Päikesepaneelide tasuvus

[Ping]

kui suvel on inverterit ümbritsev õhk 40C ... siis tema võimsus langeb 1400Wni

Mida tähendab täpselt "võimsus langeb"? Kui nn. 2000W inverteriga on ühendatud näiteks 1600W nimivõimsusega boiler, siis saab selline võimsuse langus tähendada ainult inverteri väljundpinge langust 214V-ni.

"Võimsus langeb" tähendab täpselt seda, et enamvähem igal elektroonikaseadmel millel on võimalik töö ajal kuumeneda seadmele endale või ümbritsevale keskkonnale ohtliku temperatuurini on selle seadme hävinemise (mahapõlemise) vältimiseks sisse ehitatud mingisugunegi liiga kõrge temperatuuri tõusu kaitse lülitus.
Kuidas temperatuurikaitse töötab sõltub iga seadme konstrueerinud inseneride mõttest. Keerulisemad seadmed nagu inverterid ja arvutid lülitavad enda välja ja pärast mõningast jahtumist kas lülitavad end ise sisse tagasi või tuleb neid käsitsi käivitada. (Inverterid on tänapäeval ka põhimõtteliselt arvutid aga nendega ei saa "kassi laikida".)
Võrku tootvad inverterid piiravad iseenda väljundvoolu, et nad edasi ei kuumeneks. Kui temperatuur ikkagi jätkab tõusmist üle kriitilise piiri siis lülituvad need ka välja.

[Ping]

Häda ongi selles, et tegelikult ei näe sa tarbimisajaloo saidilt tunnis tarbitud maksimumi vaid selle tunni keskmist tarbimist.

Seega on võimalused omatarbeks erinevate tarbijate puhul erinevad.

Mul enesel vurab kaks soojuspumpa, ventagregaat jms - need on suht sujuva tarbimisega.
Külmik näiteks töötab juba jupiti, ka elektriahi pliidil kuumutab end algul õige temperatuurini ja siis hakkab sisse välja lülitudes temperatuuri hoidma.

Paneelid aga annavad pidevat toidet.

Seega paneel näit toodab 300 W võimsusega, panen suure poti vett pliidiplaadile, mille võimsus on 900 W, seega 300 saab paneelist, aga 600 võtab ikka võrgust.
Lihtsuse mõttes eeldame, et 15 minutiga läheb vesi keema - selleks on siis paneel andnud 75 Wh, võrgust aga on võetud 150 Wh. Kokku 225 Wh.

Tarbimisajalugu näitab mulle tarbitud energiat selles tunnis kokku 225 Wh kuid ei maksa arvata, et see õnnestus paneeli toodanguga kattta - nägime ju eespool, et ehkki paneel töötas kogu aeg 300-ga, tarbisime võrgust ikkagi 150 Wh ja paneeli poolt toodetud 300 Wh-st müüdi võrku tagasi 300-75=225 Wh mitte 75 nagu esiesel hetkel tundub.

Kui paneelid on pandud ja tahaks kangesti palju ise ära tarbida, siis tuleb ka usinasti tarbida...
St. peaks öisesse vahetusse tööle minema siis oleks aega päeval (lindistatud) saateid telekast vaadata ja süüa teha ja triikida jne...

See punasega toonitud koht on viga.
Tarbimisajaloos näeb tarbimist iga tunni kaupa - selle tunni kogutarbimist. See viga rikub ka ülejäänud rehkenduse.
Kuna tunnipõhise arvestuse öö ja päeva elektri- ja ülekandetasude hind erineb tunduvalt siis päeval võrku müüdud elektri eest saab öösel koguseliselt rohkem elektrit tagasi osta kui päeval võrku toodetud sest toodetud ja tarbitud elektri tasaarveldus käib mitte elektri koguse vaid tunni hinna järgi.

[mnjah]

....
See punasega toonitud koht on viga.
Tarbimisajaloos näeb tarbimist iga tunni kaupa - selle tunni kogutarbimist.
See viga rikub ka ülejäänud rehkenduse.

Jah.. kasutatud termin polnud kõige õigem kuid rõhutas just asjaolu, mida järgmine rehkendus üle seletas - sa võid toota pidevalt kilovatise võimsusega, kuid sul ei õnnestu omatoodetut peaaegu üldse kasutada, kui paned minutiks tööle 60 kW -se tarbija... ehkki toodetud ja tarbitud energiakogus selles tunnis oli võrdne - 1 kWh.

Kuna tunnipõhise arvestuse öö ja päeva elektri- ja ülekandetasude hind erineb tunduvalt siis päeval võrku müüdud elektri eest saab öösel koguseliselt rohkem elektrit tagasi osta kui päeval võrku toodetud sest toodetud ja tarbitud elektri tasaarveldus käib mitte elektri koguse vaid tunni hinna järgi.

?
jah..elektrit saad koguseliselt küll rohkem osta, kuid võrgutasu sulle teatavasti võrku müümisel ei maksta...ise pead ostmisel aga maksma...
Seega päeval saad ehk kWh müüa maha nelja sendiga kuid öösel tarbimisel läheb sulle see kWh maksma koos võrgutasude jms-ga vähemalt 8 senti.

[Ping]

....
See punasega toonitud koht on viga.
Tarbimisajaloos näeb tarbimist iga tunni kaupa - selle tunni kogutarbimist.
See viga rikub ka ülejäänud rehkenduse.

Jah.. kasutatud termin polnud kõige õigem kuid rõhutas just asjaolu, mida järgmine rehkendus üle seletas - sa võid toota pidevalt kilovatise võimsusega, kuid sul ei õnnestu omatoodetut peaaegu üldse kasutada, kui paned minutiks tööle 60 kW -se tarbija... ehkki toodetud ja tarbitud energiakogus selles tunnis oli võrdne - 1 kWh.

Kuna tunnipõhise arvestuse öö ja päeva elektri- ja ülekandetasude hind erineb tunduvalt siis päeval võrku müüdud elektri eest saab öösel koguseliselt rohkem elektrit tagasi osta kui päeval võrku toodetud sest toodetud ja tarbitud elektri tasaarveldus käib mitte elektri koguse vaid tunni hinna järgi.

?
jah..elektrit saad koguseliselt küll rohkem osta, kuid võrgutasu sulle teatavasti võrku müümisel ei maksta...ise pead ostmisel aga maksma...
Seega päeval saad ehk kWh müüa maha nelja sendiga kuid öösel tarbimisel läheb sulle see kWh maksma koos võrgutasude jms-ga vähemalt 8 senti.

Palun mõtiskle vähe väite kohta: Voolumõõtja arvestab 1 tunni kogutarbimist 1 tunni jooksul "tunnipõhise arvestusega" paketis.
Kas oled nõus, et 1kW tarbiv seade tarbib ühe tunni jooksul samasuure koguse elektrienergiat kui 60kW seade 1 minuti jooksul?
Jah võrgutasu võrku müümise eest tõesti ei maksta aga toodetud energia võrku müümise eest saab küsida taastuvenergia tootmise toetust mis on vastavate õigusaktidega määratud ja iga toodetud ja müüdud kWh kohta kindel summa.

[Külaline]

See tähendab, et kas meil toimub siis see nn "netomõõtmine" tunniste lõikudega?
Mitte nii, et võrgust võetud ja võrku antud energiat mõõdetakse eraldi?
Et ühe tunni lõikes toimib võrk tasuta akuna?

Ehk siis kaheminutiline kohvikeetmine tuleks ajastada alati kella xx:59 peale, et pool energiat läheks eelmisesse tundi ja teine poole järgmisesse tundi... sel juhul saaks vähemate paneelidega hakkama?

Sel juhul on küll vajadus miski elektroonikavidina järele, mis peab arvet tunni jooksul juba võrku antud energia üle ja enne tunni lõppemist lülitab sisse suurema tarbija, et see energiakogus enne kella kukkumist kasulikult ära kulutada.

Pean silmas olukorda kus taastuvenergiatoetust enam ei maksta... vanal riigikogul oli plaan see ära muuta; kuid jätsid selle siiski uue riigikogu otsustada....

[Küülaline]

kas meil toimub siis see nn "netomõõtmine" tunniste lõikudega ... kaheminutiline kohvikeetmine tuleks ajastada alati kella xx:59 peale, et pool energiat läheks eelmisesse tundi ja teine poole järgmisesse tundi

Nii see asi küll kindlasti ei ole, mõõtja peaks ikka pidevalt arvutama - pinge x vool x aeg = kWh.
Kui taastuvenergia toetust ei maksta, siis ei ole mikrotootjal üldse mõtet elektrit võrku müüa.

[Külaline]

ehk siis eelpooltoodud näide: paneelid toodavad tund aega 1kW võimsusega, samas tarvitatakse 1 minuti jooksul 60 kW seadet - palju tuleb elektriarve selle tunni eest?

[Ping]

Kui toota 1 faasil 1kWh ja tarvitada selle tunni aja sees 60kWmin siis ei maksa midagi kuna selle tunni jooksul tarbitud koguse summa on 0 kuigi arvestatakse ja loetakse mõlemat eraldi real.
Aga huvitavamaks läheb asi siis kui toota sama kogus ühel faasil ja tarvitada sama kogus teiselt faasilt samas ajaühikus siis elektri hind kokku on küll 0 aga võrgutasu teiselt faasilt võetud elektri eest tuleb maksta. Vähemalt osa aega tagasi oli selline süsteem arvestuses kasutusel, kuidas arvestus täpselt täna, sellel kellaajal, toimub ei saa kohe praegu öelda võibolla on midagi muudetud.
Tegelikult on olemas ka automaatsed lisaseadmed mis vastavalt elektri tootmisele juhivad erinevaid koormusi (boiler, kliimaseade, pesumasin, soojuspump,.....). Saab ka juhtida maasoojapumba poolt toodetava vee temperatuuri või pump hoopis välja lülitada kui elektrit parasjagu ei toodeta.
On nii juhtmega kui ka juhtmeta lahendusi.
Ehitusmessil saab neid kindlasti näha ja katsuda.
On ka selline juhtmevaba bolieri juhtseade, mis töötab ampertangide põhimõttel aga oskab määrata kust poolt kuhu poole liigub vahelduvvool. (Teatavasti liigub ju vahelduvvool juhtmes kogu aeg edasi-tagasi aga ta oskab eristada.) Ehk andur on voolumõõtja juures ja kui ta tunneb, et vool hakkab majast võrgu poole minema siis ta tõstab sujuvalt boileri võimsust vastavalt tootmisele, et kõik saaks ise maksimaalselt ära tarvitatud.

[Külaline]

Kui toota 1 faasil 1kWh ja tarvitada selle tunni aja sees 60kWmin siis ei maksa midagi kuna selle tunni jooksul tarbitud koguse summa on 0 kuigi arvestatakse ja loetakse mõlemat eraldi real.
Aga huvitavamaks läheb asi siis kui toota sama kogus ühel faasil ja tarvitada sama kogus teiselt faasilt samas ajaühikus siis elektri hind kokku on küll 0 aga võrgutasu teiselt faasilt võetud elektri eest tuleb maksta. ....


(Teatavasti liigub ju vahelduvvool juhtmes kogu aeg edasi-tagasi aga ta oskab eristada.) Ehk andur on voolumõõtja juures ja kui ta tunneb, et vool hakkab majast võrgu poole minema siis ta tõstab sujuvalt boileri võimsust vastavalt tootmisele, et kõik saaks ise maksimaalselt ära tarvitatud.

Miskipärast tundub mulle siin, et jutt läheb juba puhta metsa...

Kolmefaasiline energiaarvesti arvestab koguenergiat, mitte faaside kaupa eraldi...

Kogu küsimus taandub asjaolule, kas täna rehkendatakse võrgust võetud ja võrku antud energiaid jäigalt eraldi ja tasaarveldus tehakse hiljem administratiivselt (mis tähendab, et võrgust reaalselt võetu eest maksad ka võrgutasu) või arvestab arvesti tunniajase ajavahemiku summaarset saldot ja võrgutasu võetakse vaid selle summaarse saldo eest, juhul kui see on võrgust tarbimise suunaline ?

[Naabrivana]

Kergitan teemat.
Kui nüüd välja jätta võrku müümine, siis kuidas leida enda tarbimisele optimaalne paneelide lahendus?
Kuidas arvutada aku panga suurust, et öösel saaks akudest vajamineva voolu? Kas akudel on ka oluline palju on nn käivitusvool?

[Kalvis]

Alusta majapidamise tarbimisinfo kogumisest. Kui on sul kaugloetav arvesti siis saad EE või oma elektrimüüja käest tarbimise ajaloo 1h kaupa (just seda ongi vaja). Uurid seda - teed kindlaks millal on kõige rohkem tarbimist ja millal kõige vähem. Leiad keskmise. Vaja on vaid suve kõige kuumemate kuude arvutust, sest siis on toodang maksimaalne ja tarbimine minimaalne.
See "käivitusvool" on akumüüjatel ilusasti kataloogis olemas, ole mureta - vool on piisav, kuid kas ka pinge? Viimane nõuab juba aku sisetakistuse teadmist, vajadusel mõni akutootja avaldab ka selle. Vajadusel neid andmeid kasutatakse (on vaja kaitsete arvutamisel jne.) kuid esmalähenemisel saab ilma.

[Naabrivana]

Tarbimisinfo on täiesti olemas ja varsti juba ca 2 aasta ulatuses tunni kaupa. Tarbimistipud jäävad talve. Kuna igasugused lisakütteid on tarvis (põranda küte, elektriradiaator).
Tean et see käivitusvool on oluline, aga kas päiksepatarei akupangana ka midagi loeb? Mingites olukordades (auto näitel) võib 100ah akul olla käivitus vooluks 400A ja teisel 700A, kuid kas see aku pangas annab miskit? Võimalik, et neil on ka mõningane hinnavahe. Peamine küsimus on selles, et kui ma nt tarbin öösel ca 7-8 KW energiat, siis palju peaks selleks akusid olema?

Ah segane jutt, püüan endale lihtsalt asja selgeks teha, et kui satun mõne paneeli müüjaga kokku siis tean mida küsida ja nii küsida, et nad isegi purjuspeaga sellest arusaaks.

[JyriPaike]

Kergitan teemat.
Kui nüüd välja jätta võrku müümine, siis kuidas leida enda tarbimisele optimaalne paneelide lahendus?
Kuidas arvutada aku panga suurust, et öösel saaks akudest vajamineva voolu? Kas akudel on ka oluline palju on nn käivitusvool?

Proovi kasutada järgnevat varianti:

Mis on päevane voolutarve vatt-tundides (Wh) 9000 Wh/päev
Ilma päikseta päevade arv ; korruta Wh/päev saadud tulemusega.
Kui 2 päeva:
9000 x 2 = 18000 Wh
Määra akude tühjakslaadimise taseme (%) ja jaga 100-ga.
Kui on 40% siis 18000 / 0.4 = 45000 Wh
Pane paika madalaim keskmine temperatuur, mida akud taluma peavad - kas on nad õues või toas?

Temp. kraadides
C. Faktor
21 1.04
10 1.19
4 1.30
-1 1.40
-6 1.59
Kui 4° C. = 1.3 ja 45000 x 1.3 = 58500 Wh
Mis on aku klemmipinge?
Kui näiteks kaks 12 V akut järjestikku siis on 24 V
Nüüd leia minimaalne akupargi mahutavus ampertundides (Ah). 58500 / 24 = 2437,5 Ah
Erinevad akud näiteks: http://www.akromex.com/eshop/et/17-akud

deep-cycle-aku.jpg (3.63 KiB) Vaadatud 5986 korda

JP

[Kalvis]

Akupanga energiat vaata aku tabelist - valemid sõltuvad mis andmetena on nad kirjas.
Ühes osas paned vildakalt - talvel sul ei õnnestugi oma panka täis laadida. Suvel võib olla vastupidi - energiat tuleb peale rohkem kui tarbid. Ja ega sa nii rikas pole, et suvel talveks ette salvestada. Seega tuleb akupank natukene rohkem teha kui päikesevälise aja tarbimine. Suvel peale sooja vee, külmiku, teleka ja arvuti nagu muid tarbijaid pole, millega saaks arvutused läbi viia.

[Naabrivana]

Kui nüüd eeldame, et hoiame akut toas või ruumis, kus annab temperatuuri tõsta vastavalt vajadusele ja see ruum on kohandatud spetsiaalselt akudele. Ütleme, et meil on seal 14 akut 100ah, siis laadimise käigus nad peaks eraldama sooja, hoiame selle sooja seal ruumis ja lisaks aame veel vajadusel kütta akudes oleva energiaga (seda nüüd siis talve oludes).
Hetkel on peast läbikäinud idee, teha seinale riiulid, sinna akud ja võtab vähem kasulikku pinda ära.

[ping]

Arvesta, et riiul ja põrand akude kaalule vastu peaks.
Kuidas kavatsed ühendada 14 akut? Millise pingega plokiks?

[Kalvis]

Täiesti toodetakse ja müüakse akuriiuleid. Pingi vihje õige -akud on rasked, peab arvestama
Teoorias see toimib - akud laadimisel kui tühjenemisel eraldavad sooja. Seni on akude ruumides suvel vastupidi - lähevad liiga soojaks ja ruume tuleb jahutada.
Teadlikult ruume akude kaudu kütta (teed meelega ülelaadimist) on siiski püha lihtsameelsus. Ruumi saad ehk soojakski, kuid akud riknevad. Sõltuvalt aku tüübist saad paukgaasi ja tean mõndagi, kes on akust paugu välja võlunud (ega ikka ei maksa koni hambus akuruumi siseneda). Maja jäi terveks aga akud riknesid.

[Naabrivana]

Ei absoluutselt ei pidanud silmas ülelaadimist vaid mingit küttekeha talveks akude ruumi. Kuna meil suitsetajaid pole, siis sellistele asjadele tähelepanu ei osanud pöörata. Samas eks seal ruumis peab olema, kas või minimaalne ventilatsioon veel parem sund vent.
Riiuli toetamise pärast nüüd ei karda, oleks ta otse maapinnale toetanud või vähemalt mõnele betoonist asjale.

Tarbimine2015.xlsx

Tarbimine

(233.6 KiB) Allalaaditud 182 korda

Selline näeb siis tarbimisgraafik tunni kaupa välja öise päevase suhe võrgust on praegu 40/60

[Kalvis]

Seda kohe nagu algusest polnud küsimuses võimalik välja lugeda.
Kuid akuruume olen ehitanud nii:
1.Kütteks on põrandaküte - sobib igat liiki akudele. Ei soovita radikaid panna seinale, kuigi ka neid on kasutatud. Olen näinud mis happeaurud ruumi sisustusega teevad.
2. Ruumis on põrandakütte andur. tavaliselt põrandas (või akul vt. mis imeloom see on?).
3. Põrandakütte juhtplokk on väljapool teiselpool seina.
4. Kõige lihtsam on jahutust organiseerid akuruumidest õhku välja imedes, viib ka gaasid minema. Aga saab ka mujal ruumides ülerõhu ventilatsiooni kasutades ning väljalaske ava akuruumi organiseerides teostada.
Nii on tagatud igasugune ohutus.

[hmm]

ühesõnaga - vaja ehitada omaette akuruum.....

Ma arvan, et asja võiks kokku võtta järgmiselt:

Uurida, kas täna liitujatele makstakse veel taastuvenergiatoetust?
Kui jah - siis vudinal paneele paigaldama, sest sel juhul saab ülejäägi võrku müüa u. 9.3 sendi eest, nagu keegi siin kuskil mainis ja selle raha eest ostad öösel ja talvel elektri võrgust tagasi. Kogu see kamm akuruumide ja happeaurudega on ju kordades kulukam kui see puudujääv 2-3 senti.

10 aastaga tasub see süsteem ennast ära kui ise kokku nokitseda.

15-20 aasta pärast on see süsteem amortiseerunud, kuid selleks ajaks on kaugele arenenud ja hinnalt odavnenud tööstuslikult toodetavad akusüsteemid, mida praegu usinasti aretatakse nii saksas kui ka Tesla viimane uudis...

[Kalvis]

Kuna tegelen akusüsteemidega siis 10 aasta jooksul pole midagi odavamaks läinud. Akud on ropp kallid ja seni pole see öösel akusse ja päeval tarbinud mäng tasuv olnud. Kusjuures viimati kasutati seda vene ajal vene hindadega!!! Täna on akud ikkagi ja erandlikult töös (minu alal) toitekatkestustel toite stabiliseerimiseks. Hinnaerinevus on liiga väike et tasuks mängida ostan odavalt, tarbin kallilt mänge
Üks oluline muudatus on siiski olnud. Nimelt on diiselgeneraatorid odavamaks läinud ja täna pappi lugev firmajuht ostab akupanga asemel diiselgeneraatori ning laseb sel automaatkäivitada - tuleb odavam nii käidu, ostu kui muudest kuludest. Loe just viimast soovitust ja mõtle? Eriti kõva uuendus oli aga ... diiselgeneraatori jahutussärk ühendati firma maja küttega. Ja järgmisena toodeti talvel elektrit hoopis diiselgenekaga - mõlemad kokku tuli odavam kui tallinna küttelt ja EE-lt osta, tõsi toodetud elekter oli vaid piisk tarbimisest ning ülejääki osteti endiselt EE-lt. Küttega läks napilt - teatud aegadel kippus üle jääma (ehk diisel sesati).

[maalt maale]

Palju kodukasutuseks mõeldud generaatori (diisel, bensiin) KW maksab, ideaaljuhul?
Muideks, EE-ga liitumine läks 16% kallimaks.
Ja kui ampritasu sisse liitumine ei mahu (kauge) ja uue maja ehitamine nullist plaanis, on vist paneelide, generaatori ja akude kooslus kaalumist väärt. (võimalusel ka tuul)
Spetsid võiks siin sellise komplekti nn harjukeskmise pere tarbeks kokku panna ja koos umbkaudse hinnaga välja pakkuda.

[Külaline]

veel salvesamisest http://www.lowtechmagazine.com/2015/05/ ... power.html

[Kalvis]

See tesla akupank on rikkuritele, kel pappi jalaga segada ja vaja eputada mingi "rohelise" lahendusega.

[Külaline]

See tesla akupank on rikkuritele, kel pappi jalaga segada ja vaja eputada mingi "rohelise" lahendusega.

Ütlen siin saladuskatte all, et käisin kord reisimas ühes veinitootmispiirkonnas ja ostsin 500 € eest miski 100 pudelit veini kokku -
arvasin , et jätkub pikemaks ajaks, aga aastaga sai otsa... no oli teist vabalt käes... teine kord käisin jälle, sama lugu. Seega olen joodik...

Need, kes on karsked, saavad selle raha eest juba kolmandiku Tesla akupangast... , kui sõidud sinna ja tagasi kah arvesse võtta, siis juba 2/3.

Erinevalt enamusest eestlastest pole ma Egiptuses puhkamas käinud... selle arvelt olen ehk kolmandiku akupangast säästnud...
Poleks joodik, oleksingi rikkur, kel raha jalaga segaga...