Soov on tuua suvemaja(70 aastane talumaja) keldrisse veepuhastusseade, aga probleem on selles, et talviti langeb temperatuur, kui väljas on 20 miinuskraadi, keldris paar kraadi alla nulli, aga see veeseade ei taha, et temperatuur langeks alla +4C. Praegu sees ei ela . Nüüd siis küsimus-kuidas soojustada keldrit, mille seinad on maakivist(paksust ca 60-70 cm), kõrgust maast-laeni on umbes 180cm, vundament on üle maapinna 70cm st. keldri põrandast kuni maapinnani on 110 cm, põrand on muldpõrand , lagi betoonist, keldri 2 seina on maja vundamendi osad. Võimalike lahendustena on mulle pakutud variante:
a) Krohvida sein lubi-tsemendikrohviga ja peale liimida Multipor plaat.
b)Kaevata keldripõrand ca 10-15 cm sügavamaks, et maa enda soojus paremini lähedale tuleks
c)Panna keldrisse termoreleega küttekeha.
Viimane variant tuleks nii või naa, aga kui on elektrikatkestus, siis on natuke kehv lugu.
Väljast soojustamine võtaks jälle kogu ilu ära- nii et nokk kinni saba lahti.
Milliseid lahendusi võiks veel olla?
Maamaja kelder
kuidas soojustada oma elamist
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 500
- Liitunud: 19 Jaan 2014, 09:19
- On tänanud: 19 korda
- On tänatud: 5 korda
Re: Maamaja kelder
Lugemata postitus Postitas officer »
...kas sellele seadmele mingit soojapidavat kasti ümber ei saa ehitada ja sinna siis väike küttekeha.Mõne päeva elektrikatkestust elab ikka üle...?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2058
- Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
- On tänanud: 83 korda
- On tänatud: 82 korda
Re: Maamaja kelder
Lugemata postitus Postitas aero »
Maakivi väljast soojustada oleks tõesti see kõige viimane nõu.
Alusta sellest, et kui palju elektrikatkestusi ja kui pikalt on selles majas üldse olnud viimastel aastatel. Äkki polegi nii nutune see olukord. Kas sellest seadmest talveks vett välja ei saa lasta? Või on isegi kuivana see +4 nõue?
Sel juhul on kõige mõistlikum soojapidav kast ümber teha. Ma arvan, et ma teeksingi selle kast valdavalt keldri põranda sisse. Nt niiskuskindel vineer ja peno. Mul oli õues salvkaevu kõrval maassekaevatud ja ümbertringi 10cm penoga soojustatud kaevurõngas. Kaaneks samuti peno ja plekk peal. Veeautomaat elas seal 5 talve üle. Vahel oli lisaküte, vahel mitte. Maa seest tuli sooja päris hästi.
Kui ikka katkestab, võid kasti sisse ka mõne asjalikuma UPS-i toeks panna. See küttevõimsus, mis seal kulub, ei ole suur. Kujutan ette paarkümmend W pidevalt või 100-200 W külmavaht releega.
Alusta sellest, et kui palju elektrikatkestusi ja kui pikalt on selles majas üldse olnud viimastel aastatel. Äkki polegi nii nutune see olukord. Kas sellest seadmest talveks vett välja ei saa lasta? Või on isegi kuivana see +4 nõue?
Sel juhul on kõige mõistlikum soojapidav kast ümber teha. Ma arvan, et ma teeksingi selle kast valdavalt keldri põranda sisse. Nt niiskuskindel vineer ja peno. Mul oli õues salvkaevu kõrval maassekaevatud ja ümbertringi 10cm penoga soojustatud kaevurõngas. Kaaneks samuti peno ja plekk peal. Veeautomaat elas seal 5 talve üle. Vahel oli lisaküte, vahel mitte. Maa seest tuli sooja päris hästi.
Kui ikka katkestab, võid kasti sisse ka mõne asjalikuma UPS-i toeks panna. See küttevõimsus, mis seal kulub, ei ole suur. Kujutan ette paarkümmend W pidevalt või 100-200 W külmavaht releega.
Re: Maamaja kelder
Lugemata postitus Postitas mart69 »
Kest veepuhastajale ümber ei ole paha mõte, aga kui ma tahaksin keldris lisaks veel veevärgindusele, no näiteks, hoida mõni õun või kartul -mis siis teha?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11215
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Maamaja kelder
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Kui tahad keldrit keldrina kasutada siis piisav oleks Põranda soojustusest kuni nati maapinna sisse 10 cm paksune kiht vahtplasti (sokkel). Teoorias võid teha seda nii väljastpoolt kui seestpoolt (sisse paneks 5 cm). Just selle väikse riba kaudu lahkubki keldrist enamik soojust ja toob miinuskraadid.
Vanasti jäeti talveks hõõglambid keldrisse põlema, ainus miinus oli, et mitmed ei pidanud kevadeni vastu. Elektrikatkestused ei olnud nii pikad, et kohe külm keldri tuleks.
Lokaalne veefiltri soojustamine annab kaitse küll, samamoodi tee kartulitele-õuntele soojustatud salved.
Vanasti jäeti talveks hõõglambid keldrisse põlema, ainus miinus oli, et mitmed ei pidanud kevadeni vastu. Elektrikatkestused ei olnud nii pikad, et kohe külm keldri tuleks.
Lokaalne veefiltri soojustamine annab kaitse küll, samamoodi tee kartulitele-õuntele soojustatud salved.
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring