Vahelae taladest vaja torud läbi viia

[Alfons]

Tere,

Vaja oleks vedada läbi vahelae talade II korruse radiaatorite torustik. Laetalad ise 45x245 C24, samm 0,30. Sille ühel pool maja 2,9m ja teisel 5m. Talast vaja läbi viia kaks 60mm toru. Kas ja kui palju kaotab tala kandevõimet kui tala keskele kaks 60mm auku freesin? Kas pean ka lisatugevdused paigaldama?

Sama küsimus ka seinapostide kohta, kust vaja läbi viia veetorud, 20mm. Postid ise 45x195 C24, augu freesiks keskele.

Ette tänades,
A.

[Kalvis]

Laetaladel loeb väga palju kus kohas augu teed. Kui teed kandva aluse lähedal siis on see ohtlik (varutegurit pole), kaugel (lae keskele poole) siis vähem ohtlik.
Kui seintel on selline asi nagu varutegur olemas siis võid puurida.
Mõlemal juhul võid tala või seina näiteks puuritud kohas metalliga (naelutusriba) tugevdada.

[Hiid]

linnaosa katlamaja trass käib läbi sinu laetalade vä? Või miks nii jämedad torud paned?
Kui võimalik, siis freesi ülemise serva lähedale, saab tugevam.

[Alfons]

Torud on nii jämedad koos isolatsiooniga, kütte projekteerija soovitas ja kuna endal puudub varasem kokkupuude, siis ei osanud ka vaielda. Soojakadude vähendamiseks?

[Külaline]

Torud on nii jämedad koos isolatsiooniga, kütte projekteerija soovitas ja kuna endal puudub varasem kokkupuude, siis ei osanud ka vaielda. Soojakadude vähendamiseks?

Ja kuhu see soe sul kaob? Lihtsalt põrand läheb toru kohalt soojemaks, aga tuppa jääb ta ikkagi.

[Teinekülaline]

Hr Kalvis
Ma loodan näha põhjalikumat seletust selle sinu kommi esimese lõigu kohta. Minu mälu järgi mõjub kahele toetuspunktile toetuvale ülalt koormatud talale lõikejõud, mis on kogu tala pikkuses konstantne ja moment, mis on toetuspunktides null ja keskel maksimaalne. Aga mina käisin tugevusõpetuse loengutel sügaval nõukaajal, äkki on turumajanduses asjad tagurpidi?

[Teinekülaline]

Lisan veel teemaalgatajale. Kui puurid, siis keskele, seal on paindest tingitud jõud null, ülespoole kasvab surve ja allapoole tõmme. Asja illustreerimiseks mõelge, miks on I-tala just sellise ristlõikega. Kütte projekteerija soovitus on pehmelt öeldes pensik, puidu soojusjuhtivus on ca kolm korda suurem, kui isolatsioonil ja seega näiteks 20mm isolatsiooni peab sama palju sooja kui 60mm puitu

[Külaline]

Tere,

Vaja oleks vedada läbi vahelae talade II korruse radiaatorite torustik. Laetalad ise 45x245 C24, samm 0,30. Sille ühel pool maja 2,9m ja teisel 5m. Talast vaja läbi viia kaks 60mm toru. Kas ja kui palju kaotab tala kandevõimet kui tala keskele kaks 60mm auku freesin? Kas pean ka lisatugevdused paigaldama?

Sama küsimus ka seinapostide kohta, kust vaja läbi viia veetorud, 20mm. Postid ise 45x195 C24, augu freesiks keskele.

Ette tänades,
A.

Kui kütte projekteerija käib lauale väga veenvad põhjused, miks peab torustiku isolatsioon ka laetalasid läbima, siis tuleb seda augu tegemise asja veidi põhjalikumalt uurida.
Igasugu aukude puurimine tähendab kahte asja: 1)väheneb tala ristlõige 2)talas tekib augu lähedal pingekontsentratsioon. Tala ristlõike vähenemisega seotud kandevõime vähenemist oskab insener arvesse võtta, kuid pingekontsentratsioonidega on kehvem lugu. Praeguses Eurokoodeksis, mis käsitleb puitkonstruktsioonide arvutamist ei ole sellest ühegi sõnaga juttu. See-eest võib leida vanu DIN norme, mis antud teemat lühidalt käsitlevad. Üldiselt on sealgi lähenemine üsna konstruktiivset laadi. Ehk paika on pandud mingisugused absoluutväärtuslikud kriteeriumid talasse tehtava augu suuruse kohta, aukude omavahelisele kaugusele, kaugusele toest jms.
Lisan ühe lingi, millest on ehk kasu. Endale ehitades guugeldaksin kindluse mõttes veidi pikemalt https://engineering.purdue.edu/~jliu/co ... de_A11.pdf
Lisatugevdamine on mõistlik kuna sellega vähendame kandevõime kaotamise riski. Kuidas seda teha on jällegi pikem teema. Ametlikke norme taolise tugevdamise kohta napib.
20mm auk 45x195mm postis ei tohiks probleem olla.
Ah jaa, vastan siis sellele ka palju väheneb tala 45x245mm C24 kandevõime kui sinna 60mm auk teha (arvestatud ainult tala ristlõike vähenemist). Põikjõukandevõime väheneb 1,32 korda, paindekandevõime 1,75 korda. NB! Ei arvestanud selliseid asju nagu surve+paine, tõmme+paine, kiive, vääne.

Edu!

[Kalvis]

Just keskele tuleb puurida (seda ma ei maininud).
Paraku kogujõud mis talale mõjub on liikudes toetuspunkti poole kogu aeg kasvab. See on iga konsooli kandva elemendil nii standartne lahendus et ei viitsi rohkem seletada. Kes tahab, vaadaku mehhaanika õpikutes konsoolile mõjuvaid jõude, pingeepüüre graafiliselt ja miks ka mitte juba läbi arvutada küsija parameetrite alusel.
Aga jah, ära kasuta isoleerituid torusi vaid vea tavalistega. Odavam ja vähem talaarvutusega seotud riske.

[Teinekülaline]

Oot oot, kulla Kalvis, kus sa seda KONSOOLI nägid? Tegemist on sildega st tala otsad on tugedel

[Kalvis]

Kas sa ei tea et sille taandub lihtsaks konsooliks?

[sashaobrok]

Tahaks verd näha...

[Teinekülaline]

Et see asi nüüd niimoodi õhku rippuma ei jääks
Keskele tuleb puurida vertikaalses suunas st mitte tala ülaserva ega alaserva vaid keskele
Horisontaalsuunas on keskkoht kõige suurema koormusega koht ja puurida tuleb vastupidi, keskkohast võimalikult kaugele, toetuspunktidele lähemale.
Moment, mis laetalale mõjub ja talle sisepingeid tekitab, on toetuspunktides null ja suureneb maksimumini tala keskpunktis (ühtlase koormuse puhul). Otsast koormatud konsooli puhul on pilt vastupidine, otsapunktis moment null ja suureneb kinnituskoha suunas.
Kahest otsast toetatud ühtlaselt koormatud tala sisepingeid võib vaadelda teoorias nii, et me tinglikult poolitame tala maksimaalse momendi kohalt ja sel juhul vaatleme kumbagi tala poolt kui konsooli lugedes poolitusjoone konsooli kinnituskohaks. Sel juhul on toereaktsioon see, mis talas momenti tekitab ja nii saame sisepingete arvutamiseks tala konsooliks "taandada". Rõhutan veelkord, see on sisepingete arvutamiseks teoorias, reaalses füüsilises maailmas ühte skeemi suvaliselt teiseks ei saa taandada.
Seega Kalvise lause:
"Laetaladel loeb väga palju kus kohas augu teed. Kui teed kandva aluse lähedal siis on see ohtlik (varutegurit pole), kaugel (lae keskele poole) siis vähem ohtlik"
on läbinisti vale.
Ehk kui te ei soovi süüvida momentide, sisepingete, epüüride maailma, mõelge lihtsalt sellele kui asetate lauajupi kahele toele ja seda koormate, siis kuskohast ta lõpuks murdub, kas keskkohast või toetuspunkti lähedalt (ikka keskkohast, ikka keskkohast)

[rein113]

Paigalda torud kandeseina kohale minimaalse sisselõikega või puuritud avasse ca 20...25mm. Isolatsiooni torul tala paksuse ulatuses ära kasuta (seal on sul põrandaküte ).

Kas 245mm talade peale mingit laagindust ei tule, et torud nende vahele paigaldada?

[Külaline]

Ehk kui te ei soovi süüvida momentide, sisepingete, epüüride maailma, mõelge lihtsalt sellele kui asetate lauajupi kahele toele ja seda koormate, siis kuskohast ta lõpuks murdub, kas keskkohast või toetuspunkti lähedalt (ikka keskkohast, ikka keskkohast)

tõmba hinge vennas , kui tala koormatakse ainult toetuspunktist, siis ei hakka ta kunagi keskkohast murduma. Lisaks on jätkuvalt keti nõrgim koht tema nõrgeim lüli, kui enam ei ole millelgi toetuda tuleb puruneda nõrgemast kohast.

Teemaalgatajal jäi mainimata mitu toru ta tahab läbi viia igast talast , kui ainult 2 , siis tehku 25 auk tala keskele vähemalt 30cm vahedega ja selle koha tugevdamiskes lisagu 3 m12 polti (seibidega ja pingestatult nii, et puidu sisse seibe ei keera, mutri juurest väike ülejääk) 5cm raadiuses (1 üles kaks alla nagu kolmnurk) seda kohta toestama.

Kood: Vali kõik

      * 
      o
*           *

Samas ei tähenda, et see oleks hea variant, mõttekam oleks paigutada kas põranda tasandile või lae tasandile karbik . Kui lagi tehakse kipsist, siis lihtsalt karkassi alla paigaldada torud talade külge, kui selleks ruumi ei ole, siis teisel korrusel torud seinte taha

[Teinekülaline]

Kulla külaline
Kui "tala koormatakse ainult toetuspunktist" siis milleks siia mingit tala mängu tuua.
"Lisaks on jätkuvalt keti nõrgim koht tema nõrgeim lüli" Me eeldame, et lae tala on kogu pikkuses sama ristlõike ja sama tugevusega
Sinu pakutud skeem teeb asja veel hullemaks sest puuritava 25se augu kohale soovitad puurida veel ühe augu, mis ristlõiget veelgi nõrgendab ja mismoodi peaks talast läbipandud polt suurendama puidu tõmbetugevust pikkikiudu

[Külaline]

Sinu pakutud skeem teeb asja veel hullemaks sest puuritava 25se augu kohale soovitad puurida veel ühe augu, mis ristlõiget veelgi nõrgendab ja mismoodi peaks talast läbipandud polt suurendama puidu tõmbetugevust pikkikiudu

Arvuta välja. Polt toimib ühe tala puhul samamoodi nagu liittala puhulgi.

[Külaline]

Ehk kui te ei soovi süüvida momentide, sisepingete, epüüride maailma, mõelge lihtsalt sellele kui asetate lauajupi kahele toele ja seda koormate, siis kuskohast ta lõpuks murdub, kas keskkohast või toetuspunkti lähedalt (ikka keskkohast, ikka keskkohast)

tõmba hinge vennas , kui tala koormatakse ainult toetuspunktist, siis ei hakka ta kunagi keskkohast murduma. Lisaks on jätkuvalt keti nõrgim koht tema nõrgeim lüli, kui enam ei ole millelgi toetuda tuleb puruneda nõrgemast kohast.

Teemaalgatajal jäi mainimata mitu toru ta tahab läbi viia igast talast , kui ainult 2 , siis tehku 25 auk tala keskele vähemalt 30cm vahedega ja selle koha tugevdamiskes lisagu 3 m12 polti (seibidega ja pingestatult nii, et puidu sisse seibe ei keera, mutri juurest väike ülejääk) 5cm raadiuses (1 üles kaks alla nagu kolmnurk) seda kohta toestama.

Kood: Vali kõik

      * 
      o
*           *

Samas ei tähenda, et see oleks hea variant, mõttekam oleks paigutada kas põranda tasandile või lae tasandile karbik . Kui lagi tehakse kipsist, siis lihtsalt karkassi alla paigaldada torud talade külge, kui selleks ruumi ei ole, siis teisel korrusel torud seinte taha

Siin peaks kah olema võimalus lisada juurde hoiatus "Ärge iseseisvalt seda kodus järgi tehke. Konsulteerige spetsialistiga!".

[Küülaline]

Polt toimib ühe tala puhul samamoodi nagu liittala puhulgi

See väide tundub lihtinimesele küll uskumatu.
Et puurime tala sõelapõhjaks, paneme igasse auku poldi ja tala muutub tugevamaks, kui enne

[Teinekülaline]

Asi kasvab nagu laviin, kus ühe vale väite õigustuseks tuleb aina uusi ja hullemaks läheb. Liittala nagu nimigi ütleb, koosneb kokkuliidetavatest taladest ja seal on poltide ülesanne erinevate elementide kooshoidmine mitte tugevuse lisamine. Sama ristlõikega monoliittala on alati tugevam, kui liittala, justnimelt nende liiteelementide tõttu. Näiteks ülestikku mitmest talast koostatud liittalas toimib ülemine survevööna ja alumine tõmbevööna vaid sel juhul, kui nende omavaheline asend on jäigalt fikseeritud, enamasti tüüblite ja poltidega. Monoliittalal seda vaja pole, sest see on MONOLIITNE. Enam lihtsamaks ei oska seda seletust teha.