põrandaplaat

[kdfjgfieudvh]

. 4. Maja raskust kannab XPS (EPS oleks siin väga nõrga). Kui arvutuslikult see XPS (500 survetugevusega) maja koormust ka kannab, siis see ei pruugi enam olla 20 aasta pärast, kui XPS on vettinud




Mida siis soojustuseks panna?

[v220]

No ma ei tea. EPS100 pikaajaline kandevõime on ca 3tonni ruudu kohta (lubatud on vist 2% deformatsioon). 10cm põrand kaalub 240kg ruut. Ok, oletame, et kuskil märja kohapeal hakkab see EPS pidevalt väga märg olema. Kindlasti väheneb soojapidavas. Aga kas ta nüüd katastroofiliselt kokku vajub, selles ma sügavalt kahtlen. Minul on pinnaseuuring tehtud ja puurauke jälgitud pika aja jooksul. Igapäevaselt hakkab pinnavesi olema 1.7m allpool EPS-i. Väga väga märjal ajal võib juhtuda, et vesi on 1.2m allpool EPS-i. See on teoreetiline võimalus kogemuse põhjal. Veepiirini on maapinnalt peen/keskliiv. Täiteks tuleb keskliiv. Jah, kindlasti ei hakka see EPS põranda all kuiv olema, aga kindlasti mitte ka läbivettinud. Ma ei tea küll, kas niiskuse mõõtmiseks on mõistliku rahaga mingid andurid olemas, mida võiks põranda alla valada. Juhul on kui on, võiks need täitsa paigaldada.

Kui ajan jama, siis kriitika on teretulnud. Vastused stiilis "selline ongi eesti ehituskvaliteet", võivad lihtsalt olemata jääda.

[Külaline]

Tere. Kui olete oma otsuse lähteandmetes veendunud (nt kunagi ei teki 2-päevast suvist äikest koos Ahtri tn sarnase üleujutusega, et EPS ei märgu, et EPS kandevõime 20 aastaga ei vähene,jne), siis pole ju põhjust muretseda. Enamus inimesi ei muretse. Ka riik ei muretse. Liberaalses majanduses vaatab igaüks ise kuidas hakkama saab. Tean, et erinen peavoolust. Aga teatud seltskond otsib peavoolust erinevaid kauakestvaid kvaliteetlahendusi, et ei peaks tegelema permanentse remondiga, ümberehitusega, parandamisega, ehitajate sõimamisega, jne. Seega edu teile ning loodame, et teie olete nende 9 hulgas, kellel kõik saab hästi olema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[v220]

Jah, seal kuhu ehitan, ei saa tõesti midagi sellist tekkida. Tegu maakohaga ja mätta otsa vesi ei kogune. Ma ei vaata üldse halvasti selle pele, et keegi peavoolust erineb.

[Külaline]

... Tean, et erinen peavoolust... Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Masohism? Vahel endast kahju ei hakka? Kogu aeg saab ju sõimata, et on julgust erineda. Selles mõttes, et millegipärast väga paljud ei taha aru saada või ei suuda omaks võtta hr.Piirfeldi vihjeid ja selgitusi.
Ja kuna h.Piirfeldi soovitused ei ole tihtipeale korrelatsioonis abiküsijate rahakoti sisuga, siis ei saa need ka õiged olla.
Aga head närvi igatahes rahvale valgustustöö tegemise nimel!

Urmas

[keemik]

Mina maja raskust plasti peale ei riskiks toetada. Need deformatsioonitestid kestavad ehk päevi, mitte aga aastaid. 200 mm soojustuse korral on 3% deformatsioon 6 mm. Teatud konstruktsioonielementides ehk on see juba määrav?

Although it is a closed-cell foam, both expanded and extruded polystyrene are not entirely waterproof or vaporproof.[25] In expanded polystyrene there are interstitial gaps between the expanded closed-cell pellets that form an open network of channels between the bonded pellets, and this network of gaps can become filled with liquid water. If the water freezes into ice, it expands and can cause polystyrene pellets to break off from the foam. Extruded polystyrene is also permeable by water molecules and can not be considered a vapor barrier.[26]

[rokikas]

Need deformatsioonitestid kestavad ehk päevi, mitte aga aastaid.

Pikaajalise survetugevuse, 50 aasta kestel max 2% vajumist, test kestab näiteks 608 päeva.
Aga see ei tähenda loomulikult midagi kuna meil ja lähiriikides kõik (erandid võib ilmselt ühe käe sõrmedel üles lugeda) insenerid, ülikoolide ehitusalased teadurid, ehitajad, materjalitootjad ja müüjad ning ilmselt ka tellijad on kirjaoskamatud, mõtlemisvõimetud, vaid kiirele kasumile orienteeritud lollpead kes kasutavad teadlikult "nif-nif" "odavlahendusi" selle asemel et järgida "vanu inseneritarkusi ja saksa koolkonda igikestvate ehitiste püstitamiseks".

[napakas]

Uurisin raamatut MAJA ABC mille on kirjutanud taanlased Hemgren ja Wannfors.Taanlased väidavad,et kui on põrandaküte siis pole ka niiskusega mingeid probleeme.(soojus hoiab niiskuse eemal)

[Külaline]

Tere. Ei teadnudki, et üleujutusi saab põrandaküttega vältida. Aga seda tean küll (vastavatest käsiraamatutest), et vee kapillaartõusu tempeartuur (vähemalt selles temperetuurivahemikus, mis põrandas on) ei mõjuta. Veemolekulidel on täiesti savi, kas tema pea kohal on mingi küte või mitte. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Külaline]

Uurisin raamatut MAJA ABC mille on kirjutanud taanlased Hemgren ja Wannfors.Taanlased väidavad,et kui on põrandaküte siis pole ka niiskusega mingeid probleeme.(soojus hoiab niiskuse eemal)

majas sees tõesti ei ole!

[teema algataja]

Tuhlasin nüüd nn.Veske aabitsat ja sain nüüd asjast aru niimoodi.Targemad palun parandage kui ma olen asjast valesti aru saanud.Põrand tuleb koos põrandaküttega ja peale puitkarkassmaja

https://drive.google.com/file/d/0B7LV_s ... sp=sharing

[tohman toomas]

Ootan huviga mis siit nüüd tulema hakkab

[pold]

Ülemises põrandaplaadis võiks sarruse liigutada alumisest pinnast kaugusele 2,5 cm (eeldusel, et sellisest kaitsekihist piisab), täpselt keskel on sellest pisut vähem kasu (eeldusel, et probleemiks on põranda vajumine, mitte külmakerked või vundamendi vajumine).
Enamik siinseid foorumlasi paneks betoonivalu sisse ka põrandakütte toru/vooliku kohe maha.
Joonise järgi võiks otsida võimalusi seina ja vundamendi vahelise külmasilla vähendamiseks.
Vundamendi soojustuse materjal on jäetud märkimata. EPS sinna kindlasti ei sobi veeimavuse tõttu, XPS aga on vastuvõetav.

[Külaline]

milleks seda alumist 5cm betoonplaati vaja on?

[aero]

Mul sama küsimus. Tarbetu lisakulu minu melest. Miks mitte kile otse tihendatud liivale laotada?

Sõlm on selles mõttes poolik, et seina konstrui on puudu. See tuleks koos vundamendiga ära otsustada ja üles joonistada. Milline tuleb vundamendi soojustuse välisviimistlus? Õhekrohv? Mingi plaat? Kuidas saavutada, et kapillaarniiskus ei hakkaks sokli viimistlust kahjustama?

[teema algataja]

Äkki Hr.Alar Piirfeld oskab kommenteerida.

[Külaline]

Tere. Mingi kuu aega tagasi oli just selline pilt arutelus. Lugupidamisega Alar Piirfeld

[teema algataja]

Üritasin seda leida,aga no ei leia...Vihjeid äkki ?

[Külaline]

viewtopic.php?f=11&t=49231

[teema algataja]

Hr.Alar Piirfeld kas oleksite nõus ka mingi raha eest konsultatsiooni andma?

[Külaline]

Raha eest, kellegi subjektiivset arvamust!?

[Külaline]

Raha eest, kellegi subjektiivset arvamust!?

Ära ilgu Alari üle.Alar on ,,vanakooli,,arhitekt mil projekteeriti veel ajas püsivaid hooneid.Kvaliteedi ja nende tegeliku olukorras olid süüdi ainult ehitajad/ülemused,kuna korterelamutelt varastatud ehitusmaterjalist ehitati terved eramajade linnaosad.Paljude praeguste projekteeriate lahendused on isegi täieliku projekti järgimisel-ajutised lahendused.Üks selge näide on talvel lume lükkamine katustelt,kuna hoone katuse konstruktsioonide tugevus nõue on lääne euroopa tingimusi arvestades.Vanal ajal ehitatutel võib ka vabalt 1m sula lund raskuseks olla.Teine näide on fibo lint vundamendid ja nende nn soojustamine/hüdrotamine

[teema algataja]

Kuidas vunda-põranda-seina (sokkel)külmasillaga toimida.Kas 100mm eps väljapoole panduna ajaks asja ära?

[teema algataja]

Nojahh see teema jõudis tupikusse.Tundub et need vanakooli mehed on ka tegijad vaid foorumis.Aetakse vaid ümbernurga mulli niikaua kuni küsitakse midagi konkreetset.Ja siis on vaikus

[sashaobrok]

Kuidas vunda-põranda-seina (sokkel)külmasillaga toimida.Kas 100mm eps väljapoole panduna ajaks asja ära?

ei ajaks.