vaatad sellega telekat. Võrguarvesti peaks sulle näitama ikka vaid võrgust võetud energiakogust. Ja niikaua kui võrguelekter on sulle kallim kui võrku antava elektri eest sulle makstakse, niikaua on mõtekas tarbida pigem isetoodetut.

Soojaveepaneeli lisamise + võib olla seal, et pump võib suures plaanis küll efektiivne olla, aga väikeste soojaveekoguste tootmisel võib erikulu äkki suureks minna?


PS
Kuidas maksuamet sinu võrkuantud elektri eest saadud tasu vaatab?
Küsib tulumaksu jagu endale?

[arno14]

Tere,


Olen parajasti ka soojuspumba valikul, ning lugedes viimast komentaari maasoojuspumba "järelhooldusest" ja töökindlusest läheb meel mõrudaks, et kas ta siis on näiteks 25 aasta lõikes siis kõige tasuvam ja odavam soojusenergia tootja. Olen jätkuvalt maasojuspumba usku, kuid kas ehk keegi oskab rääkida milline maasoojuspump on kõige tääkindlam. Kui ajada taga kõige paremaid COP´e ja pärast kulutada raha kõvasti soojuspumba remondile, et ehk kõige parema COPiga soojuspum ei olegi kõige parem, töökindlam ja pikkas perspektiivis odavam valik?

Peale viimase komentaari lugemist hakkasin pelleteid guugeldama

Võtsin hinnapakumisi pelletitele ja suhtlesin paigaldajatega - korralik pelleti süsteem (nn "hooldusvaba jne") on samas hinnaklassis või palju kallim kui maasojuspumba süsteem + lisaks ideaalis vajaks ka suuremat ruumi.
Mis ei puutu küll teemasse, siis enamus pelletimüüjaid tõid välja ka oma seadmete negatiiseid külgi, mida näiteks ei tee maasoojuspumba müüjad, maasoojuspumba müüijad ei suuda isegi oma seadmete positiivseid külgi kuidagi välja tuua peale selle a la "hea rootsi seade" või "kindel saksa kvaliteet", väga sisutühjad argumendid. Kui keegi pelletimüüjatest ei viitsinud pakkumist teha siis vähemalt helistatid üle ja peeti 10 minutiline loeng. Maasoojuspumba 7 päringust vastas viisaka aja jooksul 1, 2 vastas peale helistamist ja ülejäänute käest ei ole siiani midagi kuulda.

[Tauno_T]

Ma arvan et see mitte vastamine on mõnesmõttes normaalne. Mitte et keegi eitahaks sinuga tegeleda ja sinu raha vaid kõigil normaalsetel tegijatel on hooajal käed töödtäis. Nagu ka praegu automüüjatel, enne km seaduse jõustumist on järjekord ca 5 kuud - ebanormaalne eks. Aga see on meie masu järgne majandus, otseselt ei julgeta töötajaid juurde võtta, või siis ei leita tööturult sobivat, kellel mis põhjused.
Osaliselt on ka see meie loomus et nii kui keegi tahab midagi osta siis on enamuse arvamus et müüja peaks kohe jooksma nagu tuletõrje
Paljud hakkavad ehitama kevadel ja soovivad sügisel maja küttesse saada.
Samas me aksrpteerime seda et suvel pärnus on parimatel ranna äârsetel kohtadel söögi järjekord 2h- ebanormaalne ju.
Mõistlik oleks ikka tellida küttesüsteem talve lõpus ja jahutussüsteem suve lõpus. Kõige parimad hinnad on tõenäiselt jaanuar-veebruar. Jõudu ja lugupidamist ostlemisel

[Külaline014]

Ehk siis eelneva kommentaari jätkuks.
Kui oledki loll ja soovid hooajal osta siis on järelikult taskud pungil

[Ping]

........
Võib-olla oleks mõistlik paar PV paneeli paigaldamata jätta ja asendada need soojaveepaneelidega? Keegi siin äsja kirjutas, et sai miski ligi 4000 kWh aastas?

Nii vee soojenduspaneelide kui ka elektripaneelide installeeritava võimsuse kw hind eramajale on samas hinnaklassis. Aga sooja vett on keerulisem suvel talveks koguda kui võrku müüdavat elektrit.

Pole ju vahet kas kütad selle omatoodetud elektri ära soojuspumbas või vaatad sellega telekat. Võrguarvesti peaks sulle näitama ikka vaid võrgust võetud energiakogust. Ja niikaua kui võrguelekter on sulle kallim kui võrku antava elektri eest sulle makstakse, niikaua on mõtekas tarbida pigem isetoodetut.

Soojaveepaneeli lisamise + võib olla seal, et pump võib suures plaanis küll efektiivne olla, aga väikeste soojaveekoguste tootmisel võib erikulu äkki suureks minna?


PS
Kuidas maksuamet sinu võrkuantud elektri eest saadud tasu vaatab?
Küsib tulumaksu jagu endale?

[Ping]

Kaasaegsed voolumõõtjad mõõdavad nii tarbitavat kui ka võrku antavaid koguseid ja hästi palju muid parameetreid.
Kaasaegsetel Inverteritel on tavaliselt sees programmeeritav relee mille kontaktide lülituse parameetrid saab ise paika panna, et kuna ja kuisuure tootluse juures kontaktid lülituvad.
On saadaval ka lisareleed mis voolumõõtja juhtmete peale ühendatuna tunnevad ära kas vool tuleb võrgust või läheb võrku ja vajadusel juhivad elektriboileri küttekeha võimsust.
On olemas ka alalisvoolu küttekehad boilerile, et praktiliselt ilma inverterita saab boilerit kütta.

Olenematta kas panna 1 või 5 veekütte paneeli on nende käigushoidmiseks vaja lisaseadmeid: torustik, soojuskande vedelik, kontroller, pumbagrupp, katusekinnitused, soojusvahetid (vajadusel ka boiler) ja suvise üleliigse energia "raiskamise" seadmed. Ehk mida vähem veepaneele panna seda kallim saadava energia suhteline hind tuleb.

"Väikse lisasoojuse" süsteem tasub vast ära kui selle ise suudad kodusleiduvatest asjadest valmis teha.

[arno14]

kas euronom maasoojuspumpadest oskab ka keegi midagi rääkida?

[Küülaline]

Kaasaegsed voolumõõtjad mõõdavad nii tarbitavat kui ka võrku antavaid koguseid

Siis alles mõõdavad, kui on sõlmitud mikrotootja leping Elektrileviga. See on aga omaette ooper, tehnilised tingimused, projekt, kooskõlastused jne.

[navigator1107]

Kas keegi oskab soovitada head NIBE müügifirmat ja oskab keegi ehk rääkida midagi sellest uuest inverter mudelist F1255, keegi ehk oskab ka reaalse müügi hinna välja tuua, leti hinda olen näinud üle 8000 eur. Valin ka ise hetkel küttesüsteemi, sügisel sai vanemate majja pandud pellet ja sellega vägagi rahul, kuid vaatan, et samas hinna klassis saaks siis ikka maakütte ja kuna mul majal on krunt 5000m2 millest 3000m2 on muru all kust talvel lund ei lükata ja pinnas on väga savine siis oleks vist hea mõte ikka maaküte panna. Seda enam, et kahjuks ei ole majas sellist ruumi veel kortnaga kuhu saaks pelleti jaoks teha katlamaja. Selleks siis peaksin vanast köögist tegema katlamaja ja alumise korruse külaliste toast uue köögi ja majale siis äkki juurde ehituse uue külaliste toa näol kunagi hiljem. Aga küsimus siis ikka selle NIBE kohta!!

[aero]

Reaalse müügihinna saad ikka personaalselt. Aga leidsin just postkastist OÜ Kliimaseade flaieri - F1255-6 messihinnaga 6390.- (paigaldus lisaks). Minu kogemus nendega on positiivne.

3000 m2 muru sa kindlasti ei pea üles sonkima, sõltub muidugi maja soojapidavusest.

[kogemus2]

Kliimaseade müügimees lihtsalt räägib su surnuks. Paigaldajad on sellised, et võta üks ja viska teist.

[Külaline]

Pole nende müügimeest näinudki. Ehitusmessil jätsin kontaktid ja sain pakkumise. Suudan eristada suvalist möla ja asjalikku juttu. objektiivse info vastu pole midagi, niisama jutumehed panen kiirelt paika.

Sul kogemus2 mingi konkreetne etteheide ka on?

[martinz]

Minul Nibe töötab siiani normaalselt, ent peale paigaldust oli tõesti nii s'tt tunne, ei taha meenutadagi.
Samas kui sa ise paigaldusjuhendi nõuetega ei tutvu, samuti kui sulle pole oluline, et torud sp ümber oleks korrektsed siis suva muidugi.

[fss]

Teemaks on maasoojuspumba valik. Ma ütleksin, et üldiselt see rahaliselt väga kasulik valik ei ole, ei tasugi valida seda. Tasub mõelda vaid siis kui mingil põhjusel alternatiive eriti pole või lihtsalt raha vedeleb liiga palju.