Kanalisatsiooni kalle

[rokipeer]

Terekest.

Majas asi niikaugel et vaja paigaldama hakata kanalisatsiooni ja veetrassi.
110-ne toru vaja viia läbi maja u. 8 meetri pikkuselt, kas on vajalik mingi kindel kaldenurk ka ajada?
Olen ise kuulnud et võib ka peaaegu 0 olla kalle, peaasi et vastukallet poleks.

[zoja uba]

pane 0,5 cm meetri kohta ja veendu et kotti ei vaju mõni koht

[High-Q]

kui jämedamat värki ajad, siis äkki 0,5 ei ole päris piisav kui toru liiga pikk, vajaks vast ikka 1cm meetri peale vähemalt (kuigi liiga ei tohi ka olla). vedelama värgi jaoks on ok, 0,5-ga voolab ilusti ära.

[mihkel77]

eestis pooled räägivad 0,5% ja pooled 1% (teineteist maha tehes), soomes öeldakse 1-2% - mis see soovitatud/harrastatud õige tänapäevapraktika on siis????

[copper]

no jääks vast ikka 1-2 cm juurde ...

[Teine külaline]

Vanasti pandi kanalitorud suisa 0-kaldega aga sel puhul võib iga väiksemgi eksitus palju jama tuua.
Valesti mõtlevad need, kelle arvates suurem kalle = parem äravool. Tegelikkuses põhjustab liiga suur kalle ummistumist, sest suure kalde puhul voolab vedel liiga kiirelt ära ja paks jääb nö kuivale. Selle tõestuseks - olete kuskil näinud kanalitorusid 30 või 45 kraadise nurga all, ikka kas horisontaal väikse kaldega või vertikaal.

[mihkel77]

täpselt sellist segadust olengi kohanud kogu aeg firmade vahel - kui te ise ka näete, siis teie vastused ei ühti - kas ometi ei ole võimalik seda mingilgi moel selgeks argumenteerida???

[Teine külaline]

Ühele meeldib ema, teisele tütar, kolmas läheb nädalavahetusel praidile

[Ints]

täpselt sellist segadust olengi kohanud kogu aeg firmade vahel - kui te ise ka näete, siis teie vastused ei ühti - kas ometi ei ole võimalik seda mingilgi moel selgeks argumenteerida???

Mingit matemaatilist valemit ei ole mul kohe ette näidata.Aga fakt on see,et sitt peab selles torus liikuma koos veega.See tähendab,et kalle ei tohi olla 0 ega ka liiga suur.Ühel juhul ei liigu sitt üldse,teisel juhul liigub vesi kiiremini eest ära,kui sitt talle järgi jõuab.Kas see kalle peaks olema 1% või 2%,selle üle võib vaielda.Siin hakkavad ilmselt rolli mängima ka toru pikkus ja võimalikud toru pööramised (nurgad).

[tooru]

Soomes oli norm 2-4 promilli ehk maakeeli 2-4 millimeetrit ühe meetri kohta langust.
Enamat ei soovita pikemate trasside puhul,kuna on oht,et vesi voolab kiirelt ära jättes paksu maha seinte külge kuivama-kleepuma.Hilisem ummistuse oht.

[Kägu]

EPN 18.4 Tabel 8 annab kinnistu sees kalded, algab näiteks 0,5cm/m kohta ja lõppeb 5cm/m kohta (h/d=0,5, DN100 kuni DN300, sõltuvus vooluhulgast).
EPN 18.6 Tabel 1 annab ühiskanalisatsioonivõrgu kanalitorude miinimumlangud sõltuvalt toru diameetrist (alates DN200, st i=0,0045 jne), pisike märkus juures, väiksemate kui DN200 puhul ja miinimumlangust erineva kalde korral kasutada rusikareeglit: 1 jagatud toru (sise)läbimõõt millimeetrites peaks olema sobiv kalle (isepuhastus). Pole vaja Soome norme taga ajada ega keskit, muideks SNiP oli kinnistu kanali kaldeks märgitud alates 0,008!

[coachman]

Küsimus sama teema alla. Kinnistu sees on kanalisatsioonitoru juba aasta tagasi veetud aga liitumispunkti suutis Tallinna vesi alles möödunud nädalal tekitada. Hetkel lõpeb minu toru ca 2 m liitumispunktist ja seal on kontrollkaev. Liitumispunkti (kaevu) sisendauk on aga minu kontrollkaevu väljumisaugust ca 40 cm madalamal. Kas sellise kaldaga võib selle 2-maatrise jupi ühendada või tuleb liitumiskaevu (kõrgemale) uus auk urgitseda? Aitähh.

[UneMati]

viid õige kaldega (1 cm/1m kohta) liitumispunktile lähemale. siis paned lauge 90* põlve või 2 x 45* põlve otse alla. Viid vajalikule kõrgusele ja siis uuesti lauge 90* põlve või 2 x 45* põlv ja ühendad liitumispunkti. Võid ka kohe alla viia ja sealt otse liitumispunkti viia aga siis pead rohkem kaevama. siis ei ole mingeid ummistusi karta.

[vanakala]

oleks kalle meetrile 40 cm siis julgeks soovitada otse ühendust, sinul aga tuleb kalle ainult 20cm meetrile. mina viiksin sama kaldega oma toru veel lähemale liitumiskaevule ja siis kas 15,30 või 45 kraadisega liitumiskaevu.

[labidamees]

coachman kasuta läbiviigutihendit see tähendab et freesid uue augu jne ära sinna 90 kraadiseid põlvi küll pane(kui juhtub et on vaja survepesu teha siis on p.....)

[tudiludi]

Küsimus sama teema alla. Kinnistu sees on kanalisatsioonitoru juba aasta tagasi veetud aga liitumispunkti suutis Tallinna vesi alles möödunud nädalal tekitada. Hetkel lõpeb minu toru ca 2 m liitumispunktist ja seal on kontrollkaev. Liitumispunkti (kaevu) sisendauk on aga minu kontrollkaevu väljumisaugust ca 40 cm madalamal. Kas sellise kaldaga võib selle 2-maatrise jupi ühendada või tuleb liitumiskaevu (kõrgemale) uus auk urgitseda? Aitähh.

[hädaline]

Millistes piirides peaks olema reoveekanalisatsiooni kalle kui toru on DN110 ja trassi pikkust 33m?

[hädalisele]

hädaline, kummast te räägite, kas torust või trassist?
Eelnevalt ju öeldi teile, et kui kinnistu sees siis 1 cm kallet meetrile täiesti piisav, st 0.01*33=0.33m peaks olema toru algus kõrgemal toru lõpust.

Kui ei ole kinnistu sees olev torustik (minimaalne lahkvoolse kanalisüsteemi toru läbimõõt reoveel on aga 160, mitte 110) siis 1/110 annab kaldeks 0.009 elik 0.009*33= 0.3 m.

Tasuks eelnevaid postitusi lugeda ...

[nuputan vaikselt]

täpsustav küsimus:
majast väljuv toru on 90cm sügavusel, tänaval krundi liitumiskaevu sisend on 140cm sügavusel. Krundisisene trass 9m,seega 1% kalde puhul langus 9cm. Siiani on kõik arusaadav. Kas liitumiskaevu küljele võib freesida augu või peab Wavini legokaevu kusagile vahele panema?
Ja veel: kui krundi piirides olev torustik jääb ülespoole teoreetilist külmumispiiri 120cm, kas on vajalik soojustamine või on tegu ülemõtlemisega?

[Kalvis]

Arvan, et võid rahus soojustamise tegematta jätta, sest solk on soe ja peale edasivoolu ei jää torru vett, mis külmuda saaks. Vähemalt minu kogemus on näidanud, et sellisel sügavusel ei külmu solgitoru ära.

[sashaobrok]

Meil oli üks aasta (mingi 2007 ehk?) kanal kinni külmand. Sügavust kohati vähem kui pool meetrit. Aga see oli kõik siis, kui torru läks ainult külma vett. Niipea, kui ülemised dushi valmis said, pole enam probleeme olnud. Viimased kaks talve aga ju eriti külmad olnud. (Too ärakülmunud torukoht on puhtaks aetava tee all, seega lumepaksus ei puhu ka pilli)

[ehitaise]

täpsustav küsimus:
majast väljuv toru on 90cm sügavusel, tänaval krundi liitumiskaevu sisend on 140cm sügavusel. Krundisisene trass 9m,seega 1% kalde puhul langus 9cm. Siiani on kõik arusaadav. Kas liitumiskaevu küljele võib freesida augu või peab Wavini legokaevu kusagile vahele panema?
Ja veel: kui krundi piirides olev torustik jääb ülespoole teoreetilist külmumispiiri 120cm, kas on vajalik soojustamine või on tegu ülemõtlemisega?

Olen kogenud meestelt kuulnud, et 50 cm sügavusele paigaldatakse kanalitoru pidevalt ja probleeme ei ole, endal sai just torustik veetud majast liitumispunkti, sügavus 120+ aga seda lihtsalt olude sunnil, kalle ca 60 cm 55 meetri peale(mõni koht sai peaaegu loodi ka).
Aga siit ka üks küsimus "põlistele torumeestele": majasisene kanal vaja vedada, niipalju tean, et horisontaalsed torud tulevad kaldega ca 1cm meetri kohta, kuid mida peaks arvestama, kui kanalitoru tuleb teiselt korruselt(vannituba, wc) ja liitub esimese korrusega(köök, wc) ning väljub. Liitumine toimub arusaadavalt kolmikuga, kuid kas langevad torud peaksid olema ka mingi kaldega või tuleks need loodu panna? Kas loodis torude puhul ei hakka mingeid häirivaid hääli kostuma, kui vesi ca 3 meetrit langeb?

Tänud!

[ändi]

Mul täpselt sama küsimus,mis viimasel mehel.Teiselt korruselt tulevale torule tuleb panna 1 90kraadine põlv kindlasti,siis u.3m vabalangemist ja siis vast 2 45kraadiga maja vundamendi alt läbi ja jaotuskaevu.Kas ülevalt tulev paksem kraam ei kuku hooga sinna alla põlve sisse ja tekita sinna ummistust?Kuidas spetsialist sellise asja lahendaks?

[Kalvis]

EI. Paneelmajades on nii tehtud ja paksem kraam ei tekita. Isegi mitte paber. Küll aga lapid, mähkud ja muu sarnane kalts.

[Andresto]

...
Olen kogenud meestelt kuulnud, et 50 cm sügavusele paigaldatakse kanalitoru pidevalt ja pro
Aga siit ka üks küsimus "põlistele torumeestele": majasisene kanal vaja vedada, niipalju tean, et horisontaalsed torud tulevad kaldega ca 1cm meetri kohta, kuid mida peaks arvestama, kui kanalitoru tuleb teiselt korruselt(vannituba, wc) ja liitub esimese korrusega(köök, wc) ning väljub. Liitumine toimub arusaadavalt kolmikuga, kuid kas langevad torud peaksid olema ka mingi kaldega või tuleks need loodu panna? Kas loodis torude puhul ei hakka mingeid häirivaid hääli kostuma, kui vesi ca 3 meetrit langeb?
Tänud!

Tere!
Olen ise ka seda vertikaaltoru väiksesse kaldesse paigaldamise üle mõelnud.
Mu meelest peaks sellest palju abi olema ja just "vaikuse" mõttes ehk siis need potsatused jäävad ära või nii... Eramajas oleks see ehk võimalik, korrusmajas vist küll mitte. Korrusmajas olen selle kanalka püstaku enne kinni ehitamist, isoleerinud penoga - muidugi kui selleks ruumi jagub. Vaiksem on siis ikka tublisti.
Andres