õhuvahega kiviseina soojustamine vahuga

[kris1862]

Tere,

soetasime maja ja soovime seda kohe soojustada kuna juba praegu on siin külm. Väljast sissepoole on maja ehitatud nii: Lapiti tellis, õhuvahe, serviti tellis, mingi kerge soojustus ja kips. Fassaadi pealt hetkel ei taha soojustada kuna katus on uus ja siis jääks räästa napiks. Olen siin kõigi vahuga teemasid lugenud kuid infot on selle kohta ikka väga vähe, samuti saab sellel alal tegutsevatelt firmadelt väga vastuolulist infot. Kõigepealt ütles eesti puitmaja ehitus, et kindlasti tuleb panna suletud pooridega PUR vahtu, soovitas selega veel katusealuse ka üle lasta ja kui võimalik siis ka vundamendi, ültse ei pidavat kohta olema kuhu see ei sobi. Siis ütles therm.ee, et sinna sobib just termovaht ja nemad müüvad kõike ja võivad ka PUR'i pakkuda kuid kui ma PUR'i hinda küsisin, oli see kohe märgatavalt kallim kui eesti puitmajal ( tundus nagu neil tegelikult ei olekski seda, sest see hind oli ikka 1/3 kallim ja termovaht nii sobivalt soodne, lihtsalt ehk on hea öelda, et me müüme kõike kuid soovitame ikka seda termovahtu ja hinnavahe on ka ju suur). Kolmandaks pöördusin OKK.EE poole ja nemad ütlesid, et sinna tuleb kindlasti panna avatud poridega PUR vahtu. See viimane tundub ka mulle kuidagi kõige loogilisem kuid siiski on väga raske valikut teha kuna ma kavatsen maja täis lasta, midagi, mida sealt kunagi enam välja ei saa ja erinevused materjalide karakteristikute vahel on päris suured. Avatud pooridega materjali poole paneb mind vaatama see, et kuidagi ebaloogiline tundub see, et põhimõtteliselt seina keskel on materjal, mis niiskust läbi ei lase. Termovahu kohta ütles OKK, et ta on näinud seina, kus mõne aastaga, on vaht jahuks muutunud.
Seetõttu olengi just kaalumas seda avatud pooridega PUR vahtu kuid siiski kardan natuke, et äkki vajutab see mul seinad laiali. sõber, kellele termovahtu pandi, ütles, et see on pigem väga pehme ja käes kokkupressitav. PUR'i tükk, mis mull kodus on, tundub igatahes selline agressiivsem ja võimeline midagi ära lõhkuma

Kus on siis see tõde, milline on sobiv just minu majale. Igast firmast, millega ühendust võtsin, tehti teiste toodangut maha. Kindlustunnet see just ei sisenda.

Kui Alar Piirfeld võtaks vaevaks oma arvamuse öelda, siis eelnevaid teemasid lugedes, julgeksin seda arvamust kõige rohkem usaldada. Ehk härra Piirfeld, öelge palun, mida ma oma seintesse puristama peaksin kui üldse peaksin.


Ette tänades,

Kristjan

Kusjuures sama olukord on hetkel katuslae sojustuse valikul. Kõik pakkujad kiidavad oma ja teevad teisi maha

[Külaline]

Tere. PUR-vahu kihi (termovaht peaks olema samuti PUR) paigaldamisega seinakonstruktsiooni muudetakse koos soojusreziimiga ka seina niiskusreziimi. Seina soojus- ja niiskusreziim on insener-tehniline teadmine, mida tavaline ehitaja reeglina ei hooma. Sellest ei saa aru pahatihti ka projekteerijad. Kui keegi projekteerib (või müüb) seina niiskusreziimi muutvat lahendust, siis peab tal olema selleks ka piisavalt teadmisi. Need PUR-vahu müüjad, kes ei huvitu seinakonstruktsiooni lõikest vaid räägivad "sobib igasse olukorda" võib rahumeeli koju tagasi saata. Need on kulli/kirja viskajad mitte insenerlahenduste pakkujad. Seega soovitus: PUR-vahtude müüjate käest küsida seina niiskusreziimi arvutust enne ja peale PUR-vahu paigaldust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Olen samuti antud ettevõtetega rääkinud ja pakkumisi küsinud. Kiideti materjali omadusi ja muidu iseenda ettevõtmisi. Kui aga küsida, et mis juhtub niiskusega või arvutuslikku lähenemist selle materjali kasutuse puhul, siis oli mökk...mökk...mökk...
Ei tundunud ka mulle väga usaldusväärne. Mulle jäi mulje, et kõik need ettevõttes on spetsialiseerunud "tädikeste" (kui nii võib väljendada) hanekstõmbamisele. Kõnemaneerist oli kohe tunda, et kui küsisid, kas niiskus ka seina vahelt minema tuuldub, siis võttis ikka mitu tooni häält allapoole. Siis ei olnud enam nii hea materjal, et seda igale poole panna.

Tookord otsustasin, et jätan selle asja sellel hetkel katki. (Kevad oli ka kohe tulemas)
Nüüd aga taas jälle talv ukse ees - oleks huvi leida mõni insenerfirma, kes mulle kohapeal selle välja arvestaks ja puust ja punaseks teeks. Kas keegi oskaks pakkuda mõnda ettevõtet, kes sellise väiksema töö vastu ka vastu võtaks? See talv võiks ju olla külmas majas viimane.
Äkki hr. Piirfeld oleks huvitatud?

[Külaline]

Mina otsustasin mitte panna, panen suvel peno seina, kuna tõesti ei julge oma maja sisse lasta midagi millest tegelikult keegi midagi ei tea ja mida ma sealt mitte kunagi kätte ei saa. Ega selleks aastaks on vahuhooaeg vist ka läbi, kuna seda alla +5 ei lasta.

[neli kunni]

Mina olen PUR vahuga soojustatud maja elanik.
Ma ei saa aru, mis niiskusrežiimi muutumisest siin kogu aeg probleemi üles puhutakse. Elasin enne üle kümne aasta samas majas. Siis sai kahe kiviseina vahe, kus enne oli natuke polüstürooli puru, PUR vaht lastud. Nüüd läheb teine talv, vesi seinast alla ei jookse, niiskus ruumis 50% juures. Rahakott just puuga seljas pole, seega küte on minimaalse peal, aga 20 kraadi on ruumides ikka. Ventilatsioonisüsteemi pole ja plastaknad on ees.
Peaks ju vesi mööda seinu alla jooksma, või mis?

[Külaline]

Sorry, et ei suutnud sõnumit nii edastada, et see üheselt arusaadav oleks. Kindlasti ei olnud sõnumiks see, et PUR-vaht on saatanast. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Peaks ju vesi mööda seinu alla jooksma, või mis?

Kui kuskil kondenseeruks vesi siis oleks see koht kusagil seina sees mitte seespool soojustuskihti!
Kas oled veendunud et seal on kõik korras ning mingit "elu" ei ole tekkinud?

Rahakott just puuga seljas pole, seega küte on minimaalse peal, aga 20 kraadi on ruumides ikka.

Kui ka rahakott "puuga seljas" oleks siis kuhu ja miks see küttesüsteem keerata kui toas niigi juba sobiv temp on?

[neli kunni]

Jah, kui seal seina sees kuskil keegi elab, las ta siis olla. Ei ole ta meid veel häirinud siiani. Kunagi enne soojustamist tuli ühe toa ülanurka elu, pizza sinihallitusejuustuga on nämm-nämm, aga nurgas tema kauge sugulane pole küll teretulnud.
Peale soojustamist olen sarnast tegelast siiski ainult pizza peal näinud, ja poe juusturiiulis ka muidugi.
Nii et mina ei kurda.

[rokikas]

Kui seal keegi "elab" siis selleks hetkeks kui ta otseselt segama hakkab võib juba tõsine kahjustus olla tekitatud nii hoonele kui ka elanikele.
Loodame et teil on siiski kõik korras.

[Kalvis]

Kui on kivi õhkvahe mis täidetud vahuga ja kivisein siis pole karta midagi. Kivi ei mädane ei idane, on piisavalt aurutihe ja mingeid kondentsitonte tõsiselt karta ei tasu.
Need juustuseened tulevad mängu kui on väljas kivi, sees puit koos villaga ning õhkvahesse on mingi vaht lastud. Vot siis tuleks arvutusi tegema hakata ja mõtlema lahendusi.

[neli kunni]

Vot Kalvis pani lõpuks asja hästi paika!

[Imelik]

Kivi ei mädane ei idane, on piisavalt aurutihe ja mingeid kondentsitonte tõsiselt karta ei tasu.

Vot Kalvis pani lõpuks asja hästi paika!

Teatavasti ei sõltu kondensioht materjalist vaid selle paiknemisest konstruktsioonis ja seda konstruktsiooni ümbritsevast kliimast.

[Reevo]

Pole ka siin ammu käinud ja täitsa huvitav teema siis
Kõigepealt ütleks kohe, et ise ehitajad või kliendid, võtke kindlasti oma maja ehitamisel-renoveerimisel mõni spetsialist appi kes teeks siis vajalikke arvutusi ja annaks nõu.
Kindel on aga see kui mina maja vahutan ja samal ajal ka arvutan siis on tohutu palju inimesi kes ikka otsivad kellegi teise-kolmanda arvamust ja seega, et mitte asjatult aega raisata siis on hea kui on keegi sõltumatu spetsialist asjasse kaasatud.
Samas siin koguaeg jutt, et kahe kivi vahel on suletudpooridega vaht ja kuidas siis sealt niiskus välja saab? küsin hoopis vastu kuidas niiskus sinna saab? kas sellele ka on mõeldud?
Kui aga panna avatudpooridega mistahes vaht siis kindlasti jääb see niiskus samuti liikuma aga kui majas sees ei tehta midagi ega panda aurutõket siis see niiskus tõesti jõuab seina ja kondenseerub seal.

Täpselt sama asi juhtub ka puitsõrestik majaga kui on väljas tuuletõke , prusside vahel vill ja siis sees uuesti kips aga aurutõket ei ole pandud, siis vill märgub nii tõsiselt, et tekib aurutihe jääkiht mis aga koguaeg vaikselt külmub juurde ja märgab villa ning maja kaotab igasuguse soojapidavuse ning jah see kuivab ehk sügiseks ära aga kas ka sügisel seal seinavahel saaks seenel käia...no see selgub siis kui sein avada.

Ei tohi kindlasti ära unustada, et kui paigaldate mistahes niiskust läbilaskva soojustuse siis see õhuliikumine toimub kevadest, sügiseni aga kui õues on korralik miinus siis ei lähe see niiskus mitte õue vaid külmub teie maja soojustuses!!!

[fgh]

Pole ka siin ammu käinud ja täitsa huvitav teema siis
Kõigepealt ütleks kohe, et ise ehitajad või kliendid, võtke kindlasti oma maja ehitamisel-renoveerimisel mõni spetsialist appi kes teeks siis vajalikke arvutusi ja annaks nõu.
Kindel on aga see kui mina maja vahutan ja samal ajal ka arvutan siis on tohutu palju inimesi kes ikka otsivad kellegi teise-kolmanda arvamust ja seega, et mitte asjatult aega raisata siis on hea kui on keegi sõltumatu spetsialist asjasse kaasatud.
Samas siin koguaeg jutt, et kahe kivi vahel on suletudpooridega vaht ja kuidas siis sealt niiskus välja saab? küsin hoopis vastu kuidas niiskus sinna saab? kas sellele ka on mõeldud?
Kui aga panna avatudpooridega mistahes vaht siis kindlasti jääb see niiskus samuti liikuma aga kui majas sees ei tehta midagi ega panda aurutõket siis see niiskus tõesti jõuab seina ja kondenseerub seal.

Täpselt sama asi juhtub ka puitsõrestik majaga kui on väljas tuuletõke , prusside vahel vill ja siis sees uuesti kips aga aurutõket ei ole pandud, siis vill märgub nii tõsiselt, et tekib aurutihe jääkiht mis aga koguaeg vaikselt külmub juurde ja märgab villa ning maja kaotab igasuguse soojapidavuse ning jah see kuivab ehk sügiseks ära aga kas ka sügisel seal seinavahel saaks seenel käia...no see selgub siis kui sein avada.

Ei tohi kindlasti ära unustada, et kui paigaldate mistahes niiskust läbilaskva soojustuse siis see õhuliikumine toimub kevadest, sügiseni aga kui õues on korralik miinus siis ei lähe see niiskus mitte õue vaid külmub teie maja soojustuses!!!

Päris nii lihtne ja mustvalge see elu seal seinas ikka ei ole. Karkassseina läbilõige võib ka puhta kipsplaadi najal püsti seista teatud eeldustel.
Kõik sellised lõiked on konkreetsed arvutused, mitte puusalt laskmised.

Mis puudutav kahe kivi vahelist soojustust, siis seegi oleneb kivist, ladumiskvaliteedist ja sisemise ning välimise kihi PAKSUSEST ehk soojustuse paiknemisest seina lõikes. Samuti tuleb arvestada silluseid, kommunikatsioone ja seinade sidumise tehnikat.
Selge see, et vahumehed müüvad kõigile ja kõike arvestamata reaalset olukorda, sest reaalne objektil käimine ja objekti ning paberitesse süvenemine võtab aega mida klient tasuta hinnapakkumisega kinni ei maksa !

[neli kunni]

Mulle see teema asja sees oleva praktikuna pakub huvi.

Imelik püüdis kõrvalteemas asja nii seletada:

Näiteks selline sein muutub selleks seinaks.
... aga mitmekesine elu pidigi rikastama.

Imelik .

Mina sain oma andmetega samas arvutuskeskkonnas PUR vahuga sellise seina ning enne oli sein selline

Nii, et alati ei pruugi PUR vahuga vahutamisel niiskusega asjad halvemaks minna, nagu jätkuvalt püütakse eeldada, vaid on võimalus ka paremaks tulemuseks

[Imelik]

Anna palun mulle andeks! Sa ei saand eriti aru, mis eelnevalt on kirjutatud. Viga on tõenäoliselt minus.

[Külaline]

Tere. Ei hakka kod neli kunni järeldusi ümber lükkama ega ka maha tegema. Hoopis rohkem pakub huvi, mis alg soojutusmaterjaliga on tegemist ja kas selliseid tõesti Eestis leidub? Ja kui leidub, siis mis oli selle mõte kui see vahetati PUR vastu (U-väärtus 0,17 -> 0,14 peale viia)? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[neli kunni]

See arvutuskeskonnas valitud materjal HK33 (0,174 W/m2K näites) asenduseks oli minul praak polüstüroolplaatidest jahvatatud graanulid. Kirjelduse järgi on ta sama, mis HK33-l arvutuskeskkonnas- polüstürooligraanulid ja selle peenem puru jahvatusest. Vaevalt seda Eestist enam leiab. Pärit on see materjal 90 aastate algusest.

17W/m2K oli see endine sein ainult teoreetiliselt arvutuses. Tegelikkuses oli palju tühikuid ja ka tuul pääses mõnest kohast kahe kiviseina vahele. Seega oli polüstürooli puru mõnest kohast minema puhutud. Vahuga õnnestus kõik need tühikud täita.

Ja ega kahe juba valmis kiviseina vahele midagi peale pritsvahu eriti ei pane ka.

Imelik, ära võta südamesse, pole sind süüdistada tahtnud, ainult näiteks kasutasin.

[Külaline]

Tere. Tänud. Aga kui U-arvutus ei ole pädev, siis pole pädev ka niiskusarvutus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Reevo]

Mina soovitaks teema algatajal endale palgata Hr. Alar Piirfeld, kes oskab tema majale teha vajalikud arvutused ja siis juba hea otsustada, mida seal õhkvahes kasutada. Siin me võime ju kiruda ja kiita, seni kuni jälle uus talv käes ja maja ju ikka külm ja nii lausa aastaid, kui ikka on soov soojustada siis palgata pädev Erapooletu insener!

[Külaline]

Mina olen PUR vahuga soojustatud maja elanik.
Ma ei saa aru, mis niiskusrežiimi muutumisest siin kogu aeg probleemi üles puhutakse. Elasin enne üle kümne aasta samas majas. Siis sai kahe kiviseina vahe, kus enne oli natuke polüstürooli puru, PUR vaht lastud. Nüüd läheb teine talv, vesi seinast alla ei jookse, niiskus ruumis 50% juures. Rahakott just puuga seljas pole, seega küte on minimaalse peal, aga 20 kraadi on ruumides ikka. Ventilatsioonisüsteemi pole ja plastaknad on ees.
Peaks ju vesi mööda seinu alla jooksma, või mis?

Tere. Kui saladus pole siis mis firmal lasite töö teha ?

[xil]

Firma on tõesti oluline ja ka suletud pooridega PUR-vahtudel on vahe - ameerika foorumeid ja vahu tootjate lehti lugedes kujunes säänne arvamus. Odava otsa vahud pole ajaliselt stabiilselt, kipuvad järelkahanema. Paigaldamise osas on oluline, et vahu komponendid oleks täpselt õiges vahekorras, korralikud firmad lasevad sortsu vahtu enne vahu seina laskmist kuhugi mujale ning peale tahenemist uurivad tekkinud ollust vilunud silmaga, kas segu on ok.
Võtsin paari eesti vahu paigaldajaga ka ühendust, 1 näiteks väitis, et tellismüüride vahel olevasse õhuvahesse ei tohi suletud pooridega pur-vahtu lasta, kuna sel on järelpaisumine!