Karkassi kinnitamine

[Hiid]

Tere
Ringi vaadates on moes nn naelutusnurkatega kõike kinnitada.
Miks seda tehakse? Mugav? Saab hea? Odav?
Küsimus ajendatud sellest, et plaan aeroc majale 200mm soojustust selga kütta, mille peale lõpuks laudis.
Kas piisava pikkusega kruvidega ei või teha?
Esimene 50x100 pruss kinnituks aerocisse 160mm aeroci kruviga, iga meetri tagant.
Sellele vatt vahele.
Siis teistpidi karkass, mis omakord kinnituks 6x150 kruviga eelmise külge.
Kas karkass peaks olema sügavimmutatud? Ploki ja karkassi vahele ruberoidiribad?
Enamasti ehitustel on valge pruss ja seina-prussi vahele lastakse vaht. Harva, kui määritakse objektil rohelise pinotexiga....
Kui on tegu püstivoodriga, kuidas tagada piisav õhu liikumine selle taga? Kui tihti peab roovile auke sisse jätma?
Kui soojustada kõvavillaga, mis niiskudes kokku ei vaju, kas siis ei ole tuuletõket vaja? Või panna villa peale mingi kangas? Või on tuuletõke tingimatu?
Aidake kogenematut.

[sashaobrok]

Kas esimest prussi horisontaali ei annaks panna, et teise saaks püstipidi tuulduma?

[Külaline]

Tere
Ringi vaadates on moes nn naelutusnurkatega kõike kinnitada.
Miks seda tehakse? Mugav? Saab hea? Odav?

mugav: hea rihtida
hea: hoiab karkassi seinast eemal , muidu peaksid isoleerima
odav on suhteline mõiste

Küsimus ajendatud sellest, et plaan aeroc majale 200mm soojustust selga kütta, mille peale lõpuks laudis.
Kas piisava pikkusega kruvidega ei või teha?
Esimene 50x100 pruss kinnituks aerocisse 160mm aeroci kruviga, iga meetri tagant.
Sellele vatt vahele.
Siis teistpidi karkass, mis omakord kinnituks 6x150 kruviga eelmise külge.
Kas karkass peaks olema sügavimmutatud? Ploki ja karkassi vahele ruberoidiribad?
Enamasti ehitustel on valge pruss ja seina-prussi vahele lastakse vaht. Harva, kui määritakse objektil rohelise pinotexiga....
Kui on tegu püstivoodriga, kuidas tagada piisav õhu liikumine selle taga? Kui tihti peab roovile auke sisse jätma?

Püstvoodri puhul pannakse karkass malelauda, teed kihiti, siis esimene karkass vertikaalselt ja teine karkass horisontaalselt selle peale, malelaud tagab selle, et õhk seal vahel liikuda saab. Vahe peaks ikka (poole)meetriga mõõta saama.

Kood: Vali kõik

    _____
___     ___
    _____
 

kui sa arvutad välja kogu soojustuse, karkassi ja voodri kaalu ja sellele mõjuvad jõud (tuul jne) ning sinu kruviühendus sellele vastu peab, võid teha. Peamiselt kasutatakse nurki ikkagi selleks, et oleks hea kerge roovitust rihtida ja karkass vastu kivi ei läheks, lisaks muidugi tugevus. Karkass ei pea olema immutatud,aga kui endale teed, aega, raha on, siis muidugi liiga ei tee. Mettallnurgad ja otseselt puiduga kokku puutuvad kivipinnad on vaja puidust isoleerida, võid kasutada pigilinti vms sulle sobivat materjali.

Kui soojustada kõvavillaga, mis niiskudes kokku ei vaju, kas siis ei ole tuuletõket vaja? Või panna villa peale mingi kangas? Või on tuuletõke tingimatu?

Tuuletõket on vaja selleks, et tuul villa vahele õhku liigutama ei pääseks ja aurutõket sellepärast , et niiksus ja õhk villa vahele ei pääseks. Seisev õhk villa sees toimib isolaatorina. Tänapäevased villmaterjalid on peamiselt mõeldud õhu- ja aurutihedas konstruktsioonis kasutamiseks. Kui sul on uus maja, siis võid kasutada kas tuuletõkkeplaati ja vuugid täita neutraalsilikooniga ja üle teipida või ka tuuletõkkekangast ja ühendused ülekattega ja teipida. Kui sul on selline vill millel on tuuletõkke kiht juba tehases lisatud, siis piisab silikoonitamisest/teipimisest (oleneb mida juhend ette näeb) ja lisamaterjale tuuletõkkeks vaja ei ole.

[Hiid]

Kas esimest prussi horisontaali ei annaks panna, et teise saaks püstipidi tuulduma?

saab ikka, aga siis tuleb ju vooder horisontaalne

[Hiid]

hea: hoiab karkassi seinast eemal , muidu peaksid isoleerima

Kas karkass pannakse siis seinast eemale ja selle tagune jäetakse tühjaks?
Või vahutatakse see vahe ära?

[Külaline]

Kas esimest prussi horisontaali ei annaks panna, et teise saaks püstipidi tuulduma?

saab ikka, aga siis tuleb ju vooder horisontaalne

Üks võimalik variant:
Esimene pruss horisontaalis (samm ntx. 900), teine vertikaalis (600 samm), tuuletõkkeplaat, vertikaalne laud (s. 600), horisontaalne laud (s. 600), vooderdus.

[Teinekülaline]

Millel põhineb arvamus, et puitkarkassi peab aerocist isoleerima või, et metallnurga ja puidu vahel peab olema mingi müstiline pigilint? Mille poolest erineb kuumtsinknurgik sellest kuumtsinkkruvist, millega nurgik on puidu küljes, kruvi te ju ei plaani puidust isoleerida. Kas neil soovitustel on taga midagi rohkemat kui agentuur nsr, selline järjekordne mummukile sündroom. Panna võib, kahju ei tee, aga milleks?

[Hiid]

kas on mõtet karkass panna süvaimmutatud puidust või on see liig?
Aknaalused ja posti alumised otsad vundamendi lähedal, teoreetiliselt hakkavad kõige rutem mädanema....

[Kalvis]

Hakkavad mädanema kui hüdrotõke vundamendile tegematta. Number 1 - pane rõhku hüdrotõkkele.
See oli nii ammu kui sarnast asja küsisin staazikalt ehitusmeestelt. Vastus oli üllatav, kuid asjakohane. Ma küll mõtlesin neid krunt või muid värve (oksool, kruntvärvid) millega pintseldad et kui miski muu siis ära loe. Öeldi et tee nii ja naa. Kui pintseldad siis takistab kuivamist aga kaitseb mädanemise eest. Kui ei värvi siis kuivab paremini aga pole mädaniku kaitset. 2 korraga ei saa. Valisin kesktee - vundamendi peale minev müürilati alumine serv sai korralikult pintseldatud, vist küljed aga pealmine pool jäi kõigest ilma. Kõik ülespoole ei saanud midagi. Hüdrotõkke tegin topelt (st. lati alla veel üks kiht tõrvapappi.

[Hiid]

mul on pandud vundamendi peale katuse pealiskatte SBS, üks kiht. Selle peale laotud Aeroc universal.
Väljapoole tuleks nüüd 50x100 püstipidi, selle vahel vill ja siis 50x100 horisontaalselt, selle vahel vill.
Aknaaugud mõtlesin teha ühest prussist 50x200....
Seega mul all rõhtsat latti ei ole, nagu päris karkassmajal. On ainult püstkarkassi otsad.

[Külaline]

mul on pandud vundamendi peale katuse pealiskatte SBS, üks kiht. Selle peale laotud Aeroc universal.
Väljapoole tuleks nüüd 50x100 püstipidi, selle vahel vill ja siis 50x100 horisontaalselt, selle vahel vill.
Aknaaugud mõtlesin teha ühest prussist 50x200....
Seega mul all rõhtsat latti ei ole, nagu päris karkassmajal. On ainult püstkarkassi otsad.

siis alt ja ülevalt otsad immuta ära, lisa all/üles näriliste jaoks võrk kindlasti ja mõtle kuidas sa soojustuse ülevalt ja alt sulged

[Kalvis]

Otsad võid tõesti immutada. Võid vastu aeroci poolset otsa värvida või immutada, rohkem pole vajalik.

[Hiid]

mõtle kuidas sa soojustuse ülevalt ja alt sulged

Miks teda sulgema peab?
Ma ei saa aru, mida mõeldud on.

[Külaline]

mõtle kuidas sa soojustuse ülevalt ja alt sulged

Miks teda sulgema peab?
Ma ei saa aru, mida mõeldud on.

sain aru, et soojustad villaga ja soojustuse konstruktsioon ei toetu vundamendile nö ripub kiviseinal ja see peaks tähendama, et alt ja ülevalt on otsad lahti. pole ju mõtet kasutada villa, kui tuul villa vahele puhuma pääseb. võibolla sain millestki valesti aru

[Hiid]

Sokkel on 20cm laiem, koos soojustusega, kui maja plokk hetkel.
Üleval jookseb lae soojustus seina soojoutsusega kokku ja see toimub kõik nö. pööningul.

[lambaants.]

Ma ei mõista tänasel päeval prussidest karkassi vajadust, sama käib ka tuuletõkke kohta. Mõttetu töö-, aja- ja rahakulu, lisaks on pruss külmasild. Las see pehme vill jääda ikka kuhu ta mõeldud on, karkassmajadele.
Kui sein on sirge (ja nii uuel majal peaks olema) kasuta näiteks sobiva paksusega Rockwool Venti Max plaate. Töö käik: plaadi seina poole jäävasse külge vahuriba ümber perimeetri ja sama ka plaatide otstesse ning plaadiridade vahele (sarnase mõttega, nagu kivide ladumisel kasutad segu), seejärel plaat kõvasti külg-külje vastu surutuna paika (mingit vahust vuuki pole vaja jätta) ja tüübliga koheselt aeroci külge kinni. Kui soojustus paigas kinnitad pikkade kruvidega 25x50 reikad vertikaalselt, edasi kruvidega voodrilaud horisontaalselt. Alumist tuulutusvahe pead jälgima, et närilised sisse ei saaks, ilmselt on võrk vajalik.
Kui soov on vooder saada vertikaalselt, tuleb esimese reikakihi peale kinnitada veel üks kiht reikasid horisontaalselt, siis saab voodri kruvida vertikaalasendis.

[Hiid]

Kõvavilla vastu ei olegi midagi. Ise plaanisin sellist konstruid EPSiga, aga siis hakkasin EPSi pelgama.
Samas reika kinnitamiseks ploki sisse , nii pikki kergbetoonikruvisid üldse olemas on või?
Akna ümber siis teeks ikka puidust kasti või sinna paneks ka akna lihtsalt vati sisse....

[lambaants.]

Tänapäevased kolme klaasiga aknad on ikka väga rasked. Aeroc jälle on millegi kinnitamise mõttes paras pudisev s.tt. Kuna aeroc on nö soe kivi, siis mina paneks aknad aeroci sisse, jättes akna välimise serva kõvavilla sisemise serva vastu, ca 1cm ulatuses võiks vill jääda ülevalt ja külgedelt aknalengi katma. Ühesõnaga, paned villa ära ja siis aknad ette, lükates akna väliskülje vastu paigaldatud villa.
Eelnevast võis välja lugeda, et aknaid veel pole, siis järelikult pole ka siseviimistlust. kinnita reikad 5-6mm läbimõõduga keermelatiga läbi seina, mõlemale poole suur seib alla ja siis mutter järgi. Muidugi tuleb liblikpuuriga ka ca 1cm jagu nii plokki kui reikasse seibi-mutri jaoks pesa lasta. Natuke aega võtab selline kinnitamine, aga ilmselt on kirjeldatu kõige kindlam viis, et fassaad, ega soojustus selle püdela kivi küljest kuidagi lahti ei pääse.

[lambaants.]

EPS on muidu hea, villast kordades kergem ja seetõttu ka lihtsam paigaldada. samuti jäävad lõiked kuumtraadiga lõikurit kasutades tehaseservadega võrreldavad. Töö kiirem. Siiski ma teda ilma krohvimata panna ei julgeks. On olnud paar juhust, kus üle aasta õuel ilmastiku eest kaitsmata seisnud pakke paigaldades on plaatide mõõdud (pikkus-laius)kahanenud tehase omast 5-15mm, lisaks plaadid kõveraks tõmmanud. Samuti ca 10+ aastat vanu katuseid lammutades kus puidu vahel EPS, olnud juhuseid kus võib julgelt sõrmed plaadi ja sarika vahele ajada. Kas on kohe nii tehtud või kahanemine, ei tea. igaljuhul soojustusena ta enam ei toimi kui peaks kahanema. ise kasutaks EPS-i ainult krohvi alla või betoonpõrandasse.

[Hiid]

Helistasin eile Aerocisse. Sealt soovitati mitte jantida ja kasutada traditsioonilist puitkarkassmeetodit.
Puit ei ole absoluutne külmasild.(palkmajas ju ka kuidagi elatakse)
Prusside osakaal m2 kohta on väike %.
Läheb siis ikka vastupidiselt lambaantsu soovitatule.

[lambaants.]

Et siis aerocile 2 kihti 50x100mm puitkarkass ümber? teostades korralikult müürlati ja ülemise vöö saab tulemuseks sisuliselt karkassmaja aerocist sisemise krohvialuse pinnaga Kui ma oleksin aeroci töötaja, mis mul saakski sellise lahenduse vastu olla kui keegi tahab omale puitkarkassmajale osta minu toodet, asendamaks karkassmajal tavapärast kipsplaat-metallkarkassi kooslust välisseina siseküljel, garanteeritult hea ja tugev, ainult, et mis mõte sel aerocil ratsionaalsuse seisukohast enam on?
Ei ole soovi vaidlema hakata, eks omanik ise teab mis teeb, mis ongi eramaja võlu. Kunagi tulevikus võib selle aeroci sealt seest üldse välja lõhkuda, saab ruumi juurde

[Hiid]

mul kannavad esimese ja teise korruse paneel laed aeroci peal.

[arno14]

Kuidas siis läks lukku? Mul sama teema praegu üleval, esimese hooga tahtsin kogu karkassi teha sügavimmutatult, lugedes teemat suurt mõtet siis ei ole?
Mul endal on poorbetoon 250 mm + 250 m villa (vertikaal 150 mm + horisontaal 100 mm)

[Hiid]

Mul on üks pandud. Vertikaalne. 90x90 nurgikutega, immutamata 50x100. Seinas boorbetoonkruvi ja puidus nurgikukruvid.
Aknaääred tegin 50x200 ja alumise prussi süvaimmmutatust.
Risriprussi kinnitan kas kruviga või nurgikuga. Ei tea veel.
Tuuletõkkeks panen praeguse plaani kohalselt vkl13 isoveri, kui keegi viimasel hetkel väga maha ei tee.

[Hiid]

Kuulge, kui tuleb püstvooder, siis kui suured need augud tuleb jätta tuulutusreikasse, et tuulutus normaalne oleks? ja kui suure vahemaa tagant?