Oleks vaja teha võimalikult vaikne põrand kortermajas. Korter ei asu esimesel korrusel. Vana põrand on üles võetud. Maas oli: betoonile asetatud tellised(~100mm, sammu ei mäleta), tõrvapapp, kiilud, tõrvapapp, laagid(100x40), sammuga ~150mm, 15mm saepuru plaat ja parkett. Vana põrand nagises koledasi ja polnud loodis. Plaanis on uus parkett panna.
Kuidas oleks kõige mõistlikum parketialune osa ehitada?
Eelistaks vanu laage taaskasutada või oleks mõistlikum uued paksemad panna? Kas tellised peaks betoonile kinnitama? Laagid naeltüübliga telliste külge? Kas ja kui palju villa peaks panema? Saepuru plaadi asemel OSB mõistlik punniga panna? Kui valida 18mm OSB, siis missuguse sammuga tuleks laagid panna?
Kortermaja põrand
Re: Kortermaja põrand
Olemasolev laak (100 x 40) tahab saada kiilu/tugevdusega metallnurgikut enda alla ca 1,5 meetri tagant, muidu hakkab läbi vajuma. Endal on see töö just nii kaugel, et 100x50 prussid on loodis, lauad kuivavad veel virnas prusside peal ja ootavad paigaldust. Mina tegin nii: pöördlaser tuttavalt, sellega sain seina perimeetrile ca 2 meetri tagant majakad paika (kruvid/märge markeriga). Seejärel läks seina kålge 100 x 50 pruss, kasutades laserit ja markereid (laserit oli vaja liigutada erinevate kohtade vahel, aga markerite järgi sain alati sama korguse peale sättida). Siis hakkasin talakingadega panema risti prusse seinte kåljes olevate prusside kålge. See lihtsustab tööd, sest seina kåljes pruss on juba loodis. Kui 60 mm sammuga olid prussid ära pandud, siis hakkasin laseriga prusse åkshaaval loodi ajama (prussid kipuvad veidi propelleris olema): kiilud alla ca 1.5 meetri tagant ja siis tegin veel prussidele ristsidemed ka vahele samast materjalist, et kåljelt-kåljele paindumist vältida. Seejärel tombasin veel betoonikruvide ja metallnurgikutega prussid poranda kålge kinni. See on vajalik selleks, et kui pruss on ålespoole kaardus voi kaardub kunagi, siis ta voib tousta kiilu kohalt korgemale ja siis hakkab porand kriuksuma ja notkuma. Kiilud (paksemad) fikseerin veel laua paigalduse ajal prusside kålge.
Hetkel on tulemus selline, et läbivajumist ja kriuksumist ei ole. Kiilud on tänu metallnurkadele tihedalt prusside all kinni. Kiilu ja betoonporanda vahele panin torvapapi. Kiil peaks olema mitte nurga all loigatud (libiseb välja ajaga) vaid kogu ulatuses prussi alla minev sile puitklots/vineeririba. Naeltååblite asemel kasuta betoonikruve- lihtsam ja tugevus on kordi suurem. Mina kasutasin 8x40 ja 8 x 60 betoonikruve. Prusside vahele pane tihe kivivill, kui soovid helipidavust suurendada. Prussid ei tohiks olla kokkupuutes vahelaega.
Hetkel on tulemus selline, et läbivajumist ja kriuksumist ei ole. Kiilud on tänu metallnurkadele tihedalt prusside all kinni. Kiilu ja betoonporanda vahele panin torvapapi. Kiil peaks olema mitte nurga all loigatud (libiseb välja ajaga) vaid kogu ulatuses prussi alla minev sile puitklots/vineeririba. Naeltååblite asemel kasuta betoonikruve- lihtsam ja tugevus on kordi suurem. Mina kasutasin 8x40 ja 8 x 60 betoonikruve. Prusside vahele pane tihe kivivill, kui soovid helipidavust suurendada. Prussid ei tohiks olla kokkupuutes vahelaega.
Re: Kortermaja põrand
Lisan veel seda, et mul oli enamjaolt seinas must laud, seega läksid seina perimeetril prussid seina kålge kruvidega. Kui sul on kiviseina, saad ehk pikemate betoonikruvidega (pea såvistad veidi prussi sisse). Ja neile prussidele ka kiilud alla. Siis betoonikruvi vaid fikseerib, raskuse kannab ikka kiil.
-
fgh
- külaline
Re: Kortermaja põrand
Kui Te tahate võimalikult vaikset põrandat, siis tuleb unustada kandevkonstruktsiooni kinnitatud põrand ja vaadata ujuvlahenduste poole ! Aluspind kergkruusaga sirgu, kivivillaplaat ja vastavalt eelistusele plaat või betoon. Karkass on helipidavuse suhtes pooletoobine lahendus igasuguse teostuse korral.
Alustuseks tuleks muidugi küsida millised helid on segavad ja keda ning kust pärinevad.
Alustuseks tuleks muidugi küsida millised helid on segavad ja keda ning kust pärinevad.