Tuuletõkkeplaat kahaneb

[harrastaja]

Tere!
Väikene muret tekitav nähtus on mul ehitusel, Viisnurga tuuletõkkeplaat oli lõuna poolsele küljele paigaldatud juba talve keskel ja külg külje kõrvale ots otsaga kokku. Nüüd, kus päike lõõmab oma plaadid pea 1 cm vahe omavahele tekitanud. Mõnel on lausa naela kinnituse kohad rebenenud ja püsivad vist ausõna peal.LAhti otseselt ei ole aga kui veel kokku tõmbuvad siis ilmselt kaksab lahti ka.
Mis nüüd siis oleks õige teha? Kas üldse midagi?
Distantsliist vaja peale panna aga kas peaksin midagi nende vahedega ka ette võtma? Tuuletõkke paberi liitekohtadele peale klammerdama või pole vajadust? Tuuletõkke plaadi lahti võtma ja uuesti ümber panema e. siis uued plaadid ja kiiremini voodrilaud peale?
Tuuletõkke plaat oli mul ladustatud katuse all ja peale sügisest siiani ühtegi piiska pole sadanud. Vaid õhuniiskus on mõjutanud. Plaadid olid üksteise peal, kas peaksin nad liistudega ladustama nagu puitmaterjali, et kuivavad rohkem ära ja peale paigaldust ei teki kokku tõmbumist?
Tänan ette häid nõuandjaid!

[Külaline]

See tundub tõesti kolesuur liikumine. Oskab keegi öelda, kas nii suur mahukahanemine/-kasvamine on omane ainult Viisnurga plaadile või muutub sama palju näiteks Isoveri kollased tuuletõkkeplaadid?

Neid Isoveri ja Isoplaati (Viisnurga) plaate tuleks paigaldada 2-3mm vahega ja see vahe täita silikooniga. Teibid ei jää nende plaatide külge kinni, seega neid kasutada ei tohiks. Kui plaat aga tõesti 1cm kokku tõmbab, pole sellest silikoonist ka enam tolku...

[Külaline]

Tuuletõkkeplaadid on spetsiaalselt välja töötatud põhjamaistes niisketes ilmastikutingimustes kasutamiseks. Plaadid on läbinisti impregneeritud parafiiniga, mis tagab nende püsiva vastupanu ilmastikumõjudele. Plaadid kaitsevad ehitisi, takistades niiskuse pääsemist soojaisolatsiooni kihtidesse ning toimivad ilmastikukindla kaitsekihina välisvooderduseta hoonete talvitumisel.

http://www.skano.com/fibreboard/et/toot ... at/kasutus

Lugedes toote tutvustust ja tootja lubadusi, siis selliste jamade korral ise vist esitaks küll reklamatsiooni müüjale või tootjale.

Urmas

[harrastaja]

Tundub ,et peab tõesti mõtlema reklamatsiooni esitamisele võibolla on mingi hetk praaki liinilt tulnud. Homme mõõdan vahed täpselt üle, teen hea fotokaga pildid ja saadan otse Skanosse. Vaatan, mis vastuse saan ja siis näis, mis edasi. Oleks ma 2-3mm plaatide vahet jätnud oleks mul praegu ilmselt vahe veel suurem. Sama plaat on mul põhja poolsel küljel ja seal ei ole kahanemismuutust milligi jagu näha.

[Külaline]

Kas see on kindel, et mis firma plaat on?
Turul pidi kuulujärgi ka lihtsalt roheliseks toonitud piraatplaate liikuma.

[järelvalve]

Kahjuks eranditult kõik need nn rohelised tuuletõkked kahanevad ja mitte ainult 1 aasta vaid veel paar-kolm aastat ja siis jäävad vähe rahulikumaks aga rekord mida ise näinud olen on 3cm kahe plaadi vahele.
Nende plaatide puhul kehtib reegel, et ruttu fassaadi kate peale siis pole näha, kui ei tea on tuju hea
Oma objektidel ma sellist tuuletõket kasutada ei luba!!! Lisaks närilistele on see tuuletõke lausa kommi eest, see maitseb neile väga

Teema algatajale, et teha pole muud kui kogu tuuletõke maha ja ahju, saad korra sooja toa ( kui ikka ahi on ) ja uus korralik peale. Villa tuuletõkked on palju paremad.

[Külaline]

...Teema algatajale, et teha pole muud kui kogu tuuletõke maha ja ahju, saad korra sooja toa ( kui ikka ahi on ) ja uus korralik peale. Villa tuuletõkked on palju paremad.

Soovitused õiged, aga poolikud. Soovita juba seda kah, konkteertselt millised on need korralikud ja paremad.

Urmas

[harrastaja]

Kas see on kindel, et mis firma plaat on?
Turul pidi kuulujärgi ka lihtsalt roheliseks toonitud piraatplaate liikuma.

No, kui selline olukord võib isegi olla siis alustan poest, kus ostsin need plaadid. Kauba vahetamisel või raha tagasi saamisel peab nii ehk teisiti kauplusega ühendust võtma. Poes mulle küll ei mainitud, et tegu oleks uue tootja või tavapärasest erineva tuuletõkke tootega.
Muidugi, kui Isoveri plaati peaks kasutama, siis kulub poole rohkem raha. Sellel üle mõistuse kallis hind. Muidu pole jaekaupluses nagu näinudki.

[fgh]

Plaat on selgelt paigaldades sisuliselt märg olnud. See kahanemise jutt on jama. Enamik Soomet nende plaatide peal ehitatud ja ka 80 ndate plaatidel pole midagi viga. Nende probleem tõsine väänlemine niiskuse kiiresti muutudes. Seega ilma kinnitusliistuta jätmine on tõsine viga. Järgi annab alati kõige nõrgem koht ja reeglina on see kinnitus. Tuuletõkkeplaat kinnitatakse papinaelapüssiga, naelte sammuks 10cm ja peale tuulutusliist.

Kui meil on ööpäevas 20 kraadi temperatuuri vahe ja see sisuliselt tekib tunniga ehk päikese tõusuga, siis ausalt ei imesta asja üle. Niiske plaat aetakse keema pea koheselt ja ääred kinnitamata. Ilmselt pole plaat enam ka sirge vaid punnis keskelt, sinna need millimeetrit ongi kadunud. Pole üldse palju vaja...

Sama katse võib teha teraslehe, tsementplaadi, puidu vms. Kõik reageerivad kiirele niiskuse ja temperatuuri mõjule. Soovitan lugeda ka plaadi kasutusjuhendit.

[harrastaja]

Plaat on selgelt paigaldades sisuliselt märg olnud. See kahanemise jutt on jama. Enamik Soomet nende plaatide peal ehitatud ja ka 80 ndate plaatidel pole midagi viga. Nende probleem tõsine väänlemine niiskuse kiiresti muutudes. Seega ilma kinnitusliistuta jätmine on tõsine viga. Järgi annab alati kõige nõrgem koht ja reeglina on see kinnitus. Tuuletõkkeplaat kinnitatakse papinaelapüssiga, naelte sammuks 10cm ja peale tuulutusliist.

Kui meil on ööpäevas 20 kraadi temperatuuri vahe ja see sisuliselt tekib tunniga ehk päikese tõusuga, siis ausalt ei imesta asja üle. Niiske plaat aetakse keema pea koheselt ja ääred kinnitamata. Ilmselt pole plaat enam ka sirge vaid punnis keskelt, sinna need millimeetrit ongi kadunud. Pole üldse palju vaja...

Sama katse võib teha teraslehe, tsementplaadi, puidu vms. Kõik reageerivad kiirele niiskuse ja temperatuuri mõjule. Soovitan lugeda ka plaadi kasutusjuhendit.

Niiskusemõõtjaga tõesti ei mõõtnud plaadi niiskust aga plaat oli paigaldades käega katsudes kuiv mõlemalt poolt, nurkadest vett ei tilkunud, mis peaks siis ka märjal plaadil minu arusaamist järgi toimuma ja poes oli terve alus katuse all kilepakendis, st. pealt kiletatud. Mina ostsin terve aluse ja kandsin käsitsi majja, katuse alla.Ükski plaat eriliselt kaalukam ei olnud, et tuvastada oluliselt märjemat olekut. Keskelt plaat kummis ei ole, täiesti ilus sile plaat on ainult servad on kokku tõmmanud.
Kinnitusnaelad on kohati tõesti osaliselt vähem, kui 10mm kaugusele servast löödud aga mitte kõik.
Kas siis, kui ma oleks distantsliistu peale löönud poleks sellist kahanemist tekkinud? Või ma lihtsalt poleks seda näinud?
Hämmastab see, et nii suur materjali muutus toimub. Ma millegi pärast arvan ,et kui mul isegi vooder peale saab siis päikse poolsel küljel jääb see muutus tuuletõkkes alles, kuna vooder ka kuumeneb ja tuulutusvahe vast ei suuda seal temperatuuri piisavalt madalaks viia( ma küll ei kujuta ette, mis temp.-l see plaadi muutus ei toimu 0 või -5kraadi).

[fgh]

Võtke kaks paberilehte, tehke niiskeks. Üks fikseeri äärtest ära ja teine mitte. Nüüd kuivatage mõlemad ära ja vaadake mis juhtub. Üks jääb fikseeritud kujule ja teine teeb mis tahab. Küsimus on fikseerimises. Kuigi sentimeeter on päris suur number antud olukorras.

Naelad peavad olema sammuga 100mm ja keskelt sammuga 150 või 200 ei mäleta. See tähendab, et kahe naela vahe 100 mm. Puhtalt oletan, et tegu puuduliku kinnitamisega.

Ehk oleks võimalik saada probleemist pilte. Tõsiselt pakub huvi ja kindlasti pole ainus.

[Külaline]

...Kui meil on ööpäevas 20 kraadi temperatuuri vahe ja see sisuliselt tekib tunniga ehk päikese tõusuga, siis ausalt ei imesta asja üle... Soovitan lugeda ka plaadi kasutusjuhendit.

Aga siit ju lugesingi, et

Tuuletõkkeplaadid on spetsiaalselt välja töötatud põhjamaistes niisketes ilmastikutingimustes kasutamiseks. Plaadid on läbinisti impregneeritud parafiiniga, mis tagab nende püsiva vastupanu ilmastikumõjudele.

Või mõtlesid paigaldusjuhendit? Aga kui ka oli äärtest ebakorraktselt, eirates paigaldusjuhendit, siis sellisel juhul ei tohiks ju olla nii suurt mahukahanemist, sest ikkagi need tuuletõkkeplaadid on spetsiaalselt välja töötatud põhjamaistes niisketes ilmastikutingimustes kasutamiseks. Plaadid on läbinisti impregneeritud parafiiniga, mis tagab nende püsiva vastupanu ilmastikumõjudele.

Urmas

[Reevo]

Need tuuletõkkeplaadid on täielik inimeste petmine ja ei kõlba kuhugi. aastal 2000 oli olukord kus sai kasutatud samuti viisnurga tuuletõket, kõik oli kuiv ja ilus kena suvi, koheselt sai peale paigaldatud ka dist liistud ja fassaadi, laudises aga mõned kuud hiljem kuivasid lauad kokku ( tegemist oli tehase värvitud laudadega mis olid väidetavalt korrektselt kuivatatud ), siis sai lauad maha võetud ja oh mis üllatus tuuletõke oli veel rohkem kokku tõmmanud kui lauad, vahed ca 20mm lõuna pool ja 5mm põhja pool. Kui laudu müünud firma tunnistas oma viga ja maksis nii paigalduse kui ka transportis uued lauad, siis tuuletõket müünud firma ei saanud kuidagi tootjaga kokkuleppele ja kuna klient oli selline rahulik mees, siis ostis ise uue kipsplaat tuuletõkke ja sai asi korda.

Teine ämber oli siis kui paigaldasin sama tuuletõket juulis, ilmad lausa kuumad ja kõik oli väga kuiv ja siis nagu ikka sadas korra vihma ja oh üllatus ( tegelikult enam ei üllatunud ) ja tuuletõkke nii kummis, et igasugune tuulutusvahe oli olematu.

See plaat elab aastaid ja ei ole mõtet kasutada, algul nagu oleks kokkuhoid aga tegelikult on tegemist katastroofiga.

Siin enne oli juttu, et mõõda plaatidel niiskust...aga kuidas see reaalselt on võimalik, ostan aluse 40-60 plaati ja laotan need kõik kuskile objektile laiali või? või paigaldan ühe plaadi päevas?
Poest tulevad need alusega või käin ise järel ja võtan järjes, kes müüb neid kergelt varju all, kes avali väljakul, kliendil lihtsalt ei ole võimalik nende plaatide stabiilsuses kindel olla ja jah Isover näiteks on kallim aga kas kaks kolm korda Isoteks+ paigaldus tuleb odavam...

[Külaline]

Tere. Aga see ongi ehitusdzungel, kus nõrgem ja rumalam lihtsalt finantsiliselt nahka pannakse. Mida ütleb insnenerile lause "Tuuletõkkeplaadid on spetsiaalselt välja töötatud põhjamaistes niisketes ilmastikutingimustes kasutamiseks. Plaadid on läbinisti impregneeritud parafiiniga, mis tagab nende püsiva vastupanu ilmastikumõjudele"? Mitte midagi! Sellise materjali puhul tuleb kohe pähe 2 tehnilist parameetrit, mida tuleks hakata uurima (neid võib olla veelgi): 1) tuuletiheduse tehniline parameeter 2) niiskuspaisumise parameeter. Insenerile on teada, et see plaat on puidu baasil ning ei ole võimalik puitkiusid nii väliskeskkonnast isoleerida (isegi mitte parafiiniga) , et kiud ei puutuks kokku õhuniiksusega. Aga selle tulemusel... Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Reevo]

Tere. Aga see ongi ehitusdzungel, kus nõrgem ja rumalam lihtsalt finantsiliselt nahka pannakse. Mida ütleb insnenerile lause "Tuuletõkkeplaadid on spetsiaalselt välja töötatud põhjamaistes niisketes ilmastikutingimustes kasutamiseks. Plaadid on läbinisti impregneeritud parafiiniga, mis tagab nende püsiva vastupanu ilmastikumõjudele"? Mitte midagi! Sellise materjali puhul tuleb kohe pähe 2 tehnilist parameetrit, mida tuleks hakata uurima (neid võib olla veelgi): 1) tuuletiheduse tehniline parameeter 2) niiskuspaisumise parameeter. Insenerile on teada, et see plaat on puidu baasil ning ei ole võimalik puitkiusid nii väliskeskkonnast isoleerida (isegi mitte parafiiniga) , et kiud ei puutuks kokku õhuniiksusega. Aga selle tulemusel... Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ja nii ongi, et inimene on kinni oma harjumustes ja sõltuvustes, naabrite ütlustes jne ja kui sa oled julge pakkumaks midagi muud, siis sa oled " saatanast " Aga me oleme ju inimesed ja veel rohkem Eestlased ja kindlasti katsetame enne ikka omal nahal ja siis vaatame mis juhtub.

On aeg olla innovatiivne ja kaasa minna uuendustega ja las jääda see nõukaegne mentilateet!

[rokikas]

Need kaks parameetrit on täpselt (lugesin ära!) kahe hiirekliki kaugusel! Toimivusdeklaratsiooni lugemiseks tuleks sealt veel kahe kliki võrra edasi minna. Peaks nagu insenerile jõukohane olema või kuidas?
Aga millegipärast on ikka lihtsam korrutada vana mantrat et kõik eesti ehitajad jne. on lollid ja vargad.

"Noogutan kaasa" "fgh" arvamusega.

[Külaline]

Ei oskagi seisukohta võtta, sest pole nagu põhjust harrastaja sõnades kahelda ja süüdistada teda valetamises ladustamistingimuste kohta. Samas ei suuda tootja oma kodulehel selle plaadi kohta kirjutada isegi ühesuguseid numbreid paisumise kohta, sest tehnilistes andmetes on toodud paisumis %-ks 6, aga toimivusdeklaratsioonis 7. Esialgu võib tunduda, et mis 1% ikka on, aga kui panna see % plaadi mõõtudesse, siis enam ei olegi see teps mitte 1mm, vaid juba sentimeetrid komaga.
Et selline kahanemise efekti ei tekiks, siis minu arvates tähendab see seda, et plaadi väljumisel tehase tootmisliinilt peab see olema "tislerikuiv" ja sellise niiskussisaldusega olema ka kuni viimase kinnitusvahendi sisselöömiseni. Tundub, et tootja on midagi jätnud mainimata, sest ei suutnud leida numbrit, milline on/võib olla/peaks olema plaatide niiskuse sisaldus tehasest väljumise, ladustamistingimuste ajal või plaatide paigalduse hetkel.
Kui natuke lahtisemate silmadega ringi vaadata, siis on müügil ikka tohutult palju ehituskaupa, millede hoiustamistingimusi edasimüüjad julmalt eiravad.

Urmas

[Külaline]

Tere. Laisa insnerina, kellel puudub vajadus probleemi lähemalt uurida ei viitsinud neid kahte klikki teha. Ei viitsinud isegi www-lehte üles otsida. Ok, oletame, et see tehniline info ongi üleval. Aga miks siis massiliselt ehitajaid ja iseehitajaid sellesse "ämbrisse" astuvad? Tehase poolt on JOKK, ehitaja poolt - ise olid loll et ei lugenud tehnilisi parameetreid ning selle alusel vastu võtnud otsuse osta/mitte osta. No ei suuda ka kesk-, kesk-eri või kõrgharidusega ehitaja kõiki nüansse tehnilitse parameetrite järgi hinnata. Aga pool meie ehitajatest pole isegi erialaharidusega, rääkimata iseehitajatest. Puudub riigi tahe (ehk puudub insneride väljatöötatud norm), mis materjale võib nimetada tuuletõkkeks mis mitte. Seega dzungel koos dzungliseadustega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[rokime rokikas]

Need kaks parameetrit on täpselt (lugesin ära!) kahe hiirekliki kaugusel! Toimivusdeklaratsiooni lugemiseks tuleks sealt veel kahe kliki võrra edasi minna. Peaks nagu insenerile jõukohane olema või kuidas?
Aga millegipärast on ikka lihtsam korrutada vana mantrat et kõik eesti ehitajad jne. on lollid ja vargad.

"Noogutan kaasa" "fgh" arvamusega.

Nooguta nooguta, sa oled vist tõesti tark mees kaks postitust päevas, läbi ajaloo ja nii iga päev ja tarkust sul aga tuleb.
Väga ebausaldusväärne kommentaator kui 10 aastaga lausa 6063 postitust, jääb väga mulje , et ainult pritsib kõike suust välja mida sülg suhu toob aga asjalikke nõuandeid ma küll ei näe

[fgh]

Džungel džungliks, aga fakt on see, et selle plaadiga on teostatud sadu tuhandeid maju. Ehk isegi miljoneid ja seda ehk juba 50 aastat. Olen isiklikult paigaldanud seda plaati ja lammutanud kümneid aastaid vanu ehitisi ja sellist probleemi ei ole selle plaadiga.

Väidan, et sellise probleemi tekkimiseks on vajalik: liigne niiskus plaadis, kinnitusviisi eiramine või mõni muu väline tegur.

Antud hetkel on kinnitusviisi eiratud. Muud tegurid pole tuvastatavad. Tootja sõnade järgi on plaat sobilik ka maja talvitamiseks. Seega ilmselt võib ilmastiku ikkagi välja jätta oletustest.

Küsiks nii harrastajalt kui Reevolt, kuidas olid plaadid kinnitatud karkassile? Ehk võimalusel ka pilti sellest katastroofist?

Ei välista tehase praaki, aga tekib tõsine küsimus mis see praak saab olla. Parafiin hoiab seda plaati veekindlamana ja ehk ka koos mingil määral. Niiskuse mõjul paisumist see eriti ei tohiks mõjutada.

[VKL]

Aga kas keegi on paigaldanud ka Isoveri VKL 13mm plaati? Nagu eelnevast aru saime, on selle miinuseks hind, aga kas on ka märgatavaid eeliseid olnud?

Isoveri enda kommentaar:
"ISOVER-i mineraalvillast tuuletõkkeplaatidel
on mitu head omadust: niiskustaluvus
(klaaskiud ei seo endaga vett), hea soojapidavus,
mittepõlevus, kujupüsivus ja mõõtmete
stabiilsus. See tähendab seda, et mineraalvillast
plaadid ei hakka temperatuuri
kõikudes ja sademete juurdepääsu korral
“mängima” ega tõmbu kummi, mis on
omane puidu baasil tehtud tuuletõkkeplaatidele
(puitkiudplaadid). "

[Külaline]

Tere. No nii, sain laiskusest võitu ja veidi surfasin. Sain teada, et tuuletõkkeplaadina kasutatakse plaati mõõtmetega 1,2x2,7 m. Vaatasin tehnilisi andmeid ja sain teada, et lubatud paisumine on maks 6 %. Insneri loogika ütleb, et siin on paisumist püütud ikka mõõtudes öelda ja mingite välistingimuste mõjul. Mis see mõju siis võib olla? Temperatuur või niiskus. Nüüd siis korrutame läbi plaadi mõõtmed ja saame , et lühema külje tolerants (ehk pragu) võib olla 7,2 cm ja pikikülje tolerants 16,2 cm. Juhendmaterjalis on kirjas , et "..plaatide tihendamiseks sobivad ka elastsed tihendusmassid või teibid.." TULE TAEVAS APPI!! See teip või mass peab ikka väga eriline olema koos väga spetsiifilise paigaldustehnoloogiaga, mis selliseid deformatsioone vastu võtab, tavakaupade hulgas nii vinget asja ei leia. Seega on tootja deklareerinud, et tema "tuuletõkkematerjaliga" tehtud tuuletõkkekiht võib ilma vinge teibi või massita sisaldada 6 % läbipuhuvaid avasid. 300 m2 fassaadi puhul teeb see 18 m2 auku! Nii jubedat tulemust ei oodanudki! Aga JOKK Lugupidamisega. alar Piirfeld

[ifffff]

Aga mida panna tuuletõkkeplaadiks?

[rokikas]

Tere. No nii, sain laiskusest võitu ja veidi surfasin.....

Aitäh et viitsisite pilgu peale visata.
See lubatud 6(7)% paisumine lõi mind ka alguses pahviks aga tiba nuputanult asja üle arvan et silmas peetakse ikka plaadi võimalikku paisumist paksuses st. 12 mm. plaadist võib saada hoopis 12,84 mm. paksune plaat. http://www.pdistribution.pl/pdf_Amroc/N ... ielski.pdf

Mida arvate lubatud õhutõkkeomadusest ≥ 100 kPa ·s/m²?

[Külaline]

Tere. No nii, sain laiskusest võitu ja veidi surfasin. ...
Lugupidamisega. alar Piirfeld

Olgu, numbrid numbriteks, aga paigaldusjuhendis pole millegipärast ühtegi sõna ega numbrit, milline peab olema ilmastik(õhuniiskuse % või miinium/maksimum temperatuurid) plaatide paigalduse ajal.

Seega ei saa sügiseste niiskete ilmadega tuuletõkkeplaatide paigaldust ja järgmisel suvel avastatud kahanemist ajada ehitajate kaela.

Urmas