Küttesüsteem juurdeehitusele

[MarionK]

Tervist.

2016. aastal on plaanis alustada aiamaja juurdeehitusega, praegusest ristküliku kujulisest majast tekib L-kujuline maja. Juurde lisandub umbes 60 ruutmeetrit kõetavat pinda. Olemasolevad maja alumist korrust kütame 2013. aastal ehitatud tellistest ahjuga, teist korrust soojendab elektriradiaator.

Uus osa tuleb Fibo 200mm plokist ning soojustuseks 100mm + 100mm EPS 60 Silver. Praegune maja on ehitatud tuhaplokist ning soojustatud samuti penoga. Ehitusel võtame terve maja kivini paljaks ning soojustame uuesti ka vana osa ära. Penoplasti peale tuleb laudis.

Katusel oleva eterniidi asendame uue, Balti laine asbestivaba eterniidi vastu ning soojustame tõenäoliselt puistevillaga.

Küsimus on aga uue osa küttesüsteemi kohta. Ei soovi panna õhk-õhk soojuspumpa ega ka õhk-vesi soojuspumpa (elekter läbi ühistu ehk siis keskmisest kallim). Õhksoojuskamina kohta olen leidnud siit foorumist piisavalt informatsiooni, et ka see variant välistada. Teisele korrusele olemasoleva ahju peale ahju ehitada ei tahaks, kuna siis oleks ülemise korruse üks tubadest palav ning teised normaalse temperatuuriga. Lõplik variant, kuhu olen pidama jäänud, on puukütte katel UNI 4 + akumulatsioonipaak 600 liitrit. Alumisele korrusele uude tuppa tuleks vesipõrandaküte ning teisele korrusele tubadesse radiaatorid.

Siit ka küsimus, lõpuks, kas peaks eelistama puuküttekatelt või puu-süsi katelt?
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... 24-kw.html
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... u26-4.html

Kiitke ja laitke või soovitage alternatiivseid meetodeid, millega kütta.

[rst]

Kuna akupaak tuleb nagunii süsteemi koos segamissõlmega, siis ise valiks katla kuhu saab panna vähemalt 500mm pikki puid sisse. Akupaagi valiks pigem 900-1000L. Lisaks annab see eelise, et äkki saad ühe katla täie põletamisega vähemalt 24h kütte vajaduse ära katta. Olin malmkatla omanik aga vahetasin selle Atmose katla vastu, siis soovitaks seda hoolduse mõttes just. Teraskatelt on lihtsam puhastada, kui malmkatelt.
Praegu näiteks Cerboses head hinnad:
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... -25-s.html

[Kalvis]

Nimeerinevus tingitud tootjate terminitest. Mõlema katlad on olemuselt söekatlad ja kehvad (mitte söele) puuküttele. Seda näitab 0,75 kasutegur. Muidugi küttesüsteemi sest teha saab.

[mänd]

Alustaks sellest, et millega kütma soovid hakata (kivisüsi, halupuu/brikett/puidujäätmed)?
Kui soovid kütta kivisöega, siis käivad Viadrus või UNI küll.
Kui soovid kütta puiduga, siis kindlasti puugaasikatel Atmos.

Viadrus ja UNI on puude raiskajad, palju sooja läheb korstnasse (puidu põlemisel pikk leek).
Viadrus /UNI on kivisöe puhul sobilikumad, kivisöega kasutegur parem kui puiduga (kivisöel on madal leek)

Puugaasikatel Atmos on targem, ta oskab puidust võimalikult palju sooja kätte saada. Atmose ehitus / tööpõhimõte on teistsugune. Põlemine on mitmeastmeline. Atmose kasutegur puudega kütmisel mäekõrguselt Viadrusest ja UNIst üle.

Samuti saab Atmos katlale hiljem soovi korral külge panna pelletipõleti

Siit ka küsimus, lõpuks, kas peaks eelistama puuküttekatelt või puu-süsi katelt?
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... 24-kw.html
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... u26-4.html
Kiitke ja laitke või soovitage alternatiivseid meetodeid, millega kütta.

[Külaline]

Alustaks sellest, et millega kütma soovid hakata (kivisüsi, halupuu/brikett/puidujäätmed)?
Kui soovid kütta kivisöega, siis käivad Viadrus või UNI küll.
Kui soovid kütta puiduga, siis kindlasti puugaasikatel Atmos.

Viadrus ja UNI on puude raiskajad, palju sooja läheb korstnasse (puidu põlemisel pikk leek).
Viadrus /UNI on kivisöe puhul sobilikumad, kivisöega kasutegur parem kui puiduga (kivisöel on madal leek)

Puugaasikatel Atmos on targem, ta oskab puidust võimalikult palju sooja kätte saada. Atmose ehitus / tööpõhimõte on teistsugune. Põlemine on mitmeastmeline. Atmose kasutegur puudega kütmisel mäekõrguselt Viadrusest ja UNIst üle.

Samuti saab Atmos katlale hiljem soovi korral külge panna pelletipõleti

Siit ka küsimus, lõpuks, kas peaks eelistama puuküttekatelt või puu-süsi katelt?
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... 24-kw.html
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... u26-4.html
Kiitke ja laitke või soovitage alternatiivseid meetodeid, millega kütta.

Aitäh tagasiside eest. Kuna puud endal väljatoomise ja ärasaagimise hinnaga, siis vähemalt lähitulevikus plaan kütta puudega... Hetkel tundub siis tõesti puugaasikatel mõistlikum.

[EMS]

Atmose ehitus / tööpõhimõte on teistsugune. Põlemine on mitmeastmeline. Atmose kasutegur puudega kütmisel mäekõrguselt Viadrusest ja UNIst üle.

Atmos puugaasikatla kasutegur on vahemikus 81-90%. Kus see mäekõrgune üleolek on? Naabermajas on Atmose katel, suitsugaasi lõhna järgi küll ei ütleks, et seal ideaalne põlemine toimuks, ideaalse põlemise korral tuleks sealt puhas veeaur.
Puugaasikatel tahab saada väga hästi kuivanud puid.

[Kalvis]

90% on juba väga hea kasutegur. 82% on juba hea. Asi võtab jumet kui korrutad läbi aastase küttekogusega.
Teine asi on puugaasikatelde reguleerimisoskused. 90% kogus tahab ka õiget põlemisõhu reguleerimist ja kuivad puud väga vajalikud. Ja see igivana sussitamine - enamus tahab pikka põlemist, mistõttu keeratakse õhk liiga kinni. Teised kütavad nii märgade puudega, et põlemine vilets ja pool suitsugaasidest lahkub põlemata otseteed korstnasse. Kütmine on raketiteadus.

[korstnapühkija]

Iga küttekolle tahab kuiva puud. Ükski katel ega ahi pole puidu kuivatamise koht! Ja mis sooja sa seal saad niiske puuga küttes? Rikud katla ja korstna ka tagatipuks ära. Märg puu võib tunduda odavam osta, kuid tahmunud ja pigitunud korstnas tekkiv tahmapõleng võib hävitada terve maja.

Atmose jaoks piisab täiesti 20% niiskusest. Näiteks lepp kuivab aastaga. Talvel võtad maha, vihma eest kaitstuna, lõhutuna riidas kuivab nii et saad tuleval talvel juba kütta. (kask tahab 2 aastat kuivada).

[Turbomatic]

Jummala õige jutt !!
Üks semu ehitas ka puukatlamajai kunagi 2010.., ma lisasin katlamajale suure päikeseküttesüsteemi vaakumtorudega, oli boiler kolmesüsteemne 400 l ja akupaak alumise spiraaliga 2200 l ..
Alguses käis kogu maja päikeseküttel, aga kui päike oktoobri keskel ära kaduma hakkas, hakkas semu ka katlasse tuld tegema
Tõi siis tema sõber maha saetud surnd mände lõhutuna ja oh häda semul, need ju ei põle, vaid susisevad, kuna niiskus on sellisel puul üle 30 %
Lõpuks tõi õige puumüüja kuivad puud ja katlasse saadi kohe korralik tuli ning akupaak ka ruttu soojaks
Õige küttepuu tuleb maha võtta jaanuari-veebruari kuus, siis puu on kõige kuivem ning lõhutuna kuivatada katuse all tuulises kohas
Selline puu kõlbab juba esimesel talvel kütteks, kasepuu aga tahab kaks aastat kuivada, et ta puugaasikatlas hästi põleks
Sekka tuleb siiski ka haaba või leppa visata, siis ei teki pigi

Iga küttekolle tahab kuiva puud. Ükski katel ega ahi pole puidu kuivatamise koht! Ja mis sooja sa seal saad niiske puuga küttes? Rikud katla ja korstna ka tagatipuks ära. Märg puu võib tunduda odavam osta, kuid tahmunud ja pigitunud korstnas tekkiv tahmapõleng võib hävitada terve maja.

Atmose jaoks piisab täiesti 20% niiskusest. Näiteks lepp kuivab aastaga. Talvel võtad maha, vihma eest kaitstuna, lõhutuna riidas kuivab nii et saad tuleval talvel juba kütta. (kask tahab 2 aastat kuivada).