Liimpalk vs Käsitööpalk

[GertR]

Tere!

Plaanis ehitada uus (frees)palkmaja kuid ei suuda otsustada kas käsitöö - või liimpalgist maja. Projekteerimine on lõppjärgus ja pakkumisi küsitud nii siit kui sealt. Hinna poolest tuleks liimpalk odavam kuid mulle sümpatiseerib käsitöö palk rohkem. Tore oleks kuulda teadjamate inimeste arvamusi.

Käsitööpalk tundub mulle loodussõbralikum ja rohkem nö vanakool, seal on jällegi see, et kuidas selle kuivamisega ja soojapidavusega. Liimpalk mängib ilmselt vähem ja võiks arvata et on soojapidavam? Kas see liim seal vahel mõjutab ka maja hingamist ja sisekliimat?

Kui keegi tahaks veel mulle pakkumsi teha siis saadan meilile hea meelega joonised.

Tänud ette,
Gert

[pikk88]

Kui hakkad valima, kas freespalk või käsitööpalk siis soovitaks sul käia mõnes freespalkmajas sees, mis on paar aastat juba kuivanud. Olukorraga tutvumas. Ise julgeks soovitada päris kindlasti käsitööpalki. See hind, mille palkide arvel kokku hoiad, ei tasu ennast minu isikliku arvamuse järgi ära, sest freespalk kuivab nagu jumal juhatab. Kui soovid käsitööna valminud palkmaja siis soovitaks otsida korralikud töömehed, kes oskavad valida nii materjali, kui ka õigeid töövõtteid. Muidu vannud ennast tulevikus maapõhja, et üritasid siit ja sealt natukene kokku hoida sest tagantjärele üldjuhul neid vigasid enam ei paranda(vale palgivalik, halvasti teostatud märkimised ja lõikamised jne)

[Naabrivana]

Kui hakkad valima, kas freespalk või käsitööpalk siis soovitaks sul käia mõnes freespalkmajas sees, mis on paar aastat juba kuivanud. Olukorraga tutvumas. Ise julgeks soovitada päris kindlasti käsitööpalki. See hind, mille palkide arvel kokku hoiad, ei tasu ennast minu isikliku arvamuse järgi ära, sest freespalk kuivab nagu jumal juhatab. Kui soovid käsitööna valminud palkmaja siis soovitaks otsida korralikud töömehed, kes oskavad valida nii materjali, kui ka õigeid töövõtteid. Muidu vannud ennast tulevikus maapõhja, et üritasid siit ja sealt natukene kokku hoida sest tagantjärele üldjuhul neid vigasid enam ei paranda(vale palgivalik, halvasti teostatud märkimised ja lõikamised jne)

Et liimpalgist sai freespalk ja kohe nii lihtsalt?

[pikk88]

No mina lugesin nagu algpostitusest välja, et käib valik kas (frees)palkmaja või käsitööpalkmaja või siis liimpalk. Kuivõrd liimpalgi koha pealt minul isiklikud kogemused puuduvad siis seda osa mina ei puudutanud. Kui nüüd jutt käib freespalgist käsitööna tehtud majast ja liimpalgist tehtud majast siis võib rahuliku südamega minu postituse jätta tähelepanuta. Sain järelikult asjast natuke valesti aru

[GertR]

Võibolla sai algne postitus vähe segane aga frees oli sulgudes selle mõttega, et ma ei ole lõplikult välistanud ka ümarpalki aga minule isiklikult sümpatiseerib kandiline rohkem.

Kas kandiline liimpalk või kandiline täispalk?

[Naabrivana]

http://www.landhaus.ee/palgi-tueuebid/treipalk-liimpalk
http://www.gsinvest.ee/palkmajadest/teh ... on-laminat

jne, jne, jne....

[pikk88]

Naabrivana, nendel linkidel on küll infot tootmise ja kvaliteedi kohta, kuid kas sul või kellelgi teisel oleks jagada pildimaterjali liimpalkmajast, mis on mingi aja juba ilmastiku käes seisnud? Näiteks viis või kümme aastat...

[GertR]

http://www.landhaus.ee/palgi-tueuebid/treipalk-liimpalk
http://www.gsinvest.ee/palkmajadest/teh ... on-laminat

jne, jne, jne....

Tänud linkide eest sain niipalju targemaks, et sakslased on oma 2002 aasta uuringus kindlaks teinud, et liimpalk maja hingab sarnaselt õige palgiga.

Kuid kuidagi ikkagi tundub, et see liimpalk ei ole nagu ikka päris õige asi ...

[Küülaline]

sakslased on oma 2002 aasta uuringus kindlaks teinud, et liimpalk maja hingab sarnaselt õige palgiga

Kas sealt see ka selgus, mida sakslased palgi hingamise all silmas pidasid?

[fgh]

Kindlasti lamellpalk kui arvestada tuule ja soojapidavust.
Korralikud tuulelukud, läbivate pragude puudumine, tugevus.
Sisuliselt vajumise puudumine.

Lamellpalk Soomes laialt levinud ja ka teistes maades.

Käsitööl on omad võlud muidugi.

Mis puudutav "hingamist" siis mis see on? Võta need mõlemad palgid hambusse ja proovi hingata läbi. Tulemus on sama. Kui mõtlete hingamise all läbipuhuvat maja, siis soovitaks freespalki ja võimalikult märjast materjalist, soovitavalt veel tormimurrust puu.

[Külaline]

Hingamise all peetakse silmas puidu kui ehitusmaterjali niiskusvahetust läbi seina.

Kui valida käsitöö või freespalgi vahel. Siis soojapidavuse seisukohalt kindlasti mõistlikum freespalk. Esteetilisest küljest käsitöö.
Käsitööga tuleb kopeerida puidu kõverused, ükski inimene ei ole eksimatu. Kui ühe tapiga millimeeter eksida, tuleks ümber teha palgivara, ehk tagasi alguses. Kas ikka tehakse. Freespalk on tehtud masinatega ja on identne. Iseasi muidugi, millised on seadistatud tuulelukud ja koonused.

[Külaline]

... Freespalk on tehtud masinatega ja on identne. Iseasi muidugi, millised on seadistatud tuulelukud ja koonused.

Kui freespalk seisab kasvõi kaks päeva teistes tingimustes, siis pole seal identsusest enam haisugi järel.

Urmas

[Kolejapaha]

Minu tagasihoidlik arvamus on, et siin on kaks täiesti erinevat maja ja seega peab omanik tegema valiku.
Liimaplgil on see hea pluss, et palgid ei pragune nii lihtsalt ja hiljem on majal väiksem vajumine. samas hind on kallim kui käsitöö majal.
Mina lasin endale teha käsitöö maja ja siiani täitsa rahul. Ehituslikult lasin teha väljast ümara palgina ja sees seina siledana, sest see on minu meelest ilusam ja vedi ka praktilisem. Hind on kõigel sellel ka mõistlik. Ehitaja kasutas maja tegemiseks talvel langetatud materjali ja varade täitmiseks sammalt. See oli ka üks argument miks otsustasin tema kasuks.
Enne enda maja ehitamist sai vägapalju tegijaid läbi käidud ja nende tööga tutvutud. Kõvemad müügimehed soovisid ka teiste tööd enda oma pähe maha müüa. Seega enne ostmist peab veidi ka tegija taustaga tutvuma.

[külaline Peeter]

Kui valida käsitöö või freespalgi vahel. Siis soojapidavuse seisukohalt kindlasti mõistlikum freespalk. Esteetilisest küljest käsitöö.
Käsitööga tuleb kopeerida puidu kõverused, ükski inimene ei ole eksimatu. Kui ühe tapiga millimeeter eksida, tuleks ümber teha palgivara, ehk tagasi alguses. Kas ikka tehakse. Freespalk on tehtud masinatega ja on identne. Iseasi muidugi, millised on seadistatud tuulelukud ja koonused.

Tere, ei taha sinu kirjapanduga nõustuda:
Soojapidavus ei sõltu sellest, kas frees- või käsitööpalkmaja. Pigem ikka sellest, kuidas ja millal materjal valitud ning töö tehtud.
Käsitööna tulebki kõiki kõverusi jälgida ,kuid see ei anna õigust halba tööd teha ja vahesid vahele jätta. Muidugi on lubatud nt varale jätta mõningased vahed (1mm), kui palgil on vara õigesti varatud (vara servad teravad)ja tapid korralikult tehtud (õigetes kohtades vajumis vahed). Need vahed mis tegemise käigus varale jäävad vajuvad hiljemalt raskusega kinni.
Lugemist:
http://www.puitmajaliit.ee/files/Eesti% ... edakts.pdf
http://woodhouse.ee/files/K%C3%A4sit%C3 ... .06.11.pdf
Tasuks lugeda enne otsuste tegemist.
Neist reeglitest kinni pidades peaks igati vinge asja endale saama.
Edu!

[Küülaline]

Kui praktiline ikkagi on palkmaja meie kliimas tänaste energiahindadega?

[Külaline]

Kui valida käsitöö või freespalgi vahel. Siis soojapidavuse seisukohalt kindlasti mõistlikum freespalk. Esteetilisest küljest käsitöö.
Käsitööga tuleb kopeerida puidu kõverused, ükski inimene ei ole eksimatu. Kui ühe tapiga millimeeter eksida, tuleks ümber teha palgivara, ehk tagasi alguses. Kas ikka tehakse. Freespalk on tehtud masinatega ja on identne. Iseasi muidugi, millised on seadistatud tuulelukud ja koonused.

Tere, ei taha sinu kirjapanduga nõustuda:
Soojapidavus ei sõltu sellest, kas frees- või käsitööpalkmaja. Pigem ikka sellest, kuidas ja millal materjal valitud ning töö tehtud.
Käsitööna tulebki kõiki kõverusi jälgida ,kuid see ei anna õigust halba tööd teha ja vahesid vahele jätta. Muidugi on lubatud nt varale jätta mõningased vahed (1mm), kui palgil on vara õigesti varatud (vara servad teravad)ja tapid korralikult tehtud (õigetes kohtades vajumis vahed). Need vahed mis tegemise käigus varale jäävad vajuvad hiljemalt raskusega kinni.
Lugemist:
http://www.puitmajaliit.ee/files/Eesti% ... edakts.pdf
http://woodhouse.ee/files/K%C3%A4sit%C3 ... .06.11.pdf
Tasuks lugeda enne otsuste tegemist.
Neist reeglitest kinni pidades peaks igati vinge asja endale saama.
Edu!

Inimene võib eksida, soovitatav oleks kasutada ehitusjärelevalvet, et tagada nõuetekohast tööd. Kommentaar ise ütleb, et varale on lubatud jätta mõningased vahed 1mm!!?? Juhendist ei nähtu palju on lubatud vahe seina nähtavates osades, st. väljast nähtav vahe, mis on palkide vara vahel või tappides. Loogiliselt võttes seal vahet ei tohigi olla. Kusjuures eesti nõuded võrreldes soome omadega on leebemad. Juhend freespalgil selliseid erinevusi ja tolerantse, mis on lubatud käsitööle, ei luba.

Näitena võiks välja tuua, et kuidas on olla talvel tuulega kampsuniga väljas. Pane aga jope peale, asi muutub.

[Külaline]

Kui praktiline ikkagi on palkmaja meie kliimas tänaste energiahindadega?

Praktilisusega pole sellel mingit pistmist.

[Külaline]

Lugedes eelenevaid kommentaare peaks täpsustama veel mõningaid eksitavaid ebatäpsusi:

Arvamused on, et freespalk kuivab nagu jumal juhatab, aga täpsustamata on, et millise juhatuse all kuivab käsitöö palk. Tegelikkus on selline et toota tohib ja tuleb kuivatatud palgist. Kuivatuse tehnoloogia aga on eri tootjatel erinev. Mõistlik on varuda palki talvel kuivatada seda varju all ja enne tootmist ülekuivatada 20-30 päeva kuivatis. Suvel varutud massiivpalki ilma mõradeta ei ole võimalik läbi kuivatada. Arvestada tuleb seda, et kuivatuse protsess on väga pikk, kui soovite oma metsast kasutada palki, siis koos kuivati kuivatusega peaks arvestama ligi aastase kuivamistsükliga.

Ka on avaldatud arvamust, et kahe päeva pärast peale tootmist "pole freespalgi identsusest haisugi". Toota tuleb siiski kuivast materjalist identset profiili. See, et mitmed freespalgi tootjad toodavad märjast palgist, on nende mainekujundamise tulemus. Eeldades, et ka käsitöö maja toodetakse samuti kuivatatud palgist, siis tekib küsimus, et milline on käsitöö palgi identuse või vara ja tapitiheduse "hais" niiskuskeskkonna tingimuste muutumisel. Kas see on siis kuidagi erilisem või kommenteerija on avaldanud oma juhuslikke eelistusi.

Soojustusena on sammal ja linavilt arhailine ja looduslik. Praktilisuse seisukohalt oleks mõistlikum kasutada tehissoojustust. Heade soojapidavusomadustega ja vett hülgav on polüpropeenkiud soojustus. Välistada tuleks klaas või kivivill soojustuse seinte vahel. Klaas ja kivivill on vettimav ning ei sobi palkseinte vajumis motoorikaga. Pikemas perspektiivis tolmub ja pudeneb.

[GertR]

Suured tänud kõigile arvasmuse avaldajatele, kahjuks siiani ei ole see minu otsuse langetamist lihtsamaks teinud.

Täpsustuseks mainin veelkord, et käsitöö palgi all pean silmas eelkõige kandilist- mitte ümarpalki. Ehk siis pean valiku langetama kas kandiline käsitöö palkmaja (näiteks Hobbiton) või liimpalk maja.

[pikk88]

Soojustusena on sammal ja linavilt arhailine ja looduslik. Praktilisuse seisukohalt oleks mõistlikum kasutada tehissoojustust.

Ehk selgitaksid natuke lähemalt, mille poolest see tehissoojustus nii praktiline on? Võrreldes sambla ja linavildiga? Ja ehk tood siis üksiti välja ka sambla ning linavildi miinuspoole?

[külaline Peeter]

Inimene võib eksida, soovitatav oleks kasutada ehitusjärelevalvet, et tagada nõuetekohast tööd. Kommentaar ise ütleb, et varale on lubatud jätta mõningased vahed 1mm!!?? Juhendist ei nähtu palju on lubatud vahe seina nähtavates osades, st. väljast nähtav vahe, mis on palkide vara vahel või tappides. Loogiliselt võttes seal vahet ei tohigi olla. Kusjuures eesti nõuded võrreldes soome omadega on leebemad. Juhend freespalgil selliseid erinevusi ja tolerantse, mis on lubatud käsitööle, ei luba.

Näitena võiks välja tuua, et kuidas on olla talvel tuulega kampsuniga väljas. Pane aga jope peale, asi muutub.

Kisud ju osad sõnad kogu tekstist välja. Ütlesin, et kui on õigesti ehitatud, siis tegemise käigus jäävad varavahed vajuvad kinni. Ise olen jätnud ca 1mm vahed ja on näha olnud, et tegemise käigus juba peale tulevate palkide raskuse tõttu on kõik ilusti kinni surunud. Hiljem püstitamisel tuleb veel katuse jms raskus peale.
Tean, et osad tootjad jätavad ka kuni 3mm, aga ise nii palju ei julge jätta.
Olen veendunud, et freesmajad ei ole kohe 100% tihked vaid seal toimub samasugune nn kinnivajumine.

[Külaline]

Palju erinevatel (ümar, kandiline) palkseina U arv on?

[Külaline]

Inimene võib eksida, soovitatav oleks kasutada ehitusjärelevalvet, et tagada nõuetekohast tööd. Kommentaar ise ütleb, et varale on lubatud jätta mõningased vahed 1mm!!?? Juhendist ei nähtu palju on lubatud vahe seina nähtavates osades, st. väljast nähtav vahe, mis on palkide vara vahel või tappides. Loogiliselt võttes seal vahet ei tohigi olla. Kusjuures eesti nõuded võrreldes soome omadega on leebemad. Juhend freespalgil selliseid erinevusi ja tolerantse, mis on lubatud käsitööle, ei luba.

Näitena võiks välja tuua, et kuidas on olla talvel tuulega kampsuniga väljas. Pane aga jope peale, asi muutub.

Kisud ju osad sõnad kogu tekstist välja. Ütlesin, et kui on õigesti ehitatud, siis tegemise käigus jäävad varavahed vajuvad kinni. Ise olen jätnud ca 1mm vahed ja on näha olnud, et tegemise käigus juba peale tulevate palkide raskuse tõttu on kõik ilusti kinni surunud. Hiljem püstitamisel tuleb veel katuse jms raskus peale.
Tean, et osad tootjad jätavad ka kuni 3mm, aga ise nii palju ei julge jätta.
Olen veendunud, et freesmajad ei ole kohe 100% tihked vaid seal toimub samasugune nn kinnivajumine.

Kui ühes kohas varal on vahe 1mm ja samas kõrval ei ole vahet, siis see 1mm ka kinni ei vaju. Usun, et meistrina seda tead ja oled minuga nõus. Vajumise jutt on palkmaja puhul lemmiksõna nende jaoks kes selle alaga väga kokku pole puutunud. Ei ole nii, et kui vahed on kaootiliselt erinevad, siis mingi müstiline katuseraskus muudab palkseina plasteliiniks ja vajutab vahed ühtlaselt kokku. Jah kandva koha pealt vajutab, sealt kus lõigati saega liiga sügavalt, sealt kokku ei vajuta.
Identsus, mida on reaalsem võimalik saavutada masinatega, tähendab seda, et kui näiteks soojustuse tõttu või näiteks paigaldusel ei ole palgid kokku surutud, siis algselt on ka vahed ühtlaselt suured. Need peaks kokku vajuma. Kui ei vaju on tegemist hälbega ja valearvestusega või valeseadistusega. Minu jaoks on kummaline, miks ei ole nõuetes ära määratud, kui suured tohivad vahed olla. Kui sina suudad teha erinevusi kuni 1mm, siis kas sinu konkurent suudab? Kindlasti on kusagil olemas sinutaolisi tublisid käsitsiehitajaid, kes suudavad kuni 1mm tagada, aga usun, et oled nõus, et risk siin on palju suurem.

[Küülaline]

Palju erinevatel (ümar, kandiline) palkseina U arv on?

Väga hea, jõuame tagasi minu küsimuseni:

Küülaline kirjutas:
Kui praktiline ikkagi on palkmaja meie kliimas tänaste energiahindadega?

[Külaline]

Soojustusena on sammal ja linavilt arhailine ja looduslik. Praktilisuse seisukohalt oleks mõistlikum kasutada tehissoojustust.

Ehk selgitaksid natuke lähemalt, mille poolest see tehissoojustus nii praktiline on? Võrreldes sambla ja linavildiga? Ja ehk tood siis üksiti välja ka sambla ning linavildi miinuspoole?

Sammal on vettimav ja sambla soojusjuhtivustegurit teistega pole mõtet võrrelda.
Polüpropeenkiud soojustuse struktuur on oluliselt tihedam võrreldes linavildiga. Analoogtoote soojusjuhtivustegur U on 0,033W/mK; õhu läbitungimise koefitsent alla 0,05 m3/msPa.