Tere,
seoses korteris hetkel tegeva remondiga tekkis selline küsimus: kuidas kindlaks teha, milline seinast väljatulev juhe on maandus? Nimelt on tegemist elektripliidi paigaldusega ja pliidi vahele käivas nö jõupistikus on kolm kontakti, millest üks on tähistatud maanduse märgiga.
Ja veel- need juhtmed, mis seinast välja ulatuvad, on liiga lühikesed, ei ulatu pistikusse. Kas tohiks neid ise pikendada vastava läbimõõduga Al traadiga?
Ette tänades
+, -, maandus
vanad postitused
Lugemata postitus Postitas kotermann »
Oleneb sellest, kas elamu korrusekilbis on peale ehitamist midagi ümber tehtud. Vene ajal pandi mõnikord korteri arvesti ette kahepooluselised lahklülitid, mis katkestasid nii faasi- kui ka neutraaljuhi. Ausalt öeldes närud lülitid olid, kärssasid maha ja koristati hiljem ära.
Kui see lüliti on alles, siis lülita see välja. Nüüd kontrolli testriga, milline seinast väljaulatuv juhtmeots jäi ühendusse veetoruga või radikaga - see ongi kaitsejuht.
Kui seda lülitit (enam) pole, vaata, kas mõlemad juhtmeotsad lähevad kilbis neutraalklemmi külge. Kui lähevad, siis kasuta kaitsejuhiks seda, mis ei lähe arvesti juurde, võiksid mõlemas otsas sellele kolla-rohelise markeerimislindiga märgi peale teha.
Kui majas on tehtud uus, 5-sooneline magistraaljuhistik, siis kasuta kaitsejuhiks seda soont, mis on ühendatud rohelisel alusel asuva klemmi kaudu korrusemagistraali kolla-rohelise kaitsejuhiga. Kindlaks teha saad samamoodi nagu eespool kirjeldatud, teise juhi eelnevalt sinisel alusel asuvalt neutraalklemmilt lahti ühendades (kindlasti eelnevalt korteri toite kaitselüliti välja lülitada!). Peale kindlakstegemist ära unusta juhtmeotsi markeerimast - kaitsejuht kolla-rohelise lindiga, neutraaljuht sinise lindiga.
Arvatavasti on kasutatud 6 mm2 alumiiniumjuhet, selle jätkamine ei too midagi head. Ehk saad seina ettevaatlikult veidi lahti urgitseda ja pistikupesa asukohta mõned sentimeetrid muuta?
Kui see lüliti on alles, siis lülita see välja. Nüüd kontrolli testriga, milline seinast väljaulatuv juhtmeots jäi ühendusse veetoruga või radikaga - see ongi kaitsejuht.
Kui seda lülitit (enam) pole, vaata, kas mõlemad juhtmeotsad lähevad kilbis neutraalklemmi külge. Kui lähevad, siis kasuta kaitsejuhiks seda, mis ei lähe arvesti juurde, võiksid mõlemas otsas sellele kolla-rohelise markeerimislindiga märgi peale teha.
Kui majas on tehtud uus, 5-sooneline magistraaljuhistik, siis kasuta kaitsejuhiks seda soont, mis on ühendatud rohelisel alusel asuva klemmi kaudu korrusemagistraali kolla-rohelise kaitsejuhiga. Kindlaks teha saad samamoodi nagu eespool kirjeldatud, teise juhi eelnevalt sinisel alusel asuvalt neutraalklemmilt lahti ühendades (kindlasti eelnevalt korteri toite kaitselüliti välja lülitada!). Peale kindlakstegemist ära unusta juhtmeotsi markeerimast - kaitsejuht kolla-rohelise lindiga, neutraaljuht sinise lindiga.
Arvatavasti on kasutatud 6 mm2 alumiiniumjuhet, selle jätkamine ei too midagi head. Ehk saad seina ettevaatlikult veidi lahti urgitseda ja pistikupesa asukohta mõned sentimeetrid muuta?
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Madis »
Tänud kottermannile ammendava vastuse eest.
Kuid siiski, proovisin testriga, tegin kindlaks + juhtme, ülejäänud kaks peaksid olema vastavalt miinus ja 0, kuid kui proovisin el.pirniga, võttes aluseks + juhtme, hakkas pirn põlema mõlema ülejäänud juhtmega proovides, kuid üks neist peaks ju olema 0 ja voolu ei tohiks anda. 0 ja - omavahel voolu ei andnud.
Kilbis ma seda neutraalklemmi ja selle ühendusi eristada ei suuda, nii et kas on siis ükskõik, kumma juhtme ma maanduseks ühendan (+ juhe on kindel)?
Kuid siiski, proovisin testriga, tegin kindlaks + juhtme, ülejäänud kaks peaksid olema vastavalt miinus ja 0, kuid kui proovisin el.pirniga, võttes aluseks + juhtme, hakkas pirn põlema mõlema ülejäänud juhtmega proovides, kuid üks neist peaks ju olema 0 ja voolu ei tohiks anda. 0 ja - omavahel voolu ei andnud.
Kilbis ma seda neutraalklemmi ja selle ühendusi eristada ei suuda, nii et kas on siis ükskõik, kumma juhtme ma maanduseks ühendan (+ juhe on kindel)?
Lugemata postitus Postitas kotermann »
Madis, Te vist elektriga päris sina peal pole?
Igaks juhuks täpsustan veel:
+ ja --ga pole seal mingit tegemist. On faasijuht (see on see, millel 230 V pinge peal, indikaatoriga torkides särab ja näpuga torkides teeb ai-ai.
Teine juht, mis on ühendatud võrgu neutraaljuhiga ja peaks kusagil hoone sisenduskilbis ka maandusega ühendatud olema, on neutraaljuht ehk PEN-juht, vanasti nimetati seda ka nulliks. Nende kahe juhi vahele ühendatakse elektritarviti, antud juhul siis elektripliidi küttekehad.
Kolmas on kaitsejuht e. maandusjuht, ta peaks varasemal ajal ehitatud juhistiku korral olema korrusekilbis ühendatud samale klemmile, kuhu on ühendatud korteri neutraaljuht.
Oluliseks erinevuseks on, et kaitsejuhti ei läbi korras tarviti puhul mitte kunagi seadmesse faasijuhi kaudu tulev ning neutraaljuhi kaudu tagasi minev vool. Kaitsejuht juhib jaotuskilbi neutraalklemmile (uue kilbi korral kaitse- ehk PE-latile) pinge, mis on sattunud tarviti keresse tarviti riknenud isolatsiooni tõttu.
Ehk leiad tuttava elektriku, kes paar minutit kulutab ja asja igaks juhuks üle kontrollib.
Igaks juhuks täpsustan veel:
+ ja --ga pole seal mingit tegemist. On faasijuht (see on see, millel 230 V pinge peal, indikaatoriga torkides särab ja näpuga torkides teeb ai-ai.
Teine juht, mis on ühendatud võrgu neutraaljuhiga ja peaks kusagil hoone sisenduskilbis ka maandusega ühendatud olema, on neutraaljuht ehk PEN-juht, vanasti nimetati seda ka nulliks. Nende kahe juhi vahele ühendatakse elektritarviti, antud juhul siis elektripliidi küttekehad.
Kolmas on kaitsejuht e. maandusjuht, ta peaks varasemal ajal ehitatud juhistiku korral olema korrusekilbis ühendatud samale klemmile, kuhu on ühendatud korteri neutraaljuht.
Oluliseks erinevuseks on, et kaitsejuhti ei läbi korras tarviti puhul mitte kunagi seadmesse faasijuhi kaudu tulev ning neutraaljuhi kaudu tagasi minev vool. Kaitsejuht juhib jaotuskilbi neutraalklemmile (uue kilbi korral kaitse- ehk PE-latile) pinge, mis on sattunud tarviti keresse tarviti riknenud isolatsiooni tõttu.
Ehk leiad tuttava elektriku, kes paar minutit kulutab ja asja igaks juhuks üle kontrollib.
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Madis »
Mis seal pattu salata, ega ma sellest elektrivärgist palju ei tea
Täna üritan jah elektriku abiga asjasse natuke selgust tuua
Kotermannile aga tuhat tänu asjalike nõuannete eest


Täna üritan jah elektriku abiga asjasse natuke selgust tuua
Kotermannile aga tuhat tänu asjalike nõuannete eest
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring