Maamajja veevärk

[Sljuuha]

Tere,
Plaan vanasse maamajja veevärk rajada. Salvkaev u 15 m kaugusel. Siit ka minu küsimus, et kas veevärgi majja vedamiseks kaevust ning siis septiku panemiseks on vaja ka projekti või teeb pädev ehitusfirma ka ilma ? Ja kas imbväljak kaevuvett ei mõjuta, kas peaks hoopis äkki panema kogumismahuti ? Põhja-Eestis, pinnas peaks olema savine ja kruusane.

[Kalvis]

Omal maal läheb ehitus väikeehitise alla ehk projekt ei ole nõutav. Võimalik, et KOV võib nõuda jooniseid seadmete- trasside ja paiknemiste osas. Tavaliselt on juba maja enda projektis maaplaanil need olemas ehk ehitad maja projekti järgi. Septikul on mitmed nõuded, näiteks kaugus majast ja kaevust, need nõuded tuleb täita.
Ehitaja pädevuses nati kahtlen, sest küll nähtud juhtumeid kus septik on kevadel maapinna peal vupsti maaseest ise välja hüpanud jne. St. ehitaja ei oska ehitada, ankurdus valesti teostatud, plaat valesti valatud jne. Siin pöördu mõne septiku müüja poole, neil peaks tehnilisi jooniseid koos tekstidega olema septiku paigalduse kohta, kui ehitaja neid nõudeid ka viitsib täita siis piisab sellest.

[Külaline]

Kalvis, oma maa peal võiks siis ju ka oma veesoont avada ja seda ka suvalise plögaga rikkuda (juhuslikult, teadmatusest, oskamatusest)? Kahjuks aga näiteks puurkaevuga avatud veehorisondis olev vesi poel teie oma, siiski riigi oma. Selle kasutamine on kahjuks reguleeritud.

[Kalvis]

Külaline sa ajad segast. Jutt käis mitte kaevust vaid muudest objektidest - tal on kaev olemas või rajatud. Kaevude kohta kehtib veeseaduses lisaklausel, et puurkaev ehitatakse, kooskõlastatakse, rajatakse eraldi ehitusloaga. Samas salvkaevul pole seda vaja. Ja seda poldud üldse küsitud.

[tõnu]

Puurkaev on rajatis, mille jaoks on vaja eraldi ehitusluba, septik ei tohi olla lähemal majale kui 10m ja imbväljak kaevust 50m. Septik ankurdatakse sellistes kohtades, kus esineb kõrge pinnasevesi, kuna kõrge pinnasevesi tõstab tühja septiku maa peale. Kuivas pinnases seda ohtu pole ja täis septikuga seda ka ei juhtu. Reeglina on septik alati täis, väljaarvatud tühjendus momendil.

[Siidiuss]

Projekti nõue omapuhasti rajamises erineb sõltuvalt kov nõuetest. Osad nõuavad osad mitte. Et su joogiveehaare (kaev)ei reostuks peaks olema eelkõige su enda huvi? Pädevaid ehitajaid on raske leida. Reklaamivad end nad kõik kui professionaalidena ja ka lepingutes kirjas, et töid tehakse kõrgel professionaalsel tasemel. Paber kannatab kõike ja ei lähe mitre alati reaalse eluga kokku.
Salvkaev on reostuse suhtes tavaliselt tundlikum sest vesi tuleb sinna kõrgematest kvaternaarisetetest.ja sellest tulenevalt rajatakse imbsüsteem vähemalt 80m kaugusele. Reaalselt tehakse ka olulislt lähemale kokkuhoiu eesärgil. Hiljem on tõenäoline, et kaevuvesi reostub EGA vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Muidugi kõik sõltub ka põhjavee kaitstusest ja piirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest millest sõltuvalt võib teha erandeid sanitaarkaitseala vähendamiseks. Aga see on üksnes erandjuht ja vaid hästi kaitstud põhjavee korral.

Nii olen ka mina ja paljud tesed inimesed heauskselt usaldanud tuntud ettevõtteid. Tulemuseks on see hetkel, et juba kolmandat nädalat pumpan septikust vett välja sest imbväljak on vett täis. Seda teevad väga paljud üle Eestimaa kes kas ise endale rajanud süsteemi või lasknud kauaagesete" kogemustega" professionaalsetel ettevõttel lasnud teha. Tegemist on kokkuvõttes EHITUSVEAGA. Sest hetkel ei ole mitte imssüsteem vaid on hoopis drenaazisüsteem mis kuivendab maad lastes vee septikusse. Küsimus, kes vastutama peaks, et süsteem on valesti valitud ja ehitatud?

Niisiis Imbväljak on maas hetkel maa sees. Lahendus oleks olnud teha pumplaga ehk maapinnast kõrgemal olev süsteem. Sest põhjaveetase on hetkel kõikjal kõrgel. Aga kui endale asju ise selgeks ei tee. Siis ehitajal on suht poogen. Ja ise hijem ju kannatad. Ja tellid paakautot või pumpad ise välja.
Teevadki sulle sisuliselt kaevu kõrvale imbsüsteemi, kokkuhoid ju kaevamisel ja torudest ka. Septik jäetakse ka ankurdamata sest seda polevat vaja sest see vett peaaegu alati täis ja tühjendatakse suvel kui põhjaveetase madal ja ei suru septikut välja siis. Probleemid tekivad tavaliselt tellija või ehitaja ebapädevusest ja ehitaja soovist võimalikult suurt kasumit teenida tehes vähe kukutusi ja küsides seejuures kõrget hinda. Hiljem kaevst võtad ja imbsüstemist jookseb peale tagasi:) ka minul rajati imbsüsteem puurkaevust vaid 30 m kaugusele. Uue veeseaduse järgi on nõue 60m. Vana seaduse järgi 50m. Neid andmeid ma ei kontrollinud. Polnud aega süveneda. Usaldasin kauaaegsete kogemustega ettevõtet. Edulugu saate lugeda siit. Paigaldaja poole ei ole hetkel oma murega pöördunud. Olen suht kindle, et nemad endal süüd ei näe! Raha küsiti korralikult 3500€. Arvestasin välja, et Ise tehes või suvalisel kopamehel teha lastes oleks saanud kogu töö koos materjalikuluga poole odavamalt tehtud. Maksin rohkem lootes saada kvaliteetet teenust. Aga jah pean tõdema, et lootus lollide lohutus.

Olen lõhkise küna ees EGA hetkel teagi mis edasi votta. Ütleks et, usalda aga kontrolli. Või veel parem. Ära usalda vaid kontrolli!

[Külaline]

... ehitaja soovist võimalikult suurt kasumit teenida tehes vähe kukutusi ja küsides seejuures kõrget hinda...

Ah, et on ehitajad süüdi kapitalistlikus maailmakorralduses?

Urmas

[tõnu]

To Siidiuss: ehitaja teeb tavaliselt nii nagu konkreetne projekt ette näeb või siis nii nagu tööandja ütleb! kui aga soovid saada veel väga head tulemust, siis pead ise järelvalvena kõrval seisma! kindlasti tuleb tunduvalt odavam, kui seda kõike ise teha, sest iga teenus maksab ja mitte vähe, tavaliselt veel rohkem kui materjal!!!

[Külaline]

Siidiuss: teie probleem on rahakotis. Eestis on piisavalt pädevaid ehitusfirmasid, kes oleks lahendanud kõik Teie probleemid reoveega. Kahjuks kvaliteetne lahendus maksab, mida Te vast polnud nõus maksma.

Väike vihje edaspidiseks: ehitusfirmat valides vaadake MTR registrist firma registreeringuid. Kui väline veevarustuse ja kanali spets puudub siis selle firmaga pole väga mõtet edasi asja ajada. Kui eelnevalt nimetatud spets on registreeritud, aga google otsinguga selgub, et tegu äsja koolipingist tulnud noorega siis sama lugu. Kui google annab spetsi otsingu osas soliidseid referentstöid siis võib juba natukenegi kindlam olla.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on paraku elu üsna lihtne: kes selles maailmas sees on, teab täpselt, kes oskab ja kes ei oska. Kurb tõsiasi on aga see, et ega koolist kaadrit juurde tule. Pädevst kaadrist ma ei räägigi.

[Siidiuss]

Ei olnud rahakotis küsimus. Hoopis teadmatus oli selles vadkonnas.
Küsisin mitmest kohast hinnapakkumist ja pakuti sama töö tegemist koos kõigega ka 2000 euro eest. Võtsin kallima 3500 eurose pakkumise ja lootes head tulemust saada. Töö tellisin spetsiaalselt tuntud torutöödega tegelevalt ettevõttelt. Sattusin hoopis kasumiahnemate peale. Oleks odavama pakkumise võtnud oleks sama reha otsas tõenäoliselt. Sest vaevalt, et oleks hakatud põhjaveetaset uurima ja pumplaga süsteemi ehitama 2000 eest. 3500 eest mida ma maksin on aga juba võimalik ehitada, see pumpla ei maksa ometi tuhandeid eurosid.
Ühesõnaga lüüakse odavalt ja kiirelt 4 tunniga tünn maha ja edsi vaata ise kas ja kuidas toimib. Kuiva ajaga loomulikult toimib. Kuna projekti ka pole siis ehitajal ju ka hea öelda aga ise olid nõus nii ja ega meie pole süüdi et maa vett vastu ei võta.

[Külaline]

... . Kuna projekti ka pole siis ehitajal ju ka hea öelda aga ise olid nõus nii.

Juba hakkab reaalsemaid põhjusi põhjusi ilmnema. Raha ju nagu oli või kuidas?

[Siidiuss]

Jah raha oli. Aga ma ei teadnud tehnilistest lahendustest, et on erinevad süsteemid. Ühed töötavad alati ja osad mitte. Hinnapakkumine oli võetud septik+imbsüsteem. Aga seda polnud kirjas milline imbsüsteem. Ja loomulikult võib jääda mulje, et ehitaja haistis võimalust ja tegi kõige odavamalt asja ära nii nagu neile kõige kasulikum ja raha rohkem kätte jääks. Kas teadlikult või mitte seda ma ei tea. Võibolla nad ka ei teadnud erinevatest süsteemidest ega oskagi paremini teha.

Olen nüüd paarist ca neljast ettevõttest kes paigaldavad ka septikuid, küsinud, et kes vastutab kui selline süsteem ei toimi mingil ajal. Ja ega pooled pole vastanud. Võibolla kardavad, et nende paigaldatud süsteem ei toimi:) ja siis räägivad end niiöelda sisse ja parem ignoreerida küsimust. ja need kes on vastanud siis on öeldud, et tegemist ikka ehitusveaga ja normaalne ettevõte ei saaks endale selliseid vigu lubada. Ja ühest, ka tuntud ettevõttest vastati, et keeruline vastata ja nad täpselt ise ka ei tea kes peaks vastutama. Üks firma kes tõenäoliselt Eestis üks pädevamaid ütles, et nad on juba spetsialiseerunud igasuguste jüride paigaldatud süsteeme umber ehitama ja tööpõld pidavat suur olema. Nii et lohutus seegi, et ma ei ole kaugeltki ainus rumal kes endale vale süsteemi on lasknud teha.

[Külaline]

Aga mis on üldse lahendus, kui sellise sulaga on veetase kõrge ja vett kuhugi juhtida ei ole?
Pumpan ise ka tavalise pumbaga nädalas korra pealt vette välja.
Kas oleks mingi pumpla lahendus, mida saaks imbväljaku mahutile lisada juhuks, kui imbväljak hakkab tagurpidi tööle, selline millel poleks külmumis ohtu ja töötaks automaatselt?

[Siidiuss]

Olen neid asju siit ja sealt otsinud, küsinud ja lugenud. Eks jah pumbata Saab nii mahutist kui jaotuskaevust aga kui tuleb külma siis külmub ju voolik ära kui maa peale jätta nädalateks. Mina Olen nii pumbanud' et pumpan mingi pool tonni septikut välja ja siis toimib paar päeva. Pumba ja vooliku peale pumpamist lasen veest tühjaks külmumise vältimiseks. Rohkem ei julge pumbata kui umbes 500 liitrit sest maa vett täis ja septik jäeti ankurdamata. Osad panevad septiku väljavoolu toru juurde kuulklapi, et vett täis imbväljakust vesi septikusse tagsi ei voola.
Aga jah, kui oled lasknud kogu süsteemi ettevõttel teha kes peaks teemaga kursis olem ja siis hijem jooksed ikka nagu sibi voolikute ja pumpadega septiku umber päevst päeva siis on ikka masendav küll!


EGA mud normaalset lahendust polegi kui tuleb ikkagi kogu süsteem umber teha. Kui tahta toimivat lahendust. Et tuleb tekitada nn tehislik kõrgem" küngas" milles imbväljak ja selles ka on jaotuskaev millesse pumpla mis asub Peale septikut pumpab vee autmaatselt sinna"künkasse"
See tehakse nii, et mitte ei kaevata maasse kraave milles killustik ja imbtorud. Vaid kõigepealt pannakse liiv, pinnase ehk mulla peale ja siis killustik ning imbtorud ja kõigele sellele peale ning vähemalt pool meetrit pinnast imbväjaku kümumise vältimiseks otsa. Jääb piltlikult selline küngas nagu vana kelder muldkatusega. Ja see toimib igal ajal ja puhastusvõime on ka suurem ja kindlam sest süsteem on vähemalt meeter kõrgemal tavalisest süsteemist ja põhjaveest. Kaevamist pole sest imbkraave pole vaja. Küll aga on vaja savi või mulda millega pumpaga varustatud väljakut katta peale geotekstiili paigaldamist. Kuusin, et näiteks Rootsis on keelatud sellised imbkraavid mida siin Eestis laialdaselt tehakse ja reovett savisse jihitakse läbi killustiku ning milledest pooled ei tööta nii kui põhjaveetase tõuseb. Rootsis lubatakse ainult selliseid pumplaga variante sest see reostab põhjavett vähem sest on kõrgemal ja vesi peab läbima lisaks killule ka liiva ja liiva all oleva mulla milles samuti mikroorganismid ja vihmaussid puhastavad reovett ja selle süsteemi töökindlus ka oluliselt suurem.

[Külaline]

Et tuleb tekitada nn tehislik kõrgem" küngas" milles imbväljak ja selles ka on jaotuskaev millesse pumpla mis asub Peale septikut pumpab vee autmaatselt sinna"künkasse"

Palju selline automaatne pumpla (pump) koos jaotuskaevuga maksab ja välja näeb?
On see terviklahendus?
Kui tihti pump lööb, ehk milline on korraga pumbatav vee kogus?
Kas sellist pumplat (pumpa) ei saa imbväljaku mahuti viimasesse mahutisse paigaldada?

[Siidiuss]

Ei tea täpselt pumpla hindasid. Paarsada ikka maksavad. Eks see sõltub pumplast, tootjast ja edasimüüjast. Lihtsamad klaasplastist arvatavasti odavad. Sisuliselt jaotuskaevuva sarnane tünn milles pump koos ujukiga. Sissevooluava ja väljavooluava ning pump koos ujuki ja 220v kaabel koos pistikuga. Eks nad seal paarisaja liitrised ole ja löövad ehk korra paar päevas. Elektrikulu aastas suht olematu.
Terviklahendused muidugi. Kaevad peale septikut maasse jaedasi pumpab künkas olevasse jaotuskaevu. Vesi valgub sealt imborudesse ja ja kuna süsteem asetseb künka sees siis toimib alati.

[ernst1]

...ei toimi alati. Kui eesti energia su peale tõsist tormi paariks päevaks ilma elektrivooluta jätab,on su küngas kuival ja septik s...mas seisus kui tavapärases süsteemis.Ehk koheselt on vaja mõtelda reservtoite peale mis pole ka kõige odavam lõbu...kui muidugi mitte arvestada seda et siis pole vett ka mida vetsupotist alla kärutada...

[Külaline]

Endal liigub kah mõte maale maja ehitamise suunas. Esivanemate maa järve kaldal olemas.
Lähemalt midagi pole veel uurinud, aga paari kilomeetri kaugusel oli miski uusarendus kaheksa krundiga ja juhtusin lugema ühe krundi müügikuulutust - seal nõuti kanalisatiooni lahendamist kogumiskaevuga...
?
Kas asi ongi meil juba sama karmiks läinud kui Soomes?
Tuttaval soomlasel kah maja järve ääres, aga p**k veetakse pütiga 30 km kaugusele Hämeenlinna.
Somm viimati näitas uhkusega, et oli süsteemi lahku ehitanud - halli vee jaoks oli septiku paigaldanud ja kogub ainult s****a.
Aga mida septik selle halli seebiveega üldse teeb? seep bakteritele ju ei maitse, või kuidas...?

[Külaline]

Septik = immutamine. S**a kogummine = fekaali vedu. Ei pea olema järve pärast see nõue, võib olla põhjuseks ka tiheasustusala ning sellest tingitud nõue. On biopuhasti oja kaldal, ojal on 50 m sanitaarkaitseala, aga keskkonnaamet selle lubas. Samas septikut paigaldada (200 m kaugusel ojast) ei lubata viitega tiheasustusalale.

[aero]

Aga mida septik selle halli seebiveega üldse teeb? seep bakteritele ju ei maitse, või kuidas...?

Kui kogu tema hallvee moodustab pesuruumi äravool, siis ei tea. Aga kui tal on ka köök kraanikausiga ja seal süüa teeb - nõusid peseb, siis lisandub piisavalt orgaanikat, et kraam "käima läheks".

[Külaline]

Aga kui tal on ka köök kraanikausiga ja seal süüa teeb - nõusid peseb, siis lisandub piisavalt orgaanikat, et kraam "käima läheks".

Kraami "käima panekuks" on poes müügil bakterite tabletike!

[Külaline]

...ei toimi alati. Kui eesti energia su peale tõsist tormi paariks päevaks ilma elektrivooluta jätab,on su küngas kuival ja septik s...mas seisus kui tavapärases süsteemis.Ehk koheselt on vaja mõtelda reservtoite peale mis pole ka kõige odavam lõbu...kui muidugi mitte arvestada seda et siis pole vett ka mida vetsupotist alla kärutada...

Kui elektrit ei ole siis ei saa ju kaevust vett ka kätte, ehk pole sinna septikusse midagi lasta.

[Külaline]

...ei toimi alati. Kui eesti energia su peale tõsist tormi paariks päevaks ilma elektrivooluta jätab,on su küngas kuival ja septik s...mas seisus kui tavapärases süsteemis.Ehk koheselt on vaja mõtelda reservtoite peale mis pole ka kõige odavam lõbu...kui muidugi mitte arvestada seda et siis pole vett ka mida vetsupotist alla kärutada...

Kui elektrit ei ole siis ei saa ju kaevust vett ka kätte, ehk pole sinna septikusse midagi lasta.

Ja mis küll septikuga selle paari päevaga juhtuma peaks?

[Külaline]

Aga mida septik selle halli seebiveega üldse teeb? seep bakteritele ju ei maitse, või kuidas...?

Kui kogu tema hallvee moodustab pesuruumi äravool, siis ei tea. Aga kui tal on ka köök kraanikausiga ja seal süüa teeb - nõusid peseb, siis lisandub piisavalt orgaanikat, et kraam "käima läheks".

ja kui kaua ta niimoodi käib?
Kui maamajas käiakse ainult suvel, kas siis pean igal kevadel uue tabletiga tulema, sest mullused bakterid koolesid talvel nälga?

[Külaline]

Aga mida septik selle halli seebiveega üldse teeb? seep bakteritele ju ei maitse, või kuidas...?

Kui kogu tema hallvee moodustab pesuruumi äravool, siis ei tea. Aga kui tal on ka köök kraanikausiga ja seal süüa teeb - nõusid peseb, siis lisandub piisavalt orgaanikat, et kraam "käima läheks".

ja kui kaua ta niimoodi käib?
Kui maamajas käiakse ainult suvel, kas siis pean igal kevadel uue tabletiga tulema, sest mullused bakterid koolesid talvel nälga?

Ka mis küll selle septikuga juhtuma peaks?
Mida see muudab, et bakter ära kooles? Paksu pead nii või teisiti välja vedama, see et bakter seda mini protsendi ära õgis, ei muud asja.