Korstnapitsi ladumine talvel
Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Rainer »
Muidu meeste targutamisi kuulda ei taha, sooviks asjalike töömeeste arvamusi ja kellel on kogemust.
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas ahjumees »
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 396
- Liitunud: 03 Juun 2012, 20:47
- On tänanud: 14 korda
- On tänatud: 15 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas AHEL »
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Rainer »
Ehk keegi kellel kogemus olemas jagaks mingeid näpunäiteid mida kindlasti peab jälgima/tegema ja mida kindlasti teha ei tohiks. Millist segu soovitaks ja kas lisaaineid ka kasutada ning milliseid?
Riskantne see üritus on aga ehk katsetaks, äkki õnnestub ....ja kui ei õnnestugi siis kahju pole rahaliselt väga suur.
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas motamees »
Tee siis praegu pits valmis ja kriimusta katusekivid aasta-paari pärast ära. Abiks ikke.Rainer kirjutas:...Kardan et kui korstnapits hiljem teha siis mõkerdab,kriimustab uued katusekivid ära...
Tel 5o9279o
-
- autodidakt
- Postitusi: 12023
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 378 korda
- On tänatud: 419 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Pidin krohvima fibost seina ja kusagil poole seina pealt oli segu teist värvi(rohekam) ja kui kiviga lükkasin maha üldehitajate "vorste" vuukidest, siis see teist värvi segu tuli maha imekergelt. Aru pärides veel objektil toimetavatelt ladujatelt selgus, et nad olid kasutanud külmakindlamat müürisegu või lisaainet, täpselt ei mäleta, kuid seda mäletan küll, et need vuugid olid ikka väga pudedad.
Kuula parem Ahjumees, Robi või Ahel soovitusi ja eriti hea on Motamehe kommentaar(ehtsaarlaslik

Väike OT. Huvitav, kas saarlastel, hiidlastel ja inglastel on geneetiliselt üks ühine esivanem nr.1 või esivanem nr.2(numbrid 1 ja 2 tänapäeva poliitkorrektsust arvestades)? Huumori sarnasuse järgi tundub küll olevat!

-
- Ehitusspets
- Postitusi: 385
- Liitunud: 02 Mär 2007, 16:47
- Asukoht: tartumaa
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 7 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas talupoeg »
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Rainer »
malm südamikust kamina jaoks ilma soojust salvestava truubita, põmst soojus otse korstnassetalupoeg kirjutas:Küsiks mille suits korstnast läbi käib?

Keegi väitis, et on võimalik küll laduda talvise seguga aga täielik kuivamis aeg pikk, ning vuugid pidid kuivades valgeks muutuma mille vihm pidi puhtaks pesema mingi aeg.
Korstnapitsi lammutamisel selgus, et katuseharjast alla poole tuli veel 2m ära lammutada, sest keegi tarkpea oli selle ka silikaadist ladunud, põmst 12cm laiusest kivist oli 5-6cm järel(siinkohal tahaks tänada korstnapühkijat kes korstent pühkides soovitas pitsi aint natuke seguga parandada, litsensiga ja puha). Vastutulev punane kivi oli ilus terve, ainult paistis et vuugid olid seespoolt u.1-2 cm tühjad aga usun et see pole väga hull kuna kamin pole põhi kütte allikas. Maja ise aastast 1929 seega isegi vastupidanud ja vast peab veel 30.a.
Küsimus veel selline, et miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas motamees »
Katusega igal juhul mõistlikum. Vesi/niiskus on korstna vaenlane, kuna külmudes lammutab kivi.Rainer kirjutas:... miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?
Katuse all on oluliselt kuivem seista. Samas, kui püksi teed (vale kütmine) oled ikke märg.
Tel 5o9279o
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Rainer »
maja on 1,5 kordne ja esimesel korrusel nüüdseks täis remont tehtud ja kuidagi enam allapoole lõhkuda ei taha. Majale paigaldatud maaküte seega kamin pigem iluasi.
Mis moodi ``püksi pissitakse`` ?
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas motamees »
Kui korstnagaasid on alla 100 kraadi.Rainer kirjutas:...Mis moodi ``püksi pissitakse`` ?
Olen näinud, kuidas korstnas sajab larinal vihma ja õues paistab päike. Selline nähtus oli poja maja korstnas. Keskküte katlale tule allategemisel olid väljuvad gaasid veel madala tembiga. Kuulen mingit vee solinat. Hakkasin uurima, vaatasin korsta puhastusluugist sisse ja nagu sajaks vihma. Ei uskunud, panin käe sisse. Käsi sai täitsa märjaks. Muiudgi on sajus "süüdi" ka Rondo+ korsten. See ei ima mitte üks tilk vett enda sisse.
Seal oli veel üks imeasi. Seni, kuni katla jahutusvesi pole saavutanud maksimumi, jookseb mööda katla siseseina (kolle) kondentsvesi.
Hoidke korstnagaasid kontrolli all.
- Natuke liig
- Kraadiklaas.JPG (65.7 KiB) Vaadatud 5705 korda
Tavaliselt võiks seal telliskorstnal olla kuskil 200kraadi. Korstna otsast peaks väljuma <100 kraadi.
Muidugi võivad madala tembiga korstnagaasid näidata ahju suurt kasutegurit, aga korsten vajab ka sooja.
Tel 5o9279o
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 593
- Liitunud: 18 Mär 2013, 18:44
- On tänanud: 17 korda
- On tänatud: 31 korda
Re: Korstnapitsi ladumine talvel
Lugemata postitus Postitas ahjuke »
Katusega korstnamüts kindlalt parem,aga korstna katus peab olema lihtsalt avatav puhastamiseks,sest korstnapühkija peab ka korstnasse vaatama.Enamus plekkseppi teevad paraku sellised katused mis ei käi lahti olgugi,et seadus nõuab,et peab avatav olema.Rainer kirjutas:talupoeg kirjutas:Küsiks mille suits korstnast läbi käib?
Küsimus veel selline, et miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring