Päikesepaneeliga põrand soojaks

[M&M]

Kiire uitmõte, mis mind vaevanud on.
Pesuruumis(u. 12m2) on vesipõrandaküte, mis eraldi kollektorist reguleeritav nagu kogu majagi. Süsteemi kütab õhk-vesi soojuspump. Kevad-suvi-sügis aga on pumpa üsna mõttetu töös hoida nii väikese pinna jaoks.

Siit koorub mõte - miks mitte tekitada mõned päikesepaneelid, mis toodavad elektrit, ühendada need väikeses ringis(pesuruum - tsikr. pump - ~40l paisupaak) elektrilise küttekehaga ning see annaks parajalt energiat, et põrand soojas hoida ja hea pesemas käia.
Põhjus, miks mõtlen just seda teed, on süsteemi reguleerimise lihtsus(kui põrand soe, siis klõps süsteem välja ja vastupidi) ningpole muret mida teha üleliigne kuumaga vaakumtorude puhul.

Kas ja miks on mu mõtted valel teel?

[sei]

Siit koorub mõte - miks mitte tekitada mõned päikesepaneelid, mis toodavad elektrit

Ma arvan, et nii väikese pinna pärast pole mõtet eriti "rabeleda", eriti arvestades veel et kevadel-suvel-sügisel on kütmiseks kuluv võimsus suhteliselt väike seal, päikesepaneelide süsteem ei ole odav, puhtalt võrguelektriga küttes maksaksid võibolla 10 eur kuus need 5 kuud aastas, mil soojuspumpa ei kasuta. Eks arvesta päikesepaneelidega seoses tekkivad kuluvad eurod kokku ja jaga 50-ga, saab tasuvusaja aastates.

[hmm]

Pane 1 (üks) mikroinverteriga paikesepaneel ja toida sellega soojuspumpa - suvel vast neljakordistab elektrivõimsuse...

[xjan]

akud, inverterid jne unustasid ära?

[Kalvis]

Mõistlik on küsijal kütteringi lisada boiler. Sel juhul kütad rohkem sooja vett ülesse. Soojuspump ise panna tööle taimeriga (maitse asi kas sättida tööaeg ka öisele ajale?). Sel juhul töötab soojuspump tunnikese järjest aga saad oma põrandasse ööpäeva jagu sooja.
Kui aga soov otse päikesekütet teha siis miks mitte. Päikese soojavee paneelid kuhugi katusele ja sealt torud kütteringi ning tsirkulatsioonipump juhtima temperatuuri järgi (kõige kasulikum on dif. temperatuuri relee).

[M&M]

Aga miks mitte otse paneelist madalapingelise küttekeha külge monteerida? Vahele vaid relee, mis teatud vee temperatuurist välja lülitab ning maha jahtudes jälle sisse?
Kui selline madalapingeline küttekeha olemas on...

[M&M]

Mõistlik on küsijal kütteringi lisada boiler. Sel juhul kütad rohkem sooja vett ülesse. Soojuspump ise panna tööle taimeriga (maitse asi kas sättida tööaeg ka öisele ajale?). Sel juhul töötab soojuspump tunnikese järjest aga saad oma põrandasse ööpäeva jagu sooja.
Kui aga soov otse päikesekütet teha siis miks mitte. Päikese soojavee paneelid kuhugi katusele ja sealt torud kütteringi ning tsirkulatsioonipump juhtima temperatuuri järgi (kõige kasulikum on dif. temperatuuri relee).

Mul jääb alati küsimuseks soojevee paneeli puhul, et kuhu üleliigne soojus panna kui seda vaja ei ole? Lõpuks ajab süsteemi keema paneelis sees?

[Kalvis]

Kui põrand taga siis ei lähe keema mitte mingil juhul. Aga 40 kraadi soe põrand täitsa võimalik. Sauna polegi vaja teha.

[Unkas]

Paljud ongi paigaldanud päikesekollektorid põhjusel, et ei viitsi / taha suvel kütmisega tegeleda, aga tahavad niiskete ruumide põrandad soojana hoida. Üheks variandiks on, nagu Kalvis pakkus, kütteringi lisaboileri paigaldamine. Kui kollektorid on tarbevee soovitud temperatuurini üles soojendanud, saab ülejäänud soojuse juhtida põrandakontuuri.

[M&M]

Hmm... kas ja kui suur võiks olla umbes tavalisema lihtsa komplekti hind(paneel, juhtimisvidinad jne)?
Boiler oleks siis mõistlik kahe- või isegi juba kolmesüsteemne paigaldada?

Ja kui tõesti ajada veel jonni ja ikkagi elektripaneel paigaldada, siis kuidas nende hinnad kujunevad?

[Külaline]

Hmm... kas ja kui suur võiks olla umbes tavalisema lihtsa komplekti hind(paneel, juhtimisvidinad jne)?
Boiler oleks siis mõistlik kahe- või isegi juba kolmesüsteemne paigaldada?

Ja kui tõesti ajada veel jonni ja ikkagi elektripaneel paigaldada, siis kuidas nende hinnad kujunevad?

Ühte võid kohe endale tunnistada, et odav ei ole, majanduslikult ära ei tasu, huvi võib tekitada , meelt lahutada ja mugavust tekitada jne.

Hinda ei ole mõtet siit (ega ilmselt ka teistest foorumitest) eriti küsida, sest iga komplekt tuleb niiehknaa ettevõttest pakkumise alusel ja hinnakirja järgi ei ole mõtet selliseid asju arvestada. Kui sulle öeldakse , siin, et 6000 maksab, siis poel selle teadmisega kaupmehe käest pakkumist küsides midagi teha.

[hmm]

Hmm... kas ja kui suur võiks olla umbes tavalisema lihtsa komplekti hind(paneel, juhtimisvidinad jne)?
Boiler oleks siis mõistlik kahe- või isegi juba kolmesüsteemne paigaldada?

Ja kui tõesti ajada veel jonni ja ikkagi elektripaneel paigaldada, siis kuidas nende hinnad kujunevad?

keegi vihjas siin elektriteemas, et soodsad hinnad on Luksemburgi Alma Solarshopis:

ABB 250 W mikroinverter 145.- €
http://www.alma-solarshop.com/abb-micro ... 025-i.html

Miski 250 W paneel 160.- €
http://www.alma-solarshop.com/235-solar ... #/show-all

Need kaks vidinat kokku ja võrku soojuspumba faasi ühendades toodad ideaaljuhul 250 kWh elektrienergiat aasta jooksul.

Aga seoses sellega tuleb ilmselt läbi teha paberimajandus Elektrileviga mikrotootjaks hakkamise asjus?

[hmm]

Sorry - väike näpukas.

Alma Solari poolt pakutavatest mikroinverteritest on Elektrilevi aktsepteeritud nimekirjas ainult
INVOLAR MAC 250

http://www.alma-solarshop.com/involar-m ... ac250.html

aga see veelgi odavam - 125.- €

[JyriPaike]

Võimalikud lahendused oleksid - põrandaküte alalisvoolule kasutades PV paneeli, paneeli MPPT kontrollerit ja väikest akut .
PV paneel ja mikroinverter http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-v2-.html .
Lamepaneel 2m2 ca 365+km odav kontroller ja ringluspump, täitmine veega - kah mõeldav.
JP , info@akromex.com

[Külaline]

Mõlemad viimatipakutud lahendused annaksid enam-vähem kogu paneeli poolt toodetud energia põrandasse.

Soojavee paneel toob ruutmeetri kohta aastaringselt rohkem energiat katuselt alla, arvan.
Samas -20 °C-ga soojaveepaneel ikkagi vist ei tooda midagi? PV paneel aga küll.

Samas on soojuspump olemas, ja PV paneeli poolt toodetud energia korrutuks COP-ga...

Kas eesmärk on õ-v pump suvekuudeks täiesti välja lülitada?
Kuidas see pumbale mõjub?
Mis majas sooja tarbevett teeb?

[officer]

...jah, see põrandakütte võiks ikka lähtuda soojusvahetist, milles on(kõige alumine) päikese- soojaveepaneelis lähtuv, (selle peal)soojuspumbast lähtuvad küttekontuurid, ka elektri küttekehad,etc . Neid lahendusi pakuvad praktiliselt kõik solar süsteeme pakkujad....

[rokikas]

... ja PV paneeli poolt toodetud energia korrutuks COP-ga...

Mis sa arvutustes PV elektri hinnaks arvestad?
Või lihtsalt "tasuta elekter korda COP 2,5 = ... "

[M&M]

Nojaaa... Aga miks üldse nii keeruliseks asja ajada?! Kas ei oleks piisav paneelist(või mõnest paneelist) otse küttekeha otsa vool suunata ning vahel termorelee, mis siis piisava temperatuuri puhul välja lülitab?

Sedasi tuleb soodsam ja ei ole vaja mingeid invertereid jne. Vaja vaid optimaalse suurusega küttekeha süsteemi leida.

Veel: kuna esmane eesmärk on olnud üleüldse vaid pesuruumi ja koridori põrand soojaks saada, siis vajatav energia ei ole sugugi suur. Kokku koos väikese paisupaagiga ehk max 30l vett.

[Külaline]

Ilma PV kontrollerita töötab PV paneel tavaliselt kas alakoormatuna või ülekoormatuna sõltuvalt
valguse tugevusest ja koormuse suurusest, seega parima tulemuse saavutamseks võiks olla MPPT
kontroller. Küttekeha väljalülitamseks võiks kasutada näiteks bimetallreleed:
http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... 5-35c.html
24V 200W küttekeha võiks teha näiteks sellest:
http://www.ebay.co.uk/itm/24V-IN-CAR-WA ... 3f3226b0bb

[ping]

Lihtsalt termostaadiga paneelist tulevat alalisvoolu saab lülitada ainult 1 (ÜKS) kord sest termostaadi kontaktid põlevad ära.
Vaja on kasutada lisalülitust mis sobiks alalisvoolu lülituseks, nii saab.
Saab paneelid ka otse tavalise elektriboileri taha ühendada aga ka selleks on vaja alalisvoolu lülitamise võimega releed.
Vahelduvvoolu releede kontaktide ehitus on erinev.

[Kalvis]

Nii hull see kontaktori lugu ka pole. Releede ja kontaktorite müüjatel on kirjas maksimaalne alalisvool mida nad lahutavad. Alla selle töötavad kontaktorid vägagi hästi ja lahutavad edukalt alalisvoolu.

[officer]

...ja autoosade poest või Elfas'st osta DC kontaktor voolule 200A pole eriline probleem!

[ping]

Nii hull see kontaktori lugu ka pole. Releede ja kontaktorite müüjatel on kirjas maksimaalne alalisvool mida nad lahutavad. Alla selle töötavad kontaktorid vägagi hästi ja lahutavad edukalt alalisvoolu.

Vool polegi suureks probleemiks aga pinge on.
Soovitan uurida katalooge, 24V pole suur probleem aga 70 ja üle aga juba on.
Ja relee vahelduvvoolu mähis ei kannata alalisvoolu.
Kes elektrikeevituse pingeid mäletab teab, et keevituskaar süttib 50-70V aga kaare põlemiseks piisab 20-25V pingest.
Proovitud: 3 paneeli järjest (100V) boileri taga ja termostaat põles esimese lülituse ajal ära.

[ping]

...ja autoosade poest või Elfas'st osta DC kontaktor voolule 200A pole eriline probleem!

Aga ole hea ja pane palun viide kontaktorile millel on lubatud vool 20A ja PINGE kontaktidel alalisvoolul 230V (volti)? (5 paneeli jadas).

[Külaline]

...ja autoosade poest või Elfas'st osta DC kontaktor voolule 200A pole eriline probleem!

Aga ole hea ja pane palun viide kontaktorile millel on lubatud vool 20A ja PINGE kontaktidel alalisvoolul 230V (volti)? (5 paneeli jadas).

ABB moodulkontaktoril ESB 63 on antud pingel 220 V DC lülitatavaks vooluks 17A juhul kui on kolm poolust järjestikku ühendatud.
http://www.flipedia.de/2676
lk 6/5

Toodetakse aga ka neljapooluselist mudelit ESB 63-40 kus saab 4 poolust järjestikku lülitada, seega peaks välja vedama küll.