Akende paigaldus Fibo soojustatud fibo seina

[rope]

Sirvisin ja sirvisin, kuid konkreetset vastust ei leidnudki.

Ehk küsin: Kas on mõtet vaeva näha ja tuua aknad, uksed väljapoole Fibo seinast ( 250mm Fibo 5), kas siis immutatud puidust abilengidega / kastidega, või metallist nurkadega 4- 6 tk per/ aken.

Mõtlen siis nii, et aken jääks 10cm penoga tasa ja 5cm peno tooks tiba lengi peale ka. 50mm peno ja lengi vahele kleebiks isepaisuva tihendi.

Aknad on 3 paketi ja keraamiliseliistuga plastikud. U arv ca 0.9 .

Kas on mõtet vaeva näha või paigaldaks aknad fibo välisküljega tasapinda. Kas soojuskadu oleks märkimisväärne?

Head ideed teretulnud, aknad tulevad alles jaanuaris... Kommenteerige kinnitusmeetodeid ka, kas nurgad on OK või peaks nö. kastid 5x10 prussist ümber avade tegema ja hiljem akna sinna sisse kinnitama- vahutama.

Head Jõuluaega!

[rokikas]

Kas EPS-i kleebid seina ja krohvid üle või läheb karkassi vahele ning laudis/mõni plaat peale?
Kui ei krohvi siis omale paneksin puitkastidesse aknad.

[rope]

EPSi kleebin seina, ennem siis 100mm eps ja selle peale 50mm.

EDIT: Ja krohvin üle õhekrohviga.

[rope]

Täna konsulteerides aknavalmistajaga, suunati mind kinnitustarvikute firmasse SFS. Soovitan kodulehelt uurida, milliseid kinnitusvahendeid on olemas - isegi imestasin mõne koha peal.

Teema juurde tagasi - siis soovitati aken soojustusse tuua ja kasutada selliseid reguleeritavaid kinniteid. Puiduga on tööd ja janti rohkem . Kinnitite hind akna kohta pidavat olema ca 20 euri / per aken.
https://www.youtube.com/watch?v=CcYsKZRMx_0

Küsin personaalse hinna, eks siis näis.

[Külaline]

Eks kõik tahavad et ostetaks tema toodet ja sellepärast suunataksegi kuhugi edasi, kas endal seal käpp sees või mõne tutavaga seotud inimene seal.
MIna ise teeksin puidust karkassi ja paneksin sinna akna ja just venna maja sai väljast penoga tehtud ja sinna sai tehtud akendele puidust raamid.

[Külaline]

Tere. SFS kinnitid on inseneride välja mõeldud. Puitraam on "inseneride" välja mõeldud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rein113]

Kasuta nurki. Siis ei ole soojustuse ja akna vahel kolmandat materjali. Paigaldamine nii, et 5cm tood ka aknaploki peale, on väga mõistlik. Isepaisuv tihend tuleks vist silikooniga üle lasta.

Kelle toodetud aknad on muidu ja kas tootjal paigaldusjuhised on ka olemas?

[Hiid]

need SFSid on päris lahedad.
Palju neid tänapäevasele aknale, mis 100+kg panema peaks

[fgh]

Sellised kinnitid on ju suurepärane lahendus asjale.

Kõige debiilsem lahendus on teha puitraam. Sisuliselt külmasild ümber akna. Samuti kui arvestame, et kolm eri materjali, siis liiteid mis probleeme tekitavad on nii palju, et milleks ?

Kui nüüd arvestada, et 20 euri aken, siis tegu ime odava lahendusega. Proovige puitraam selle raha eest valmis saada, tegelikult ei saa vist kinnitusvahendeidki selle raha eest.

Mis puutub kandejõudu, siis sellisel metallil peaks olema seda küll ja rohkem kui kinnitusvahendid korralikud. Ilmselt paigaldatakse alla kaks või igale postile ja mõlemale küljele kaks. Ilmselt peavad need koormust vastu sirka tonn. Eks kõik oleneb vahendi pikkusest ja jõuõlast.

[rokikas]

Puitraam on "inseneride" välja mõeldud.

Kõige debiilsem lahendus on teha puitraam.

Kui seina läheb puitkarkass mille vahel soojustus (+ vajadusel tuuletõke) + tuulutusvahe + välisvooder siis avade ümbrus tehakse, Inseneride poolt, ..... millega?
EPS/vill + krohv lahenduse puhul puitkast loomulikult pigem probleem kui lahendus.

[fgh]

rokikas kui need vastused oleks kirjutatud enne sinu küsimusele saadud vastust, siis oleks Teie küsimus asjakohane.

Aga teema on arenenud selliseks, et normaalsed lahendused laidetakse maha ja soovitatakse vahtplast (liimitud) soojustusele puitraam sisse teha kuigi õigem lahendus on välja toodud. Seda sellepärast, et kellegi vend kusagil tegi ja on sellepärast maailma parim lahendus.

Voodrilaua puhul saab pm ka neid samu kinniteid kasutada. See kui mõttekas on juba teine küsimus.
Üldiselt vahtplasti kasutamine puitkarkassis on minu jaoks olnud alati suur müsteerium.

[rokikas]

EPS puitkarkassis on mullegi millegipärast tiba vastukarva. Kui siis pigem ühtne kiht liimitud vahtplasti ja selle peale kinnitatud, soojustust läbivate nurkadega vms., tuulutusliist (min ~45*45 ).
See et soojustusmaterjal ei ole läbipuhutav ja äravajuv on ju iseenesest pluss.

[fgh]

Nõustun täiesti mõttega. Karkassi puhul on kõige suurem probleem, et lõpptulemus on raudselt läbipuhuv soojustus. Olgu see aasta või 25 pärast. Kui väga tahta, siis kleepida vahtplast ja paigaldada tuulutusliist kruvidega läbi vahtplasti või mainitud vinklitega.
Siinkohal peaks mainima, et silma pidada kinnitusvahendite koormus ja materjali kaalu ning kinnitustugevust.
Samas puitkarkassi ja vahtplasti juures on minumeelest väga alahinnatud teguriks plastide vananemine. Minu nägemust mööda peaks iga ehitise detaili eluiga olema minimaalselt 50 aastat, kas ja kui pikk see reaalselt vahtplasti ja vahu juures on-see on küsimärk. Kui nüüd liita veel puidu ja plasti erinev nn "mängimine" siis tulemus ei ole hea ja kindel. Saab kui leevendada elastsete vahtude ja teipidega, aga mõttekus on teine teema. Seega lollikindlamaid variante kasutada. Samuti kui võtta vahtplastile ja villale ning tuuletõkke paigaldamisele kuluv aeg, siis tulemus on sama. Vahtplast oma tuulekindluse, kerguse ja mitte vajumisega on õiges kohas õige lahendus.

Sama teema nagu akna toestuseks immutatud puitraam soojustuses. Seda saab teha hästi ja õigesse kohta, aga ka halvasti ja valesse kohta.

Siinkohal peaks ehk tooma välja tähelepaneku mille peale Eestis enamasti naerma kiputakse.
Nimelt 99,9% kortermajadel millel akendele immutatud puidust raam soojustusse tehtud on kasutataud valesid kinnitusvahendeid. Pea 100% on tavaline tsink vinkelraud, 99,5 % tavalised tsink 5 või 4,5mm kruvid(või nurgikukruvid) ning 20 % tavalised mustad kipsikruvid. Ilmselt eramajadel sama lugu.

Oot huviga lähemate aastate arengut nende avatäidetega.

Teemaalgatajal sooviks hinnapäring ära oodata ja tuld anda, enne akende paigaldust tuleks aga ava mõõtudele mõelda ja mõelda ka sisemiste palede vormistamisele. Ehk oleks kavalam paigaldada kinnitusvahendid süvistatult vms.

[Külaline]

Tere. Karkassmajal on karkass ise juba see "raam" kuhu aken kinnitada. Kuna aknaraami külge peab kinnitama nii aurutõkketeibi kui ka õhutõkketeibi (vähemalt maal kus insenerteadmisi austatakse), siis nende elastus on piisav et ka maksimaalseid akna/karkassi omavahelisi deformatsioone kompenseerida. Krohvkattega soojustussüteemide väljatöötanud insenerid ei luba sinna kompleksi veel ühte lisadeformatsioonidega materjali (puitu), aga lubavad metallkronsteine
EPS ja karkass oma olemuselt ei ole riius. Riiuks läheb siis kui neid üritatakse inseneriteaduse reeglitega vastuollu viia.
Vanimad EPS-ga soojustussüsteemid tähistasid mõned aastad tagasi oma 50 juubelit. Ei ole selle EPS-ga midagi juhtunud, kui on seda inseneri juhiste järgi paigaldatud.
Kui arvata, et villtuuletõke on oma mõiste tasemel, siis on see suur eksitus. Läbi villtuuletõkke toimub õhu liikumine, mida läbi EPS ei toimu. Villaplaatide vuukides on samasuguse ohuga nagu vuugid EPS puhul. Villa kestvus 50 aastat ei tekita kõhklusi, aga teipide kestvus (mitteinsenerlike) on mõne aasta perspektiiviga mõõdetav.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

Järgmine küsimus on, et mis on optimaalseim akna asukoht konstruktsioonis....
Kui palju teda kandvast seinast eemale tuleks viia?

[Veikko]

Olemas ka spetsiaalsed seinakandurid https://www.youtube.com/watch?v=jZmQeIy ... zyiUxoiOpQ

[rokikas]

mis on optimaalseim akna asukoht konstruktsioonis....

LK.6 http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... nspekt.pdf

EPS ja karkass oma olemuselt ei ole riius. Riiuks läheb siis kui neid üritatakse inseneriteaduse reeglitega vastuollu viia. ...... Ei ole selle EPS-ga midagi juhtunud, kui on seda inseneri juhiste järgi paigaldatud.

Kuidas käib õigesti EPS puitkarkassi vahele? Mõni väidab et parim on kui lõigata soojustus ülitäpselt või pigem grammike suurem paigaldusvahest ja siis jõuga sinna sisse suruda. Mina oles siiani eelistanud jätta plaadi ja karkassi vahele 10-15 mm. vahe ja selle täitnud kogu ulatuses montaasivahuga. Plaatide omavahelistesse vuukidesse lasknud samuti triibu aga seejärel kokku vajutanud.
Milline on õigem lähenemine?

Kui arvata, et villtuuletõke on oma mõiste tasemel, siis on see suur eksitus. Läbi villtuuletõkke toimub õhu liikumine, mida läbi EPS ei toimu.

Ilmselt kui kasutada mõistlikke tooteid, näiteks http://www.isover.ee/Download/27908/RKL ... tt_WEB.pdf või http://www.paroc.ee/~/media/Files/Broch ... _2014.ashx siis absoluutset õhutihedust muidugi ei saavuta aga mõistlikult tasemel tulemus peaks tulema. Seda muidugi siis kui ikka "kogu rehkendus" teha mitte vaid juppe sealt.

[Külaline]

Tere. Teema EPS karkassis puhul läheneks insener kõigepealt sellest, mis kvaliteediga materjalidega on tegemist. Kas EPS ja puit on ikka sobiva deformatsiooniga. Isiklikult arvan, et mitte. Puit on märg - tulemuseks hiljem banaanilisus ja propellersus. EPS on toores ning mahukahanemised ilmselged (kuni 5 mm/jm). Kvaliteetmaterjale on aga väga raske saada - turgu pole ehk seesama ostja, kes tahaks saada briljanti on nõus maksma ainult klaasitüki hinda. Kui materjalid on kvaliteetsed, siis paigaldusvariantidest mõlemad peaksid sobima. Lääne infomaterjalides pole kohanud vahutamist, seal lõigatakse kuuma traadiga EPS täpselt mõõtu (mitte umbes-täpselt kõverjoonelise saega). Seega algab probleem meil ebakvaliteetsest lähtematerjalist, mille probleeme hakatakse (kui hakatakse) töö käigus lahendama. Kumb paigaldusviis materjali kvaliteediprobleeme paremini kompenseerib on juba pisikese uurimistöö teema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Eelistan vahutamist sest siis saan kindel olla et vähemalt "täna" on liide maksimaalselt tihe.
Seda et tuleb kasutada kuiva puitu ja et EPS-i lõikamiseks on parim ning kiirem moodus kuuma traadiga teatakse ka siin mitte vaid "läänes".

[vuuk]

Tuleksin korraks tagasi selle SFS aknakinnitite lahenduse juurde. Igati tunnustamist vääriv innovatiivne lahendus. Ühtlasi võimaldab lihtsasti rihtida loodi ja õigesse tasapinda.
Sellele lahendusele tasuks tähelepanu pöörata neil, kes kavatsevad oma maja fassaadi viimistleda puhasvuugil tellisvoodriga. Soovitav sellepärast, et võimaldab lihtsasti välistada tülikat kiviga ärapööret avakülgede juures. Vähem tööd, parem tootlikus, madalam hind.
Kandurite hinnast rääkides, ilmselgelt see oleneb ikka akende suurusest, raskusest ja akende väjaulatuvusest kandva seinaosa tasapinnast.
Avatäidete mõõtmetest oleneb kinnitite hulk, kinnitite vahe ei tohi ületada juhendis toodud normi.
Väljaulatuvusest oleneb kanduri tüüp.
Kui ma ei eksi, siis toodete valikus olev tugevaim kandur JB-DK 150-AW võimaldab kahjuks akende väljaulatuvust vaid kuni 150mm, mis tänapäevaste seinte soojustuslahenduste puhul kipub jääma juba väheseks.

[rokikas]

Sellele lahendusele tasuks tähelepanu pöörata neil, kes kavatsevad oma maja fassaadi viimistleda puhasvuugil tellisvoodriga. Soovitav sellepärast, et võimaldab lihtsasti välistada tülikat kiviga ärapööret avakülgede juures. Vähem tööd, parem tootlikus, madalam hind.

Samas ei tohi unustada et akende kivivoodrini välja toomisega kaasnevad ka tagajärjed (=kulutused) mida peab arvestama!

[Külaline]

Samas ei tohi unustada et akende kivivoodrini välja toomisega kaasnevad ka tagajärjed (=kulutused) mida peab arvestama!

Tagajärgede (kulutuste) all pead silmas külmasilda? soojuskadusi? või ...

[rokikas]

Sinna suunas jah. Kui tuua avatäited soojustusest väljapoole siis tuleb lahendada ka sellega kaasnevad külmasillad, võimalik kondensaat klaasi sisepinnal, jne.
Eriti oluline on neile asjaoludele tähelepanu pöörata ühekordsete raamidega akende (pvc aknad näiteks) korral.

[vuuk]

Külmasillaga peab arvestama igasuguste sõlmede projekteerimisel - külmasillad etendavad rolli üldise soojabilansi kujunemisel. Vastavalt tellija poolt ette antud energiatarbega (ET- arvuga) soojustuslahenduste ja sõlmkohtade arvutamisel, määramisel ja koostamisel tuleb külmasildasid arvestada, neid vältida või minimaliseerida.
Ka kõnesolevad aknakinnitid mõeldi välja vast osaliselt külmasildade vähendamise eesmärgil. Puitprussidest raam kitsaste lengidega akende taga on ju tegelikult samuti üsna arvestatav külmasild.
Kui tuua akende välis-tasapind kivivoodini (kivi taha, siis jah jääb külmasilla teekond tullutuva soojustuslahenduse korral tuulutusvahe võrra veelgi lühem. Üheks lahenduseks sellest probleemkohast üle saamiseks või vähendamiseks võiks olla laiem leng ehk näiteks "Soome tüüpi" aknad.

[EKFML]

Siit leiate vähe lugemist
https://www.youtube.com/watch?v=PZaIphAIFFE

Paigaldus video
https://www.youtube.com/watch?v=PZaIphAIFFE

kalkulatsioon ja paigaldus abi siin lingis
https://sfsintec.biz/sfs_download/media ... taloog.pdf