vesipõrandakütte paigaldus renoveerimisel

[PepeA]

Tere

Plaan suvel 1997. aastal ehitatud ridaelamuboksi renoveerima hakata. Sellega seoses soov paigaldada vesipõrandaküte kogu esimese korruse ulatuses. Täna pool esimesest korrust plaaditud ja elektripõrandaküttega ja pool parkett ilma kütteta. Vesipõrandaküte plaan ühendada õhk-vesi pumbaga.

Korruse plaan https://www.dropbox.com/s/s7o58qpzmwpwy ... n.jpg?dl=0

Maja projektist välja lugenud et plaaditud osa all peaks olema aluspõrand lahendatud nii:
https://www.dropbox.com/s/jr5zax4r7lx3a ... d.png?dl=0

ja parketi all nii:
https://www.dropbox.com/s/1oxrxqfpuoanr ... a.png?dl=0

Ennem kui ehiataja/teenuse pakkuja poole pöördun tahaks veidi targemaks saada ise. Küsimus on peamiselt millise lahenduse kasuks otsustada. Oma piiratud teadmiste juures olen foorumit sirvides jõudnud kahe alternatiivini.

Lahendus 1: Võtta üles vana parkett ja plaat (kui selle saab üldse viisakalt kätte) ja paigaldada vesipõrandaküte vana aluspõranda peale? Kui palju sellisel juhul põrand minimaalselt tõuseb? Mida sellise lahenduse juures silmas pidama peaks hea tulemuse saavutamiseks?

Lahendus 2: Paigaldada Uponor Siccus lahendus (https://www.uponor.ee/solutions/radiant ... floor.aspx) vana aluspõranda peale? See eeldab head aluspinda? Minul aga on vana põrand kahes erinevas viimistluses. Kas see Siccuse lahendus 14mm toru on piisav?

Eksisteerib veel lahendus 3?

Põrandat kannatab tõsta täna mingil määral. Siseuksed soov välja vahetada nii ehk naa, eks saab siis selle kõrguse probeelmi lahendada. Rõduuks vahetub samuti lükandukse vastu. Küsimus siis peasissepääsus ja sauna ja teisele korrusele minevas trepiastme nihkes.

[toomas]

Tere.

Soojustus ebapiisav. Vaja oleks 150 mm, siis betoonpõrand küttetorustikuga. See 50 mm mis seal all on, see on, no andke andeks naljanumber. Kui võimalik siis lammuta olemasolev ja tee üks kord ja korralikult.

Toomas.

[Kalvis]

Kui keldrit all pole ja otse pinnasel 5 cm siis maksid enne ja maksad tulevikus päris hästi. Kui radiaatorid paigaldad siis kannatab ära.

[Veikko]

50 mm pole ja hea kuid põrandakütet kasutada saab kindlasti. Endale kunagi sai tehtud ja siis ei jaganud ehitusest midagi, täielik lollpea. Täna muidugi paneksin min 200 mm. Arvan, et see 50 mm suurendab küttekulu aastas ca 5-10%. Kuna sul on põrandat vastu maad 1 korrusel siis võib kulu olla suurem ca 5 % ümber.

[PepeA]

okei, 50mm soojustust on vähe kahtlemata. Kuna elan ilmselt selles elamises veel seni kuni lapsed suured ehk ca 20 aastat siis eks küsimus ole ka suuremahulise ettevõtmise puhul tasuvuses. Kas lammutades, soojustades, uuesti ehitades koos vesipõrandaküttega on saavutatud sääst nii märkimisväärne et see koguinvesteering on mõttekas...

Oletame et lõhub siis põranda välja soojustuseni ja teeb siis uuesti ja korralikult. See tähendab ilmsel et peaks lõhkuma ka kõik esimese korruse vaheseinad et saada head tulemust? Mis selline 80 m2 välja lõhkumine, soojustamine ja uue põranda valamine võiks kuluna suurusjärk olla? Ja mis selle töö jaoks aega peaks planeerima?

[Veikko]

See väljalõhkumine ei tasu ennast ära. Mis selle maja aastane küttekulu on.

[PepeA]

Aus vastus on et pole küttekulu kokku löönud väga detailselt. Majas elupinda kokku 175m2 ja 2014 voolu tarbimine ca 17 000kWh. Kütan täna õhksoojuspumpade ja elektripõrandaküttega/radikaga.

Täna üks häirivamaid asju on elutoa külm põrand, kus põrandasoojustust pole, aint paar radikat ja kamin. Kuna elutuba avatud läbi kahe korruse siis selles sooja saamine ka pumpadest mitte kõige efektiivsem. Siit ka minu soov vesipõrandaküttele.

[rokikas]

See väljalõhkumine ei tasu ennast ära.

Kas arvad või arvutasid?
Mina arvan et tasub küll! Eriti kui arvesse võtta veega põrandakütte saamise soovi ja plaani seal 20+ aastat ise elada ja küttearveid maksta.

[Kalvis]

Kui ise teed siis lõhkumise osa oma töövaev. Teostatav. Elektri kulu piikvasarale suht tühine aga käed-jalad võtab läbi nagu jõusaalis.
Kui põrand on vastu maapinda siis vastus elust enesest - kui põrandaküte oli sees siis oli majal iga kuu 30 € lisakulu sama temperatuuriga kui küttis ainult radikaid. Muidugi kütta vaja sedasi vaid ca 3 kuud aastas. Kui majal oleks kelder siis ma põrandaid ei lõhuks. Vastu maapinda juhtumil vaataks toapõhiselt - kõiki ma ei lõhuks vaid seal kus kahju minimaalseim.

[Veikko]

See väljalõhkumine ei tasu ennast ära.

Kas arvad või arvutasid?
Mina arvan et tasub küll! Eriti kui arvesse võtta veega põrandakütte saamise soovi ja plaani seal 20+ aastat ise elada ja küttearveid maksta.

Minu arvutused näitavad 20 aasta peale temale 1korruse põranda ülekuluks ca 2000 euri. Ehituskulud tuleks vast 4000-5000 euri juures sellele põrandale. Täpsemini saaks arvutada kui teaks viimase 5 aasta maja küttekulusi.

[rokikas]

A. 100 mm. betooni + 50 mm. EPS pinnasel - U-0,68 W/m²K
B. 100 mm. betooni + 150 mm. EPS pinnasel - U-0,244 W/m²K

Kui keskmiseks kütteperioodi pikkuseks võtta ~260 päeva ja temperatuuri vaheks küttetoru ja maapinna vahel arvestada ~20 C. siis A puhul oleks sealt (80 m2.*20 aastat) lahkuva soojusenergia suurusjärguks ~136000 kWh. aga B korral ~49000 kWh.
Säästu suurusjärk järelikult ~87000 kWh. mis on rahaliselt ...?

Kas prognoosid et vanale põrandale torustik + valu või kõik välja + uus soojustus + torustik + valu hinnavaheks tuleb ~4000-5000 €?

[Veikko]

Selles vanas põrandas võivad olla veel elektrikaablid, kanalisatsioonitrassid jne. Kõik see vajab taastamist. Kui kasutada soojuspumpa siis kulutused ju vähenevad ca 2,5 korda copi arvelt. Omaette küsimus on kuidas see vana põrandakütte torustik kütaks maja madalama soojuspumba temperatuuriga.

[rokikas]

Milline vana torustik? Pool ju elektriküttega ja ülejäänu puha ilma.

[Veikko]

Milline vana torustik? Pool ju elektriküttega ja ülejäänu puha ilma.

Näiteks kanalisatsioonitorustik, veetorud jne. Kes kurat teab mis seal põranda alla on. Loomulikult võib ju teha, kuid selleks peaks ennem ette valmistama ja uurima kõik riskid välja.

[PepeA]

A. 100 mm. betooni + 50 mm. EPS pinnasel - U-0,68 W/m²K
B. 100 mm. betooni + 150 mm. EPS pinnasel - U-0,244 W/m²K

Kui keskmiseks kütteperioodi pikkuseks võtta ~260 päeva ja temperatuuri vaheks küttetoru ja maapinna vahel arvestada ~20 C. siis A puhul oleks sealt (80 m2.*20 aastat) lahkuva soojusenergia suurusjärguks ~136000 kWh. aga B korral ~49000 kWh.
Säästu suurusjärk järelikult ~87000 kWh. mis on rahaliselt ...?

Kas prognoosid et vanale põrandale torustik + valu või kõik välja + uus soojustus + torustik + valu hinnavaheks tuleb ~4000-5000 €?

Tänud arvutuse eest. Kui ma nüüd talupoja mõistusega teist pidi arvutan. Täna aastane elektrikulu ca 2000 EURi, oletame et elekteri hind tõuseb iga aasta 5% ja renoveerimisega saavutan 20% energiakulu võitu (kas liiga optimistlik ootus?) siis arvutus peaks jooksma nii https://www.dropbox.com/s/zelph59ymnrtj ... .xlsx?dl=0

Ehk tasuvus sinna 10+ aasta kanti või on mu loogikas mingi märkimisväärne viga sees? Eks üks asi ole raha, teine on see et elada oleks mugav, seda rahasse arvutada keeruline. Ja mugavuse nimel olen nõus siiski tasuvuses järgi andma.

Maja projekt on olemas kõikvõimalike autocadi jooniste ja muu detailide näol aga vot seda mis seal betooni sees võiks olla (eeldusel et on jooniste põhjal ka ehitatud) ja mis lõhkumise käigus veel juurde võib tulla kuluna on muidugi teine küsimus jah.

[Külaline]

Tänud arvutuse eest. Kui ma nüüd talupoja mõistusega teist pidi arvutan. Täna aastane elektrikulu ca 2000 EURi, oletame et elekteri hind tõuseb iga aasta 5% ja renoveerimisega saavutan 20% energiakulu võitu (kas liiga optimistlik ootus?) siis arvutus peaks jooksma nii https://www.dropbox.com/s/zelph59ymnrtj ... .xlsx?dl=0

kui sul 2000 läks aastas, siis ei olegi ju midagi ülemõistuse kallist, keskmise 60m2 korteri kommunaalid Tallinnas jäävad samasse piiri. Aga kinldasti oled ülioptimistlik kuna sa ei tea mis osa sellest 2000 aastas kulus küttele ja palju oli energiakadu läbi põranda, sa ei tea palju sul läheb maksma terve lahendus lammutusest pumba käivitamiseni ja põranda soojenemiseni. Arvesta kindlasti sisse ka kogu viimistlusmaksumus mis peale ülesehitamist teha tuleb (~40 euri m2 materjalidelt kui viisakamat parketti ja plaati arvutada teeb juba 3000 materjalis + paigaldus jne) . Lisaks veel asjaolu, et 10 aastat on piisavalt pikk aeg , et peaks arvestama ka pumba täieliku hävinemise riski (et mis juhtub maksumusga siis kui pead 1, 2 või 8 aasta pärast uue pumba ostma) ja 10 aasta sisse mahub kindlasti ka mitu seadme hooldusvälpamis ka midagi maksavad.

Kui sa ütled , et mugavus maksab, siis anna tuld , aga 10 aastaga see tagasi ennast ei teeni elektrikuludelt sest 20% ei lähe sooja sul läbi põranda välja ja pigem läheb rohkem ikka laest ja muudest avadest ja pumba cop ei tule sul ka kütteperioodil üle 2 vaid ikka mingi 1.5 jne. See 13k mis sa kokku hoida plaanid 10 aastaga kulub pelgalt viimistluse taastamisele 80m2 pinnal (uued põrandad, uued seinad jne). Aega võiks see ülitolmune show sul võtta seal 1-1,5 kuud , kui korralik tiim peal, kui ise nokitsed , siis arvesta 3 kuud ja üles ning mõistagi ei saa sa selle töö ajal ise sellel pinnal elada kuna see on lihtsalt liiga tolmune töö.

Kui tahad lihtsalt hakkma saada, siis odavam tuleks radiaatorid õhk-vesi peale üle viia ja panna neid piisavalt, et ruumid ära toidaksid. Parket üles võtta ja sinna alla panna paksem matt ja tagasi panna ja läheb kindlasti paremaks. Lisaks on su olukord nukker kuna sul tuba läbi mitme korruse, soe õhk tõuseb üles. võibolla on võimalus sinna korruse vahele kütteperioodiks tõmmata mingi ajutine vahelagi n: purjeriidest telk-katus vms mida annab üsna huvitavaks disainida ja mis hoikas sooja esimesel korrusel.

Aja tasuvusarvutus täpsemaks ja telli endale põrandakütte projekt , võta projekti järgi hinnapakkumised mõlemale lahendusele (valuga ja vahtplaatidel) ning siis pakkumised eraldi lammutusel ja viimistlusele, siis saad tasuvust hinnata, sest pelgalt masina maksumuse järgi seda teha oleks vale, sest sa ei ela seal, kui viimistlust ei ole jne. Kui kogu maksumus teada, siis võta pakkumised maja muude konstruktsioonide soojustamiseks ja arvuta saadabv võit ilmselt on sul mõttekam soojustada seinu, aknaid, uksi , lagesid , et sooja rohkem ruumis hoida. Kui soe püsib ruumis, siis ei ole eriti vahet millega seda sooja sinna tekitatakse.

[Veikko]

2000 eurisest aastakulust on ca 500 euri muu eluks vajalik elektrikulu. Küttekulu jääb 1500 euri ja kui saad ca 5% uue põrandaga energiasäästu siis see on ju 70 euri aastas. 20 x 70= 1400 euri 20 aasta peale kokkuhoidu, mõtle siis ise ja pane uue põranda maksumus siis kõrvale.

[PepeA]

Eks seda et rahas tasuvust arvutada antud projekti puhul ei ole teabkui mõttekas olin teadlik teemat püstitades. Minu elektrikulu täna ei ole nii suur et see nõuaks märkimisväärse säästu saavutamist ja renoveerimine plaanis pigem elukvaliteedi seisukohast kui see et ökomaks asja saada. Kui see õnnestub siis boonus. Kuna renoveerimise käigus on plaan seest kõik üsna põhjalikult uuesti teha tuli ka teemat põrandakütte paigaldus. Täna minu jaoks suurim miinus elamise juures külmad põrandad, tahaks kodus käia paljajalu ja võimalikult kerges riides ja lastel ka mugavam.

Teema püstitamisel oli minu küsimus jah kas lammutada ja panna põrandasse küte või kasutada Siccus lahendust. Upnori lehelt sai detailne hinnapäring mõlemale lahendusele saadetud aga seni pole veel ühtegi pakkumist kahjuks tulnud.

Kui nende kahe lahenduse maksumus on üsna ühte suurusjärku siis ühe puhul on vaja meeletu töö veel lisaks teha. Aga kas tulemuses on nii suur vahe et see end ära tasuks. Foorumis selle Siccuse kohta lugenud aga ega väga palju lisainfot pole saanud.

[Külaline]

Kui nende kahe lahenduse maksumus on üsna ühte suurusjärku siis ühe puhul on vaja meeletu töö veel lisaks teha. Aga kas tulemuses on nii suur vahe et see end ära tasuks. Foorumis selle Siccuse kohta lugenud aga ega väga palju lisainfot pole saanud.

No oota pakkumine ära, 80m2 pinda on põrandakütte paigaldajatele nii väike pind, et nad üldjuhul ei vaevu sinuga pikalt suhtlema pead ikka ise peale käima, meilidele üldjuhul ei vastata ka. Siccuse, floore jne lahenduste kohta ei olegi palju infot saada, sest need on kallid lahendused ja isetegijad teevad tavaliselt odavamaid lahendusi. Alternatiivina on saada samasugseid vahtplastplaate ka reideini plaaditehasest , olemas on ka erinevaid alusmatte teistelt tootjatelt ja erinevatest materjalidest. Nende puhul teeb kalliks lahenduse ka see, et nad vajavad soojuse hajutamiseks alumiinium vms plekist hajuteid, neid on odavam lasta plekitöökojas teha ja kombinnerida.

Maksumuselt ja mõttekuselt on valupõrand palju odavam, kui arvestada ka seda, et selle käigus saad peno paigaldada 150mm mittte 25mm ja kogu peale valatud mass muutub maja jaoks temromassiks mis kütteperioodi jooksul oma inertsiga ruumi kiirelt maha jahtuda ei lase (loe nagu suur ahi). Sinu objekti puhul võib seda kallimaks muuta lammutamine ja jooniselt paistis üsna palju väikseid ruume, kerge ja puhas see olema ei saa, lammutamine ja utileerimine võib minna väga kulukaks. Kui sul plaan niiehknaa kogu kuut tühjaks lüüa ja põhjalikult renoveerida, siis alusta põrandakütte projektist ja võta pakkumised töödele ja saad võrrelda mis mõttekam on. Kui ise käre lammutaja oled, siis läheb odavamalt, aga kerge see kindlasti ei ole. Aga soojakadude mõttes annab suuremat efekti ikkagi lagede, akende ja seinte soojustamine.

Ise tegin selle läbi sarnase pinnaga ja odavam (ca 1000 euri) oli vana betoon aknast välja visata ja uus valu teha, kõik tööd tuli ise etapiti orgunnida , sest nii väikest pinda keegi komplektselt ette võtta ei tahtnud, meeletult paska tekkis.

Kas 14mm toru ära toidab sõltub piirete energiakadudest, see tuleb niiehknaa endale selgeks teha muidu ei saagi sa seda projekti reaalselt ette võtta, ise sa seda dimensioneerida ei suuda. Tasub osta põrandakütte projekt, ennem, kui üldse mingeid pakkumisi kuskilt küsida. Projekti koostamise käigus tehakse energiakadu selgeks ja kulutus jääb sinna 250 euro kanti. Seega võin sulle julgelt ütelda, et siit foorumist saadud vastuste peale ära hakka hinnakalkulatsiooni ja otsuseid tegema. 250 eurot ei ole nii suur raha tänapäeval et seda kokku hoida ja alusta sellest.

3. võimalus on jätta kõik samaks ja panna parketi alla elektriline soojendumatt , need on täna väga õhukesed http://heatplus.ee/tootmine/infrapuna-kuttekile/ , see oleks ilmselt kõige odavam ja kiirem lahendus.
4. kui sa saad põrandaid 4,5 - 5cm tõsta, siis võid kaaluda toru paigaldamist kohe betoonile ja kipsivaluga üle tegemist, tuleb ka odavam ja puhtam, kiirem. Pead vaatama aint, et vana põrand ei oleks sul vundamendiga ühendatud , muidu hakkad ka piirdeid kütma.

[PepeA]

Kas 14mm toru ära toidab sõltub piirete energiakadudest, see tuleb niiehknaa endale selgeks teha muidu ei saagi sa seda projekti reaalselt ette võtta, ise sa seda dimensioneerida ei suuda. Tasub osta põrandakütte projekt, ennem, kui üldse mingeid pakkumisi kuskilt küsida. Projekti koostamise käigus tehakse energiakadu selgeks ja kulutus jääb sinna 250 euro kanti. Seega võin sulle julgelt ütelda, et siit foorumist saadud vastuste peale ära hakka hinnakalkulatsiooni ja otsuseid tegema. 250 eurot ei ole nii suur raha tänapäeval et seda kokku hoida ja alusta sellest.

Tänud, projekt tundub igati mõistliku sammuna tõesti. Kui kellegil on soovitada head projekteerijat siis info igati teretulnud. Paar kontakti siit foorumitest tuvastasin.