Maamajja veevärk

[Kalvis]

Kas õige või vale igaüks otsustab ise.
Käisin Tallinna Veepuhastusjaamas ja sai imestatud miks pooled puhastid ei tööta. Vastus - solki tuleb linnast liiga vähe peale, bakter on näljas, seega seiskame mehhaanilise puhastuse, muidu ei jätku süüa bakterile ja viimane sureb ära.
Ükskord mingi septiku müüja väitis eelneva jutu peale et jah, septikutel pidi kuskil andmetes kirjas olema minimaalne solgikogus mis tuleb tagada, et bakter nälga ei sureks. See pidi aeroobsete puhastitele eriti kehtima. Anaeroobsetega on lihtsam, enamusele tulevad bakterid solgiga enesega kaasa. Need bakterikultuurid rohkem tööstuslike puhastite probleem.

[Külaline]

panin samasse teemasse...

Maal saadaval maamaja, millel oma kaev puudub, st käsipumbakaev olemas, aga pole mitukümmend aastat töötanud.
160 m kaugusel on ühistule kuuluv ja toimiv pumbamaja...

Kas keegi oskab lambist miski ümmarguse numbri kohe välja käia, mis hinnaga ma peaks arvestama, et sealt veetoru oma maja juurde saada.
50 m oleks ühistu maal kaevamist, 100-120m oleks omal krundil üle põllu.
Kui jäme toru peaks olema?
Mis kopa töö võiks maksta?

Ilmselt oleks igati mõistlik toruga sealt tulla, (96m sügavune puurkaev) mitte hakata omale uut aretama?

[Külaline]

Esimene asi, kas ühistu üldse annaks vett?
160m ... see paras vahemaa, dn32 toru tuleks juba arvutada
lisaks kopale ma kaaluks puurimist (aga pinnas?), hetkel kõik töönäljas ja ka 160m on kibedavõitu väga magus

[Rostfrei]

Miinimum toru 40 PELM, kopa hinda ei oska öelda, kas on üldse võimalik see trass kaevata ilma, et kellegi era maa omandit riivad?

[toomas]

Tere.

Uuri ka seda kas sealt pumplast ka vesi sinuni jõuab? Ega see vesi niisama kohale ei jõua, 160 m tahab ikka korralikku pumplat.
Kaldun arvama, et puurkaevu tegemine tuleb soodsam kui selle trassi ehitus.

Toomas.

[Kalvis]

Kui käsipumbakaev olemas siis tõenäoliselt on vesi joogikõlbulik pärast korralist veevahetust. Sinna saab osta edukalt pumba ja sealt vesi majja tuua.
Igal juhul on asju lihtsam ajada oma kaevuga.

[toomas]

Tere.

See käsipumbakaev jäi kahe silma vahele. Kui see on puurkaevu peal, siis on lootust asi tööle saada.

Toomas.

[Martin L]

Tervist!

Endalgi maja ehitus pooleli. Aasta pinnaseveetase suhteliselt kõrge ja tihti ronib vesi õuele (ümberkaudsed drenaažid põlisasukate sõnul umbes). Õuele roniva vee tõrjumiseks plaaneeritud pinnase tõstmine ~50 cm.
Probleemiks aga lokaalne kanalisatsioon. Septik tuleks ankurdada, vahekaev, pump, imbväljak ehitada maapinnale ja sinna küngas peale. Väidetavalt imbväljaku eluiga 15 aastat?
Kas sellise asja kogumaksumus ei küündi juba sinna biopuhasti hinna kanti? Infolehti lugedes ei pea neid ankurdama aga kui peaks tekkima vajadus tühjaks pumbata siis võivad needki ankurdamata üles kerkida?
Biopuhastist tulev vesi vaja ka ju kuhugi suunata (naabri põllale ei ole vist ilus saata).

Krundil hetkel salvkaev mille tühjaks pumpamisel selgulus, et pinnasevesi voolab rakete vahelt tagasi siis vajab see ka lahti kaevamist ning millegiga vooderdamist.

Savine pinnas, pinnasevesi pool aastast üsna kõrge. Kas madalvundamendiga maja ümber (soojustatud betoonplokid 90cm maa sees) on üldse sellises keskkonnas mõistlik drenaaži tekitada? Sadevete majast eemale jutimiseks oli plaanis killuga kogumiskaev(ud) teha aga see ju kõrge pinnasevee puhul ei õigusta end.

Oskab keegi siinsetest nõu anda või soovitada kedagi kelle poole pöörduda (Tartu/Tartumaa)? Ei soovi mingit müügimeeste mula ja kraami pähemäärimist vaid teadmiste- ja kogemustepagasiga isikut/firmat kes aitaks planeerimisel/projekteerimisel, et vältida hilisemaid ümberehitusest tingitud ebameeldivusi.

Lugupidamisega
Martin

[Kalvis]

Septik ei ummistu, ummistuvad imbtorud. Kui valad septiku betoonist siis pole ankurdamisega niipalju vaeva näha vaja. Samas on septik kogu aeg vett täis! ehk see ankurdamine polegi probleem.
Savipinnase korral ja kõrgema veetaseme korral tuleb kordades rohkem imbkraave ja kaeve rajada aga toimima saab ka siis.
Drenaazi tehakse siis kui on kuhugi vett juhtida. Kui pole siis tuleb muude lahendustega arvestada.