Kortermaja esimese korruse põranda soojustamine

[allatah]

Ostsin 1982. aasta telliskivimajja korteri. All kelder on soojustamata vundamendiga ning soojustamata laega ja niipalju olen kuulnud, et külmal talvel on põrand päris külm. Tuba on ka muidu jahedavõitu, seega tahaks põranda võimalikult soojaks saada.

Kiskusin maha peal olnud värvitud soome papi ning selle alt tuli välja suhteliselt korralik laudpõrand, mida muidu võiks täitsa säilitada. Eemaldasin sealt ka ühe laua, ning selle all paistis mingi vill (klaasvill?).
Korteriühistu juhatuse esimees hoiatas, et soojustust pandi ehitamise ajal nendele põrandatele alla nii, kuidas jumal juhatas. Mis mul nüüd siis edasised tegevusvariandid oleks, et võimalikult soe põrand saada?
Välisseinas mingeid tuulutusauke ei paista olevat, aga kui seinaliistud ära võtsin, oli käega tunda, kuidas põranda servades õhk liigub.

Ise näen laias laastus kahte varianti:
1. Loodan, et soojustus on ühtlaselt pandud, löön selle ära võetud laua tagasi, lihvin/lakin põranda ära ning elan edasi.
2. Kisun lauad üles, panen villa juurde (või kas peaks kogu olemasoleva vana villa ära viskama?), löön lauad tagasi ja panen siis laudade peale mingi põrandakatte, sest neid laudu vist nii hästi enam tagasi ei saa.

Kui keegi oskab öelda miskit head soovitust või mõtet, mida peaks järgima, siis oleksin abi eest tänulik.

[enrico-]

Betoon põrandat peaks siiski soojustama keldri poolt. Toa poolt üle 5cm villa ei paneks...

[teema algataja]

Kahjuks siiski ühistu on andnud teada, et keldri lage ei soojustata. Küll aga on ühistul toetus materjalide ostmiseks toa põranda soojustamiseks.
Praeguseks olen saanud juba selgeks, et olemasolev põrand tuleb ilmselt siiski üles kiskuda, sest laudpõrand on saanud aja jooksul omajagu viga ning all olev soojustus on ilmselt natuke kehvasti pandud.
Aga nüüd siis paar küsimust, millele olen siit foorumist vastuseid otsinud, aga kuna iga hoone on erinev, siis on alati ka mitu eri vastust.

Kas mul oleks mõistlik vana vill (ma ei tea, mis vill see on) alles jätta ning seejärel tühimikesse uut villa panna või tuleks kõik välja vahetada?

Korteriühistu poolt toetuse andmise üks nõue on, et laagide ja villa peale ning põranda pealispinna alla oleks pandud niiskustõke, näiteks tavaline kile.
Praegu seal mingit sellist tõket ei ole ja midagi ei mädane (seisnud nii ilmselt ca.30a.) Kui ma sinna selle niiskustõtte panen, kas siis mingit sellist ohtu ei ole, et alt keldrist tuleb betooni kaudu niiskus villa ja laagidesse, siis ei saa niiskus enam üles aurustuda ning hakkab mädanema?

Kui laagid on näiteks ca.12cm kõrged, kas peaks panema 10-se villa ja jätma siis ülesse väikese õhuvahe või pigem osta 15cm-ne ning seda kokku suruda?

Igasuguse abistava info eest tänulik.

[enrico-]

Kui soov seestpoolt villaga soojustada, siis kõigepealt betoonile hüdroisolatsioon teha, seejärel puit laagid, mille vahed täita villaga, ning peale põrandalaud või OSB (põrandalaud oleks kindlam valik). Villa toa poolt kindlasti mitte kinni katta kilega. Ja max 100mm villa. Soovitatavalt siis kivivill. 12cm vahe korral võid ka seda villa vaadata: http://www.ehituskaup24.ee/vmchk/Soojus ... 00X1000-MM

Kile paigaldusel on suur oht põranda tervise suhtes. Niiskus peab konstruktsioonist väljuda saama. Kui hirmus soov kile panna, siis valida selleks hingav katusekile... (Tuuletõkkekile)

[Külaline]

Tere. Korteriühistu nõue on tehniliselt õige, aga selle vigadeta teostus küsitav. Parem on villa asemel PUR/PIR fooliumiga või XPS. Mingit hydrot betooni peale panna ei tohi. Vastupidi, see teeb situatsiooni väga riskantseks. Riskiohtu suurendab veel toplelt aurutõkke tegemine (hydro+suvaline kile kuskil). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Mis temperatuur keldris on ja kas kelder on ka liigniiske? Kas sa enda korteri ulatuses ei raatsi oma raha keldris lakke soojustust kinnitada, voi on see keelatud (keldris kellegi hoiuruumid jms)?

[teema algataja]

Äitäh kaasamõtlejatele!

Kelder on vist suhteliselt välistemperatuuril, ehk siis külmal talvel võib vist miinusesse minna. Mingit olulist liigniiskust ei tundu olevat.
See, et keldri lage omadest vahenditest soojustada, on kah hea mõte, aga minu korteri all on igastahes tõesti palju erinevaid keldribokse ja ruume, seega oleks see mõnevõrra keeruline.

Küll aga on praegune põrand selles mõttes heas seisukorras, et ligemale 30. aasta jooksul, mis ta on ilmselt seal seisnud, pole ta küll ei mädanenud, ega idanenud. Põrandalauad on altpoolt nagu uued. Seega tahaks loota, et kui ma oluliselt miskit ei muuda, peab järgmine põrand veel sama kaua vastu.

Leidsin praeguseks, kui pool põrandat on üles võetud (ikkagi kiired ajad ja ei jõua ainult remonti teha ) kaks auku, mis lähevad läbi betooni ja kust paistab paarkümmend cm allpool järgmine betoon. Ühest august puhus sisse kõva tuul. Küll aga ei tundu see mingi loomulik planeeritud auk olevat ja ta ei tuuluta kindlasti mitte kogu põrandat vaid ainult ühte laagivahe.
Seega on hetkel mõte, et panen augud kinni (Makrofleks), vahetan paar laagi välja, mis kõiguvad või on lihtsalt liiga tihedalt (30cm vahekaugus), vahetan ka villa välja ja panen põrandalauad, ilma mingi vee/aurutõkketa. Villa vahetamise mõte oleks see, et praegune klaasvill on paiguti ebaühtlaselt pandud ning ehk on uus vill õhulisem.
Mingit kilet või hüdroisolatsiooni vast ei panekski. Las ta hingab loomulikult läbi põrandalaudade?

[Külaline]

Kui teed soojustust põrandale siis soovitaks pusitevilla soojustab hästi ja kui ise paned pole keeruline siis hinna klass jääb sama mis muud villad ja saad ka valida erinevaid ka alergia vabasi on kogemus selle alal ja põrand jääb mõnusalt soe ja selle peale saab panna kohe laua kuid enne kontrolli et laagid oleksid loodis ja kui läheb laud võib ka tihedemalt olla see ei ole probleem ja puiste vill katab kõik tühimikud