põrandaplaat

põrandad, põrandatööd
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

v220 kirjutas:Foorumi on tüüpiline targutamine, et nii ei ole õige ja nii on paha. Seda miks asi on paha ja vale, ei oska/viitsi keegi seletada. Sain just oma sugulasega kokku, kes nüüdseks pensionil ja on terve elu teinud ehitistele tugevusarvutusi jms inseneritööd. Tema ei näinud mitte mingit probleemi selles, et pinnasele EPS ja sinna 10cm plaat peale valada. Seda siis ujuvana. Mainis vaid, et kuna suur põrand, siis tuleb deformatsioonivuugid teha.
Miks kohe ei läinud oma sugulase jutule? Närvid oleks korras olnud ja ei peaks siin nüüd kiruma, et keegi ei õpeta ja kõik on nii vale ja paha.
v220
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 95
Liitunud: 17 Juun 2014, 18:01
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 korda

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas v220 »

Minu närve nüüd foorum küll ei riku. paraku üldiselt on see normaalne nähtus, et foorumis tuleb arutelu asemel tatipritsimine.
Piirfeldiga ma ses osas ei vaidle, et kindlasti on parim betoon-hüdro-soojustus-betoon. Hoopis iseasi on see, kui halb on pinnas-eps-betoon. See viimane sõltub ilmselt väga ka ehitise asukohast.
v220
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 95
Liitunud: 17 Juun 2014, 18:01
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 korda

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas v220 »

Minu jaoks leidis see teema lahenduse. Konsulteerisin ühe TTÜ inseneriga (mitte "inseneriga"), ja tema sõnad olid, et maapinnast EPS-ni kasutada jämedamat liiva (minu maja puhul on see täide 400mm) ning ei ole mingit vajadust teha vahele hüdrot. EPS maha, kile peale ja sinna betoon otsa. Ja et keegi norima ei hakkaks (mida nagunii tehakse), siis tegu ei olnud värskelt lõpetanud tudengiga, vaid väga pika töökogemuse ning doktorikraadiga õppejõuga, kes on projekteerinud ning teinud järelvalvet ka vesiehituste jms eriehituste juures.
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Jah, selline ongi Eesti tase, kus isegi doktorid ei viitsi läbi lugeda kolleegide poolt kirjutatud käsiraamatuid. Mis siis rääkida tavalistest bakalaurustest ja magistritest. Kui jama juhtub, siis süüdistatakse ehitajat, mitte doktorit. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas:... Kui jama juhtub, siis süüdistatakse ehitajat, mitte doktorit. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
:thumbsup:

Urmas
fgh
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas fgh »

Peab ka pöidla pihku ajama. Andke andeks, aga TTÜ s on tööl väga palju lambaid. Eriti hea näite on puitmajade soojustamise uuring. Enam hullemat käkki annab kokku keerata.

Samas väita teadmata hetke olukorda ja tingimusi, et 400mm liiva tõkestab kõik ja kõike on absurd.
Samas ei või ka otseselt kindel olla, et kogu kompott mööndustega ei töötaks.
Lätlane
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Lätlane »

Nüüd jõudsimegi sinna välja,et isegi ülikooli professorid on idioodid.Kui need idioodid õpetavad tulevasi projekteerijaid siis ka nendest saavad idioodid.Kelle kuradi käest ma siis peaks projekti tellima :scratch:
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Lätlane kirjutas:Nüüd jõudsimegi sinna välja,et isegi ülikooli professorid on idioodid.Kui need idioodid õpetavad tulevasi projekteerijaid siis ka nendest saavad idioodid.Kelle kuradi käest ma siis peaks projekti tellima :scratch:
Ise teed! Siis ei ole pärast kedagi süüdistada ja lolliks sõimata! :grin:
hobi
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas hobi »

Kui pinnas- eps- betoon nii halb on ,siis on ju tuhanded plaatvundamendid valesti ehitatud?
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Kas õigesti või valesti sõltub sellest, mida võtta aluseks sellise hinnangu andmiseks. Kui võtta aluseks Eestis kehtivad normid ja mittemidagiütlev Hea ehitustava, siis on ehitatud õigesti. Kui aluseks võtta tsipa suurema insner-tehniliste teadmistega ja normidega maa (nt Saksamaa), siis valesti. Seega liberaalses majanduses olev Eesti ei taha kopeerida parema kvaliteeditasemega maid ja normida (sundida omanikke, projekteerijaid, järelvalveid, ehitajaid) siis ehitustegevust nii, et vähendada maksimaalselt Nif-Nif taolisi majakesi. Liberaal-majanduses vaatab igaüks ise kuidas hakkama saab, riigi peale ei maksa loota. Vähemalt on see ehituses nii. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
sommeljee
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas sommeljee »

Ja ikkagi jääb arusaamatuks kuidas siis on õige teha.Lugesin ka teisi teemasid,aga aru ei saanud :oops:
saksas
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas saksas »

Saksas tehakse nii,et pannakse 1 kiht penot põhja,seejärel pannakse bituumenrullmaterjal sinna peale.Bituumen peab ulatuma ka üle lindi äärte .Seejärel pannakse veel 1 kiht penot põhja(bituumen jääb kahe penokihi vahele) siis armeering ja betoon. :amen:
saksas
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas saksas »

https://www.youtube.com/watch?v=Kwa2norQYkc vot nii tehakse saksas,ka lintvunda puhul.
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Ujuv põrand või plaatvundament on kaks eri asja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
v220
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 95
Liitunud: 17 Juun 2014, 18:01
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 korda

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas v220 »

Kaks eri asja aga:
Mõlemal on soojustus otse maapinnal. Ma küll ei tea, mis materjal see valge on, mis kõige alla läks. Midagi EPS või XPS moodi ta ilmselt on, kuna ogaplaat läks kergelt sisse.
Kumbki ei tohi märkimisväärselt vajuda.
Armeeringus ei paista mingit vahet.

Kas ujuva või siis vundamendi servale toetuva (niiskuslik olukord on nagunii mõlemal puhul ju sama), põrandaplaadi puhul ei oleks ka idee panna kahe 100mm peno kihi vahele hüdro? Üks kiht oleks sel juhul kindlasti kuiv.

Lihtsalt huvipärast, kuidas on plaatvundamendil lahendatud deformatsioonivuugid, või pole neid seal vajagi?
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Samasuguste mõttekäikudega on kogu Eesti insener-tehniline tase viimase kahe aastakümnega alla käinud ning muutunud kinnitamata normiks ehk "heaks ehitustavaks". Jah, need töötavad üheksal juhul 10-st (ajutiselt). Nagu ühe arendaja sõnul: "Mul on odavam sellele ühele teha garantiiremonti (2 aastat A.P), kui kõik kümme teha kvaliteetlahenduste, -materjalidega ja -tehnoloogiaga." Ja kui sellistele arendajatele keegi ora ... ei lükka (valgust aga tunnelis veel ei paista), siis midagi ei muutu. Lugupidamisega, karavani peale haukuv Alar Piirfeld.
teema algataja
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas teema algataja »

Aga hr.Alar Piirfeld Palun seletage siis mis sellel lahendusel viga on? Muidu oli jutt,et eestlane teeb jama,see on sakslase süsteem,kuid ka see on vale!? Igastahes mul on kuul koos ja kolin vist korterisse(või kuuse alla)
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kes teab, see ei ütle ja kes ei tea see ütleb! :D
v220
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 95
Liitunud: 17 Juun 2014, 18:01
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 korda

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas v220 »

Kuuseall on ka vale. Seal pole hüdrot.
teema algataja
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas teema algataja »

Kuuse alt saab vähemalt lihtsa vaevaga järgmise alla kolida kui küljealune liiga märjaks läheb :grin:
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. OK, analüüsime siis seda videot. Alustuseks seda, et ma rõhutan saksa norme, mitte mõnda saksa ehitusvideot. 1. Kogu see plaatvundament (rõhutan PLAATVUNDAMENT, mitte ujuv põrand) tehakse kõrgendatud ja tihendatud liivale. Sellega on kogu majaalune tehtub maksimaalselt kuivaks. Võib tekkida minimaalne niiskuse kapillaartõus, aga kindlasti ei teki seal survevett plaatvundamendile. 2. Alumiseks soojustuseks on arvatavasti XPS. XPS märgumine, ka selle minimaalse kapillaartõusu ja difusiooni tõttu on olemas. See on pikaaegne protsess, aga ikkagi ühes suunas. Plaatvundamendi alt XPS enam kunagi kätte ei saa ja vahetada 25 aasta pärast praktiliselt ei ole võimalik. EPS puhul oleks see protsess lihtsalt mitu korda kiirem. 3. Hydroks on pandud iseliimuv bituumenpaanid. Eestis asendatakse see kiiresti labase kilega. Antud hydro ei ole homogeenne, ehk ta ei võta vastu survevett, mis 1 kord 2 aasta jooksul ikka tuleb. Aga kuna see bituumen on kõrgemal, kui oodatav üleujutustase, siis kapilaarniiskuse katkestuseks toimib küll. 4. Maja raskust kannab XPS (EPS oleks siin väga nõrga). Kui arvutuslikult see XPS (500 survetugevusega) maja koormust ka kannab, siis see ei pruugi enam olla 20 aasta pärast, kui XPS on vettinud 5. Kõik Eesti ehitusaabitsad räägivad külmumissügavusest (1,2-1,4 m). Antud videol pole selge kui suur tagasitäide tuleb. Kui 0,8-1,0 m (Saksamaa soojem kui Eesti), siis antud juhul külmumissügavuse probleeme ei teki.
Kokku: Saksamaa tehniliste lahenduste väljatöötajad on reeglina ka insenerlike teadmistega. Standard on välja töötatud äärmuslike tingimusi silmas pidades ning neid järgides on tulemus alati (loodetavasti) korrektne. Standarditele mittevastavate tehniliste lahenduste pakkujad on teadlikud, millistes tingimustes nende lahendused peavad töötama. Neil puuduvad riiklikud sertifikaadid. Lahenduste müüjad on ka tihti projekteerijad, kes siis oskavad riskiolukordi kliendi jaoks vältida.
Antud tehniline lahendus on ka Saksamaal piiratud kasutusvõimalustega. (Nt sellist lahendust ei paku nad kindlasti 1 m sügavusele maa alla.) Kui aga sama toode anda Eesti kõiketeadjast müügimehe kätte, siis soovitatakse sellist lahendust igasse olukorda, kuna "Saksamaal tehakse ja kõik on super".
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
terekest
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas terekest »

Teema algas lintvundamendist ja selle peale valatavast põrandaplaadist.kustkohast on tulnud jutt ujuvpõrandast ja plaatvundamendist? Küsimus oli,et kas sarnane lahendus sobiks ka lintvundamendi peale valatavale põrandaplaadile?
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Keegi vist küsis: "Seda, kas teha ühekordne plaat ujuv või mitte, võiks mõni insener seletada." Tundub, et kapitaalselt on sassis mõisted vundament ja põrand. Lintvundamendi peale plaatvundament ei lähe mitte. Lintvundamendi peale (või vahele) läheb vahelagi või põrand. Lintvundamendi peale ehitatava vahelae või põranda kohta vt A.Veski , 1969 , lk 188-196. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
alfaisane
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas alfaisane »

Küsimus on selles,et mis materjale kasutada.69 a. polnud tänapäevastest materjalidest haisugi :scratch:
Külaline
külaline

Re: põrandaplaat

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Newtoni-aegsed füüsikaseadused kehtivad siiamaani. Mõnede materjalide muutused ei muuda füüsikaseadusi. Paljud ehitajad, arhitektid, iseehitajad , (kardan et ka suur osa insenere) pole 60-70-ndate klassikalisi aabitsaid käes hoidnudki. Muidu nad elementaarküsimusi internetis ei esitaks. Nõuka ajal ei hakanud keegi endale maja ehitama kui sellist aabitsat polnud lugenud ja kasulikud on need ka tänapäeval. Lihtsalt paremaid aabitsaid pole eesti keeles võtta. Küll aga muudes keeltes, mida meie "insenerid" vist ei valda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Suletud