Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?

[insenermaasikas]

kas keegi targem oskaks öelda, kui võrdlen Fujitsu ja atlantic küttevõimsuste tabeleid siis huvitav, kas need näitavad küttevõimsust ka härmatise / lume kihiga kaetud välisosa soojusvati korral ja kas küttevõimsustes on arvesse võetud sulatust, juhenditest ei ole seda välja lugenud, ühelgi tootjal!

[Coolhouse]

Soojuspumbad testitakse laboris. Testid toimuvad standardi alusel. Vastavale standardile viitab või peaks viitama ka see tabel, millest kirjutad.
Kujuta näiteks ette et laboris testitakse BMW ja Mercedese mudelit kuid reaalses tavakasutuses on naabriproua kütuse kulu või lõppkiirus väiksem kui naabrimehel endal sama autoga sõites.
Minu teada standard EN 14285 ei arvesta sulatustega. Õhuniiskuse % on testides antud(kuid puudub ilmselt tabelites ,millele viitad).
Tuleks ka mõista et 99% õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpadest kasutab "kütusena" külmaainet R410A. Vahe on "mootrites" kompressorites ja "sissepritse" paisventiili tüübis.

[kodanik11]

Tere
Olen oma õhk- vesi valikuga kimbatuses ja seega otsustasin küsida teeninduse kohta.
Olen valimas kolme ettevõttevahel Bestair, City ja ABC kliima. Kas on kellelgi olnud neist mõnega probleeme näiteks teenindusega või tähtaegadega jne.

Tänud

[imre-tartu]

bestsiri samsungi järelteenindusega on mul küll kurvad kogemused aga Daikini õhk vesi pump tiksub küll kenasti, ei mäletagi kes selle paigaldas kas kodukliima või oli keegi muu

[jaanusvsbaba]

Aidake spetsialistid ostuotsust teha. Hetkel õhkvee valiku ees. Ise olen kaalunud Atlanticut, Nibet või Daikinit. Kes tooks head ja vead välja. Naaber kasutab Fujitsut kui see lärmab kuidagi kõvasti külmaga.

[rolts444]

nibe on kindlasti tuntud tegija, kuid õhk vesi soojapumba näitajad ei olnud minu arvates kõige paremad. Daikin on kindlasti kaalumist väärt, sest tegemist globaalse tegijaga, tasub ka mitsubishi electricut kaaluda.

[neli kunni]

No eespool ja mujal on pikalt juttu olnud, et Atlantic ja Mitsu on täpselt samad pumbad. Üks teeb sise- ja teine välisosa. Atlantic on eeldatavalt soodsama hinnaga.
Seega ei jää muud, kui Atlanticu ja Daikini vahel valida. Atlantic on pikaajaline tegja ja Daikin samuti.
Nende tootjate oma tabelite järgi hoiab Atlatic suuremate miinuste juures paremini võimsust kui Daikin.
Aga eks paber kannatb kõike.

[neli kunni]

Ai paharet, Mitsu ja Fujitsu läksid segamini.
Uus soome rakennusmaailma 2/2015 test:


Praegu käimasoleval soojal talvel oleksid Bosch 6000 Compress ja IVT parimad. Pluss on arvestatud ka sulatusi, millest muidu eriti müüjad rääkida ei taha.

[kodukliima04]

Daikini COP n-20C, 35C vesi juures 11kW mudelil näiteks, arvestades sulatust (EN 14511) on igatahes 1,76 kui vaatasin tehnilist väljatrükki. Huvitav kuidas need COP-d nii madalad on selles testis Rootsi tootjatel -20C juures???

[Külaline]

tolle üle-eelmise postitamise graafiku kohta - kas Bosch pole mitte endine IVT ?

kuidas Hitachi madlatel temperatuuridel teistest niipalju parem saab olla...?

[neli kunni]

Nojah, nagu ma ka juba ülevalpool mainisin, paber kannatab kõike.
See seletab ka selle Daikini hea COP-i.

Ülaloleva graafiku all on kirjas, et graafik on tegelike mõõtmiste põhjal saadud ja erineb valmistajate poolt kirja pandust. Sealt tuleb välja, et peale Hitachi on teised pumbad -20C allpool puhtalt otseelektrikütteks COP=1

Sellega seoses meenub äsjane skandaal väikeautode kütusekuluga, kus tootjate andmed erinesid tugevalt tegelikust saavutatavast kütusekulust.

Bosch, IVT ja Junkers (võib olla mõni veel) tundub küll sama soojuspump olevat.

Hitachi on kahe järjestikulise kompressoriga soojuspump. Daikini HT oli vist ka selline. sellepärast siis külmaga teistest niipalju üle.
Tallinnas või mujal põhjarannikul oleks aga Hitachi sel aastal selge ülekulutaja, sest tal on kõige kehvem COP +2 kraadist ülalpool.

[Külaline]

Korraliku talve korral on sisuliselt otseelektri küte.
Madalenergiamaja puhul tekkib küsimus, kas see pump, automaatika, radikad, jne majanduslikult mõistlikud üldse oleks.
Elektri radikad ja õhk-soojuspump oleks sellisel juhul mõtlemiskoht, pluss veel jahutus ka.

[Külaline]

Korraliku talve korral on sisuliselt otseelektri küte.
......

Viimasel 20 aastal on mälu järgi Tallinnas tegelikult keskmiselt suht pehme olnud, kuid pilti muudavad need kolm praktiliselt järjestikust krõbedat talve mis hiljuti olid.

[rokikas]

Huvitav kuidas need COP-d nii madalad on selles testis

COP-id on nii madalad sest -25C välistemperatuuri juures nõuti masinatelt +65C küttevee tootmist! Madalama veetemperatuuri korral oleks numbrid hoopis teised.

[P6nn]

Huvitav kuidas need COP-d nii madalad on selles testis

COP-id on nii madalad sest -25C välistemperatuuri juures nõuti masinatelt +65C küttevee tootmist! Madalama veetemperatuuri korral oleks numbrid hoopis teised.

On tõesti nii, algallikas - http://rakennusmaailma.fi/vertailut/uus ... t-testissa :

Tässä vertailussa lähtökohtana oli että taloa lämmitetään patteriverkostolla, ja sellainen vaatii yleensä korkeampia kiertoveden lämpötiloja. Niinpä vertailun lämpöpumpuilta on vaadittu jopa enemmän, kuin mitä niiltä useimmiten käytännössä odotetaan. Esimerkiksi -25 asteen pakkasessa vaadimme +65 asteen menoveden lämpötilan.

Ehk siis see on radiaatoritele mõeldud test, kus -25C välisõhu juures nõuti +65C vee tootmist. Teiste välisõhu temp. juures ei ole nõutava vee temperatuuri küll öeldud, kuid ilmselt see oli kas sama või vähemalt mitte madalam kui +50C , kuna kasutati radiaatoreid.

Seega on tegemist kas üsna napaka testiga või siis Hitachi reklaamiga, kuna valdav osa inimesi kasutab ikkagi õhk-vesi pumpasid just koos põrandaküttega või äärmisel juhul madalatemperatuuriliste (40C-45C) radiaatoritega. Kahju tegelikult, tahaks just näha samade pumpade kohta +35C vee tootmise reaalselt mõõdetud COP-e erinevatel välistemperatuuridel. Nüüd tehtud küll suur töö ära, mis aga on väga niššikas ja praktilisest aspektist suhteliselt kasutu.

[rokikas]

Ehk siis see on radiaatoritele mõeldud test, kus -25C välisõhu juures nõuti +65C vee tootmist. ......... Nüüd tehtud küll suur töö ära, mis aga on väga niššikas ja praktilisest aspektist suhteliselt kasutu.

Arvatakse et soomes on veel ~220 000 majapidamist mida köetakse õliga ja lisaks veel ~100 000 majapidamist milles elektrikatel.
Neid silmas pidades seda ilmselt tehtigi.

[rokikas]

Teiste välisõhu temp. juures ei ole nõutava vee temperatuuri küll öeldud, kuid ilmselt see oli kas sama või vähemalt mitte madalam kui +50C , kuna kasutati radiaatoreid.

[hannes111]

see VTT test on ju mõtetu sest 65c küttesüsteemi ei kasuta enam keegi uues või renoveeritavas majas, see on ajalagu. 30-40 põrandaküttele max ja radikatele 35-50 max. Kõrgete temperatuuride jaoks on omaette soojuspumbad Dimplexil, Daikinil 2 erineva freooni ringiga ja Alpha Innotecil vist oli ka, nende COP ONGI MADALAM aga olulisrlt otstarbekam on radikaid juurde lisada ja veetrmperatuuri langetada diis saame Keskmiseks COP ks 2,5-3,0 ikka mis on vähemalt sama mis gaasiküte

[P6nn]

Tänud, pilt selge.

Samas on kõik need väljundtemperatuurid põrandakütte kasutajatele väheinformatiivsed, kuna isegi esimesed kaks (33C välistemp +7C juures ja 38C välistemp +2C juures) ületavad tunduvalt põrandakütte vajadust. Näiteks praegu on +2C väljas, õ-v pumbast läheb mul välja vesi temperatuuriga 27C (vs testis toodud 38C) ja toas on 24C sooja. Üle +33C vee minemist põrandasse ei meenu praegu ühegi välistemperatuuri juures, samas muidugi max külmad mis selle seadme ajal olnud on, on olnud vast circa -17C ringis. Eks kui kunagi -25 ka tuleb, siis märgin üles, mis temperatuuriga vett on vaja kütteks toota.

[officer]

...veebruarikuu keskmine COP tuli 2,55; väljuva vee temp. oli 36C ja sooja toodeti 1486kWh.(DAIKIN 8kW)

[Ohir]

"
Tänud, pilt selge.

Samas on kõik need väljundtemperatuurid põrandakütte kasutajatele väheinformatiivsed, kuna isegi esimesed kaks (33C välistemp +7C juures ja 38C välistemp +2C juures) ületavad tunduvalt põrandakütte vajadust. Näiteks praegu on +2C väljas, õ-v pumbast läheb mul välja vesi temperatuuriga 27C (vs testis toodud 38C) ja toas on 24C sooja. Üle +33C vee minemist põrandasse ei meenu praegu ühegi välistemperatuuri juures, samas muidugi max külmad mis selle seadme ajal olnud on, on olnud vast circa -17C ringis. Eks kui kunagi -25 ka tuleb, siis märgin üles, mis temperatuuriga vett on vaja kütteks toota.
"
--------------------------------------------------------------------------------
Kas kasutad mõnda muud kütet lisakütteks ?
Kui suur on köetav pind ja mis seadmega sa kütad ?

Küsimus laiale ringile. Kas mõistlik oleks vedada 2 korrusele kontuur ca 45 m2 ja panna laminaat/parkett või 3 madalsoojuse radiaatorit akende alla ?

Tänud ette,

[Coolhouse]

Miks peaks olema mingi teine küte varuks?--Aga selleks et arvestada ka erakorraliste asjaoludega nagu väga külm ilm või soojuspumba rike. Parem on kõik enne läbi mõelda.

Eks igal võrdlustestil ole omad head ja vead.
Et mingi mudel annab +7 C parema kasuteguri, see oleneb ka kompressori koormusest ehk pööretest ja aurusti suurusest .

Kaheastmeline soojuspump on Sanyol (ainena CO2) juba ammu. Paraku ei ole ta kasutajate hulgas leidnud piisavat poolehoidu ega ka andnud kasutuses imelisi näitajaid.

See soojuspumpade võrdlemine on natuke eksitav sest tegemist on inverterseadmetega.Kui maja vajab sooja ilmaga vähem soojust ja külmaga rohkem siis lisab kompressor vajadusel pöördeid ja saab seadme tootlikust tõsta kuigi kasutegur langeb.
Annaks sisu aastase kasuteguri ehk SCOP võrdlemine, mitte võrdlus mingil eriti külmal temperatuuril.

Teine aste võimaldab kasutada sp madalamatel temperatuuridel kuid sellega kaasneb täiendav energia kulu.
Sellest ka antud juhul madalam kasutegur tavalistel temperatuuridel .Kaheastmeline süsteem võib kuskil Lapimaal mõttekas olla või kui sp peab töötama väga suure temperatuuride vahega sest teisiti ei saa.

[p6nn]

Kas kasutad mõnda muud kütet lisakütteks ?
Kui suur on köetav pind ja mis seadmega sa kütad ?

vt postitus selle sama teema lk 8:

Maja 250m2 (Tallinnas), õ-v pump Fujitsu Waterstage WGYK160DD9/WOYK160LCT DUO 15,1kW integreeritud veeboileriga, kõik põrandakütte baasil, lisaks on majas ka plaatsoojusvahetiga sundvent (Komfovent RECU 500).
Tubades on sooja 24-25C.
...........................
Andmete objektiivsuse huvides tuleb siia juurde lisada puitbriketi kulu, kuna kütan periooditi ka kamin-ahju.

Võtsin nüüd EE lehelt ka täpse aastase elektrikulu välja - 01.märts 2014- 01. märts 2015 on kokku terve maja peale läinud 10622 kWh. Küttele ja soojale veele ja ventilatsioonile kulus sellest ~4800 kWh (täpsed mõõdikud mul alates septembrist, see siin on arvutuslik). Lisaks kütsin selles perioodis umbes 1.5 tonni puitbriketti. Seega kokku kulu kütteks aastas 552€ (elekter) + 225€ (puitbrikett) = 777€.

Miks kütan kaminahju? Esiteks meeldib elav tuli ja ahju soojuskiirgus. Kas see annab ka rahalist võitu võrreldes õ-v pumbaga, seda kindlalt ei oska öelda, kuna pole mõõtnud, aga kõhutunne ütleb, et külmade ilmadega (alla -10C) küll. Üle 0C kahtlen väga, kuna selle temp. juures on pumba COP umbes 3. Samas on ilmne, et üks tulikivi ahi, mida kütan üle 2-3 päeva minu 250m2 maja ära ei küta, vaid panustab sellesse vaid osaliselt.

Kui nüüd võtta kogu maja elekter (sh olme) ja küttekulu kokku, siis tuleb aasta kohta 1447€ (mis on vast mõneti õigem võrdlemiseks, kuna ka olme elekter osaleb maja soojatootmises, kuigi teatud perioodil nagu suvel on see lausa ebasoovitav. Ka nt energiamärgise metoodika arvestab kogu energiakulu, tõsi küll koos mingite jaburate poliitiliste koefitsentidega erinevatele energiakandjatele).

Lisaks vastused eelneval leheküljel külalisele:

miski siin ei klapi andmetes, kui küttekulu selline (kuidagi väga ebareaalselt väike tundub) siis peaks ju küttekulu m2 kohta hoopis teised numbrid olema, nagu need eur/m2

Seal tabeli teises veerus oli kWh/m2, mitte eur/m2. Andmed on täpsed (kogun neid excelisse iga kuu lõpp) ja soovitav on lugeda kogu postitust, seal on selgelt öeldud, et kütan lisaks kaminahju ning toodud välja vastav briketikulu. Soojuspumba kulu ei saa vaadata vaakumis vaid lähtuda tuleb tervikpildist.

Plaatsoojusvahetiga vent peaks ka tõstma küttekulu ca. 20%.

Vot ei oska kommenteerida, mis allikast selline "tarkus" pärineb, plaatsoojusvahetiga venti kasutatakse ikka küttekulude kokkuhoiuks, mitte nende 20% suurendamiseks. Minul võtab vent ~15kWh kuus talvel (hoian 25% võimsusest), suvel ~30kWh, kui hoian 40-50% võimsusest. Sissevõetava õhu elektriküte on väljalülitatud aastaringselt. Vendil ja õ-v pumbal on eraldi el.mõõtja peal, nii et tean neid arve üsna täpselt.

25C tavaliselt vannitoas hoitakse. Inimsed võiks ikka reaalseid numbreid panna millest ka ise aru saaks ja võiks usaldada.

Mina ütlesin postituses, et tubades on 24-25C. Ja mulle sobib nii, lisaks on peres üks külmavares ka, nii et eriti vähemaga ei vea välja. Üldiselt ma arvan, et igaühe oma valik, kas talle meeldib kodus olla kasuka, kampsuni või alukate väel ja kuidas ta vastavalt sellele toatemperatuuri hoiab.

Kui tahad "uskumatut" lugu teada, siis lisaks on mul üks väikśem tuba, kus arvuti võimsa videokaardiga ja kolm suurt monitori. Nüüd kui seal uks kinni hoida ja õhtu otsa arvutile vatti anda, siis tõuseb toatemperatuur vabalt üle 27C (ilmselt läheks tunduvalt rohkemgi, aga kuna see juba suht ebameeldiv, siis teen tavaliselt ukse lahti). Ja tegemist ei ole vannitoaga

[Külaline]

Soojusvahetiga vent seadmed siiski tõstavad kütte kulusi kuni 30 protsenti kehvema kasuteguriga mudelite puhul ning 10 protsenti kõige moodsamatel ja parima kasuteguriga isendite puhul.Aga kuna kontrollimatul õhuvahetusel on veelgi suurem sooja kadu ning ilma õhu vahetuseta tekivad nüüdisaja majadel peagi niiskus probleemid tuleb sellega leppida

[p6nn]

Soojusvahetiga vent seadmed siiski tõstavad kütte kulusi kuni 30 protsenti kehvema kasuteguriga mudelite puhul ning 10 protsenti kõige moodsamatel ja parima kasuteguriga isendite puhul.Aga kuna kontrollimatul õhuvahetusel on veelgi suurem sooja kadu ning ilma õhu vahetuseta tekivad nüüdisaja majadel peagi niiskus probleemid tuleb sellega leppida

Moodsate soojusvahetiga ventide kasutegur on 90% või parem. See tähendab, et õhuvahetuse käigus läheb kaotsi ~10% soojusest. Kas sellest siis järeldub, et sellise maja küttekulud versus soojusvahetita vent seadmeta majaga on 10% suuremad??? Jah, ühel äärmiselt teoreetilisel erandjuhul küll, nimelt siis kui me võrdleme seda hermeetilise majaga, kus õhk üldse kunagi ei vahetu. Sellist maja ei ole paraku reaalsuses olemas ja selles ei oleks võimalik elada - lämbuks väga kiiresti ära. Seetõttu on selline võrdlus kohatu.

Reaalsus on see, et ilma vent seadmeta majas läheb 100% soojusest õhuvahetuse käigus raisku (vs 10% soojusvahetiga). Ning samuti ei saa tõsimeeli väita, et ventseadmetega majade õhuvahetuse vajadus oleks kuidagi suurem kui mitte vent seadmetega majadel - õhuvahetuse vajaduse suuruse (liitrit/sekundis või m3/tunnis) defineerivad majas elavate inimeste harjumused, mitte ventseadme olemasolu või puudumine .

Nüüd võttes aluseks nt aeroci lehel oleva näitemaja soojakulude jaotuse:

Joonis 2. Tüüpilise, viimasel kümnendil ehitatud ca 150 m2 köetava pinnaga maja soojuskadude jaotus. Nagu näha on suurimaks soojuskadude allikaks loomulik ventilatsioonilahendus

Mille järgi kogu maja soojakadudest ilma soojatagastusega vent seadmeta majal on 31% läbi ventilatsiooni, siis saab väita, et sellise maja puhul annaks 90% kasuteguriga ventseade kokkuvõttes ~28% võitu küttekuludelt (arvestamata seadme enda elektrivajadust, mis on küll suht marginaalne), mitte ei tekitaks mingit lisa küttekulu nagu siin mõned eelnevad külalised proovivad väita.