Kivimaja vundamendi õhutusaugud

[Tukk75]

ELan kahekordses kivimajas. Vundamendis on õhutusaugud. Esimese korruse naaber topib need talve saabudes kaltsudega kinni. Teisel korrusel on aknad higised, kui aga neid kaltse pole, pole ka aknad higised. Kas need augud peab siis talvel kinni toppima või peavad aastaringselt avatud olema? Esimese korruse naaber väidab, et temal põrand külm kui need augud avatud on. Kuidas siis ikkagi õige on ?

[Külaline]

Kui sul on augud avatud ja toas on põrandad soojad siis poogen, aga kui ikka põrandad on külmad siis tuleks ikka kinni toppida! Ja teisele korrusele tee ventilatiooniklapp kui higistab! Loogiline!

[rein113]

Soovitatakse need avad sulgeda suvel (et suvine soe õhk jahedasse põrandaalusesse niiskust ei kannaks) ja talvel (et ei oleks külm). Kevadel ja sügisel hoida avatuna. Üldiselt on need avad seal asja pärast tehtud, seega võiks nii palju kui võimalik eelistada seda viimast režiimi.

[Külaline]

Tere. Suvise avade probleemile ei ole võimalik anda insenerlikku arvutusega täpset õiget vastust, muutujaid on liialt palju. Seetõttu toimuvad selleteemalised arutelud rohkem kõhutunde alusel. Minu kõht aga avaldab järgmise seisukoha.
Nõus, et läbi avade pääseb soe/niiske õhk külmale pinnale. Aga ta pääseb sinna niikuinii läbi igasuguste pilude ja pragude. Vaevalt usutav, et eksisteerib hermeetilist põrandaalust. Aeg, mil temperatuur/niiskus on selles kontekstis ebasoodne on kuumal juulikuu/augustikuus no umbes kl10-20 (ehk 10 h), ülejäänud 14 h jooksul võiks põrandaalune tuulduda. Aga ei saa, kui tropid ees. Selliseid päevi, kus temperatuur/niiskus on selles kontekstis ebasoodne on kokku umbes 2 nädalat. Seega on ebasoodsat ilmastikutingumusi põrandaaluse kondensi suhtes ca 10 % juuli/augustiperioodist. Ülejäänud 90 % ajast kondensiteket ei esine, vastupidi, tahaks kuivatada, kui troppe ees poleks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[fgh]

Talvel pannakse kinni enamasti. Samas viimast otsa paigaldatavad klapid on sellised mis päris kinni ei lähegi, ilmselt tingitud sellest, et tuulduvat osa ümbritsev kaunis tihedaks läinud. Enam ei piisa 4 kivist nurkades vms.

Kui ikka põrandad külmad, siis pange kinni, ilmselt tegu mingi 5 cm saepurusoojustusega või puuduliku tuuletõkkega.

Teise korruse kohta aitaks vist ikka konkreetselt tuulutuse tagamine teisele korrusele.
Ilmselt kogu maja niiskustase tõuseb kui likvideerida läbi puhuv põranda kaudu õhuvahetus.

Üks võimalus on ka, et põranda alt on tehtud vent. lõõri tuulutus ja kui augud sulgeda, siis lõõr ei tõmba nii efektiivselt kui avatud alumise otsaga.

Kaltsud pole probleem, probleem on puudulik ventilatsioonisüsteem. Värskeõhuklapid seina ja mure murtud, samas peab olema tagatud ka piisav temperatuur hoones.

[Külaline]

Põrandaaluse tuulutuse sulgemine annab vähe ehvekti, peaks ikka proovima sulgeda ka seinavoodri ja katusekatte alune tuulutus. Ja väga suur osa soojusest lahkub ju ventilatsiooni kaudu, niiet...

[rein113]

Põrandaaluse tuulutuse sulgemine annab vähe ehvekti, peaks ikka proovima sulgeda ka seinavoodri ja katusekatte alune tuulutus. Ja väga suur osa soojusest lahkub ju ventilatsiooni kaudu, niiet...

Külaline, kes sa iganes ei ole: kas maailm sai nüüd paremaks? Loodan, et siinne foorum on ikka koht, kus võib küsida ja ka abi saada.