Päikeseküte sauna tarbeveeks

[Artmosphere]

Tere!
Eesmärgiks siis lisada elektriboilerile päikesepowerit. Tuhnisin internetis ja silma jäi mulle selline lahendus http://www.sunsystem.ee/index.php?page=146 kuid vaatamata selle lihtsusele on isegi seda minule liiast. Mis on minu küsimuse ja postituse mõte:
- kas ma võin asendada päikeseküttes klassikalise 3-süsteemse boileri 2-süsteemse vastu, kus oleks ainult elektriline küttekeha ja lisaks 1 soojusvaheti?
- minu vajadusi kataks ca 150 - 180 liitriline boiler, kui ma ei paisuta kollektoripinda üle, kas mul tekib suvel sooja ületootmise probleem?
- kas päikesekütte lahendustes see ringluspump vurab ööpäev läbi või see lülitub ainult siis sisse kui paneelis toimub kütmine, ehk siis päike kütab?
Tänud kõigile kaasamõtlemast!

[EMS]

Palju see süsteem koos paigaldamisega maksaks, kas on üldse pointi panna? Iga päev ju saunas ei käi, seega vee kulu üsna väike?

[Artmosphere]

Kõiki asju ei tehta ainult pointi pärast Teen, kuna tahan seda ja olen valmis ka panustama. Päris mitu aastat on plaan elada alaliselt selles hoones, hiljem jääb ainult saunaks ja külalistemajaks. Vee kulu kohapealt, pesen ennast siiski iga päev ja mitte mina üksi, naine ka veel, lisaks veel köök. eesmärk polegi ehitada päikesekütet põhiallikana vaid ikka, ainult toetavaks.

[Kalvis]

Kui ma endale ehitaks siis ma kasutaksin 2 süsteemset boilerit. Lõpplahendus sõltuks veel mõnest agast kuid päikeseelement oleks siis soojusvaheti taga. Ringluspump töötaks diferentsiaalse releega - st. kui päikesepaneelis on vesi kuumem kui boileris siis pump töötab kui mitte siis seisab.
See süsteem töötab hästi suvel kui päikesepaneel tagab >40 C sooja. Kui ei taga siis paneksin lisaks ühe pisema elektriboileri järjest tarbeveele. Sel juhul oleks täisideaal.
Dif. relee skeem on googles olemas (kui ka eestikeelsetes foorumites).

[officer]

Üldjuhul hakkab päikesekütte pump tööle siis, kui temperatuuridevahe relee selleks käsu annab, ehk kui päikesepaneelis oleva anduri temperatuur on kõrgem, kui salvesti mahuti alaosas olev andur.
Mahutisse paigaldatud elektriküttekeha peab olema kõrgemal, kui päikesekütte soojusvaheti, kui selline on paigutatud (on võimalus, et mahutis on hoopis tarbevee soojusvaheti ja mahutis soojuskandja, mis tsirkuleerib läbi päikesekütte paneeli)

[Unkas]

- Päikese poolt vaadatuna ei ole mingit vahet, kas tegemist on 2 või 3-süsteemse boileriga, sest mõlemal juhul suunatakse kogu energia alumisse soojusvahetisse.
- Kui valid vaakumkollektorite asemel plaatkollektorid, siis nende puhul on Hewalex päikesekütte juhtpaneelil olemas funktsioon, millega saad suvise ületootmise probleemi vältida öise jahutusega (nt. kui akupaagis on temp +70C, siis kell 00.00 lülitatakse pump uuesti tööle ja see töötab kuni akupaagis on saavutatud ettenähtud temperatuur, näiteks +40C).
-Tsirkulatsiooni pumba osas officer juba vastas, üldjuhul on võimalik reguleerida kollektori temperatuuri anduri ja akupaagi alaosas oleva temperatuuri anduri temperatuuride vahet, millal tsirkulatsiooni pump sisse lülitatakse (nt +4C...+15C). Paljudel hiinakatel töötab pump sisuliselt on-off meetodil, aga vähe kobedamatel süsteemidel reguleeritakse ka pumba võimsust olenevalt kollektorite tootlikusest.

200 l päikesekütte komplekti (koos eelpool kirjeldatud omadustega) hinnad algavad ca 1800 eurost http://smartac.eu/tooted/komplektid/

[EMS]

Kõiki asju ei tehta ainult pointi pärast Teen, kuna tahan seda ja olen valmis ka panustama. Päris mitu aastat on plaan elada alaliselt selles hoones, hiljem jääb ainult saunaks ja külalistemajaks. Vee kulu kohapealt, pesen ennast siiski iga päev ja mitte mina üksi, naine ka veel, lisaks veel köök. eesmärk polegi ehitada päikesekütet põhiallikana vaid ikka, ainult toetavaks.

Kui aga asja rahaline tasuvus veidi huvitab, siis võib olla soov veidi arvutada. Näiteks tarbime perega u. 2 m3 sooja vett kuus, see maksab elektriboileriga küttes u. 15-20 eur kuus, aastas siis u. 200 eur. Kui päikeseküte ei ole põhiküte,siis eeldatavasti on selle osa sooja vee kütmisel alla 50 %, seega saab päikesekütte kasutamine antud juhul anda rahalist kokkuhoidu vähem kui 100 eur aastas. Nüüd jääb üle vaid süsteemi maksumus jagada 100-ga ja saabki teada mitme aasta pärast see asi end ära tasub. Kui võtta üks eelpool antud viide, kus süsteem maksab 1800 eur ja lisada sinna paigaldamisega seotud kulud, siis hakkab see süsteem end ära tasuma alles kusagil üle 20 aasta pärast ehk siis võib öelda, et rahaliselt ei ole see eriti mõttekas. Kui aga asja rahaline tasuvus ja mõttekus täiesti kõrvale jätta, siis loomulikult miks mitte, kuhugi ju ometi peab oma raha ära paigutama.

[Artmosphere]

Tänan põhjaliku tasuvuse ülevaate eest kuid jah tõesti, seda projekti võib võtta lihtsalt kui minu kiiksu. Ma ei pretendeerigi kohe mega kasumlikkusele. Kogu paigalduse teen algusest lõpuni siiski ise, arvan, et teadjate abi läheb tarvis lõplikult asja käikulaskmisel, olen ehitusfaasisi nii kaugel, et pean torustiku paigaldama, siit ka teemakohalised küsimused. Kui see väike, saunasüsteem läheb käiku ja minu jaoks ennast õigustab, siis edasi on plaanis alustada elumaja ehitust, kuhu tuleb juba laiem projekt nii maakütte kui päikeseküttega, seega, ise teen, ise õpin.

[Unkas]

Näiteks tarbime perega u. 2 m3 sooja vett kuus, see maksab elektriboileriga küttes u. 15-20 eur kuus, aastas siis u. 200 eur. Kui päikeseküte ei ole põhiküte,siis eeldatavasti on selle osa sooja vee kütmisel alla 50 %, seega saab päikesekütte kasutamine antud juhul anda rahalist kokkuhoidu vähem kui 100 eur aastas. Nüüd jääb üle vaid süsteemi maksumus jagada 100-ga ja saabki teada mitme aasta pärast see asi end ära tasub. Kui võtta üks eelpool antud viide, kus süsteem maksab 1800 eur ja lisada sinna paigaldamisega seotud kulud, siis hakkab see süsteem end ära tasuma alles kusagil üle 20 aasta pärast ehk siis võib öelda, et rahaliselt ei ole see eriti mõttekas. Kui aga asja rahaline tasuvus ja mõttekus täiesti kõrvale jätta, siis loomulikult miks mitte, kuhugi ju ometi peab oma raha ära paigutama.

Eelpool toodud näide oli hea selles mõttes, et isegi juhul, kui sooja vee tarbimine on väga väike, võib päikesekütte süsteemi paigaldamine ennast ikkagi ära tasuda. Seega, kui on soov või vajadus kasutada rohkelt sooja vett, siis tasuvus järjest lüheneb (on olemas ka täiesti tavalisi peresid, kus 2 m3 kulub 4 päevaga).

Ise tegemise mõte ei ole üldsegi halb, kui vajalikud oskused endal olemas on. Asju, mida päikesekütte süsteemi paigaldamisel (juhiseid järgides) valesti teha, pole just palju. Kui on huvi, siis paigalduse näidisvideosid leiab https://www.youtube.com/user/SmartACest

[2korda2]

Eelpool toodud näide oli hea selles mõttes, et isegi juhul, kui sooja vee tarbimine on väga väike, võib päikesekütte süsteemi paigaldamine ennast ikkagi ära tasuda.

Palun selgita oma loogikat. Selle arvutuse tulemus ütles, et kui mitte arvestada hoolduskuludega ja finantskuludega, siis võib süsteem sisse pandud raha tagasi tuua 18 aasta jooksul. Jooksvad hoolduskulud ilmselgelt eksisteerivad (paneelide puhastus, pumpade elekter jms). Ilmselgelt eksisteerib ka finantseerimise kulu (võib arvestada 5% aastas). Väga tõenäoliselt tuleb nii pika aja peale siiski arvestada ka mingi remondifondiga (pump läheb läbi, süsteem hakkab lekkima, paneel puruneb vms). Ma ütleks et realistlikum hinnang on 25 aastat. Selle aja jooksul on süsteem tõenäoliselt suures osas amortiseerunud. Kuidas saab seda nimetada "ära tasumiseks"?
Ma ei ütle, et päikeseenergia on meie maal mõttetu. Küll on see majanduslikult mõttetu(!) sellise tarbimise(!) juures. Kui tingimused on teised (eesmärgiks soe tunne "roheline" olemisest või tarbijaks näiteks SPA/bassein vms), siis võib lahendus olla tasuv (kas hingeliselt või ka majanduslikult).

[Artmosphere]

Ise tegemise mõte ei ole üldsegi halb, kui vajalikud oskused endal olemas on. Asju, mida päikesekütte süsteemi paigaldamisel (juhiseid järgides) valesti teha, pole just palju. Kui on huvi, siis paigalduse näidisvideosid leiab https://www.youtube.com/user/SmartACest

Tänan kasuliku viite eest, kindlasti on sellest kasu!

[Unkas]

Eelpool toodud näide oli hea selles mõttes, et isegi juhul, kui sooja vee tarbimine on väga väike, võib päikesekütte süsteemi paigaldamine ennast ikkagi ära tasuda.

Palun selgita oma loogikat. .

See polnud päris minu loogika, ma lihtsalt viitasin varasema postitaja kommentaarile (vähemalt mina sain temas mõttekäigust niimoodi aru). Aga võtame siis puht tehniliselt, et on 2 inimest, kes tarbivad mõlemad 45 liitrit +50C vett päevas ja 1 l vee soojendamine +1C võrra tarbib 0,001163kWh . Ühes kuus kulub vees soojendamisele elektrienergiat ca 17 € eest (2 in x 45 l x 42C x 0,001163kWh x 30 päeva x 0,13 € elektri eest). Päikesekütte süsteem tagab täielikult nende sooja vee vajaduse alates märtsist kuni oktoobrini ehk 8 kuud, aga tsirkulatsioonipump kulutab ka elektrit 2 € eest kuus, seega aastane võit võrreldes elektriga küttes oleks 120 €. Kui nüüd jagada see süsteemi maksumusega, saame 15 aastat. Seejuures ei ole arvestatud paigalduse hinda, aga ega elektriboiler seinale ka päris tasuta ei teki.

Kui eelpool toodud kehtiks 2 isiku puhul, aga viidatud süsteem on mõeldud 2-4 inimese tarbevee tootmiseks. Seega 4 nimese puhul oleks tasuvuse aeg juba poole lühem ehk 7,5 aastat. Veelgi suurema pere ja süsteemi korral lüheneb tasuvuse aeg veelgi, sest osas süsteemi komponendid (nt. pumbagrupp, torustik) maksavad nii suurema tootlikusega süteemi kui ka väiksema süsteemi korral täpselt ühepalju.

[officer]

...mõeldav oleks ka 5-10W võimsusega pumbale paigaldada toiteks päikesepaneel+inverter(kui sobivat 12VDC pumpa käepärast pole)

[Rostfrei]

Eelpool toodud näide oli hea selles mõttes, et isegi juhul, kui sooja vee tarbimine on väga väike, võib päikesekütte süsteemi paigaldamine ennast ikkagi ära tasuda.

Palun selgita oma loogikat. .

See polnud päris minu loogika, ma lihtsalt viitasin varasema postitaja kommentaarile (vähemalt mina sain temas mõttekäigust niimoodi aru). Aga võtame siis puht tehniliselt, et on 2 inimest, kes tarbivad mõlemad 45 liitrit +50C vett päevas ja 1 l vee soojendamine +1C võrra tarbib 0,001163kWh . Ühes kuus kulub vees soojendamisele elektrienergiat ca 17 € eest (2 in x 45 l x 42C x 0,001163kWh x 30 päeva x 0,13 € elektri eest). Päikesekütte süsteem tagab täielikult nende sooja vee vajaduse alates märtsist kuni oktoobrini ehk 8 kuud, aga tsirkulatsioonipump kulutab ka elektrit 2 € eest kuus, seega aastane võit võrreldes elektriga küttes oleks 120 €. Kui nüüd jagada see süsteemi maksumusega, saame 15 aastat. Seejuures ei ole arvestatud paigalduse hinda, aga ega elektriboiler seinale ka päris tasuta ei teki.

Kui eelpool toodud kehtiks 2 isiku puhul, aga viidatud süsteem on mõeldud 2-4 inimese tarbevee tootmiseks. Seega 4 nimese puhul oleks tasuvuse aeg juba poole lühem ehk 7,5 aastat. Veelgi suurema pere ja süsteemi korral lüheneb tasuvuse aeg veelgi, sest osas süsteemi komponendid (nt. pumbagrupp, torustik) maksavad nii suurema tootlikusega süteemi kui ka väiksema süsteemi korral täpselt ühepalju.

Kogu selle tiraadi juures sa unustad, et tarbimine ei ole iga päev sama, olles mõnedel päevadel olematu, sooja aga toodetakse ja toodetakse... Mina sain omale pakutud süsteemi tasuvus ajaks vist 27 aastat, seda EELDUSEL et ma KOGU toodetud sooja ka ära tarbin, mida ma muidugi ei tee, sest suvel, kui tootlikus kõige suurem, viibin tihti kodust pikemalt eemal ning soojus energiat tarbida ei saa.

[Külaline]

Päikesekütte süsteem tagab täielikult nende sooja vee vajaduse alates märtsist kuni oktoobrini ehk 8 kuud

Julgeks sügavalt kahelda, et see periood 8 kuud on? Paari tuttava reaalsed paneeli andmed seda ei kinnita, pealegi on suvel tarbimine väiksem.
Tõdevad mõlemad, et mingit majandusliku tasuvust vee soojendamisel ei ole mõtet loota, pigem pulli pärast, kuna rahakott võimaldas. Ja nii tulebki võtta.

[Unkas]

Ühe teise teema all (viewtopic.php?f=9&t=44158&start=100) sai seda juba arutatud, kas 8 kuud on reaalne või mitte, aga teen veelkord siia tootlikusest copy/paste:
7,5 kuu jooksul (01.märts - 15. oktoober) oli Hewalex plaatkollektoritel ainult kolm päeva (paar esimest olid perioodi alguses ja nüüd kõige viimane), mil tootlikus oli 0,00 kW. Kokku on sel aastal tootlikuseks olnud üle 3500 kWh, kuude kaupa:
01 - 0 kWh; 02 - 35,2 kWh; 03 - 358,8 kWh; 04 - 578,4 kWh; 05 - 499,8 kWh; 06 - 520 kWh; 07 - 644,9 kWh; 08- 468 kWh; 09 - 365 kWh; 10 (01-16.10)-100 kW

Julgen arvata, et üsna paljud, kes on endale päikesekollektorid "pulli pärast" endale katusele paigaldanud, vaatasid pigem (soodsat) hinda ja ei süvenenud ülemäära palju nende kollektorite tehnilistesse üksikasjadesse.
Võtame kasvõi esimese postitaja poolt lisatud lingi - öelge palun mulle, kes on nende vaakumkollektorite tootja ja mis on nende kollektorite tootlikus tegelikult? Näiteks Solar Keymark setrifikaadi järgi? Lõin Solar Keymark otsingusse sisse lihtsalt "58" (nö. tavalise heat-pipe vaakumkollektori tähiseks) ja sain vastuseks palju firmasid nimedega Zhejiang, Changzhou, Jiangsu, Jiaxing, Haining, Taizhou ... Solar Free Energy Industry.
Võtsin siis Taizhou ... 58-1800 heat-pipe sertifikaadi andmed ja võrdlesin sarnastel tingimustel Hewlexi plaat ja vaakumkollektoritega.
Lisan pildi ka võrdlusest:

(välisõhu temp +25C, kollektori temp +50C, tagasivoolu temp +40C, päikesekiirgus G=800 W/m2)

Tulemus näitab, et see heat-pipe kõlbab "pulli pärast" paigaldamiseks küll, aga kollektoril ja kollektoril on ikka suur vahe sees (heat-pipe kasutegur 53% vs Hewalex vaakumkollektor 74,8 %). Kui on soov ka reaalset tootlikust saada, siis võiks enne ostmist natukene rohkem uurida, mida reaalselt teile müüakse. Kui kollektori testimise kohta mingit infot ei ole saadaval, siis võib tekkida küsimus, kas konkreetse kollektori ainsaks tugevaks argumendiks ongi ainult odav hind.
Soojuspumpade ostmise puhul järgitakse kasutegurit väga pingsalt, päikesekollektoreid ostetakse tihti hinna järgi ja tulemuseks ongi rahulolematus.

[Külaline]

Neli liiget peres tuleb õhtul koju, kes töölt kes trennist, üks käib vannis, kolm duši all (no nii lahedalt)
Kaks liiget soovivad ka hommikul sooja duši all käia.
Kas saan õieti aru, et Hr. Unkas garanteerib (reaalselt) sellisel juhul 8 kuud täielikult paneelidelt saadud sooja vee?
Ja mis selline lahendus koos paigaldusega maksab?

[Unkas]

Neli liiget peres tuleb õhtul koju, kes töölt kes trennist, üks käib vannis, kolm duši all (no nii lahedalt)
Kaks liiget soovivad ka hommikul sooja duši all käia.
Kas saan õieti aru, et Hr. Unkas garanteerib (reaalselt) sellisel juhul 8 kuud täielikult paneelidelt saadud sooja vee?
Ja mis selline lahendus koos paigaldusega maksab?

Ei ole üldsegi halb ettepanek. Küsimus on lihtsalt selles, et kui keegi peab midagi garanteerima või kompenseerima võimaliku puudujäägi, siis mida tehakse võimaliku ülejäägiga? Kui ühel päeval on tootlikus 20 kWh, aga 300 l vee soojendamiseks oleks piisanud ka 15 kWh ja järgmisel päeval on tootlikus 12 kWh, aga sooja vett on ikka piisavalt (sest eelmise päeva kõrgema temperatuuriga vett hakati tarbimisel rohkem segama külma veega), kas siis kahe päeva kokkuvõttes oleme nullis, midagi jäi puudu või üle?
Praktikas oleks asi täiesti teostatav, Hewalex juhtpaneeli saab üle Interneti jälgida (link demo süsteemile on leitav juhtpaneeli pildi kõrvalt lehelt http://smartac.eu/pumbagrupp/ ) ning siis on võimalik ka päeva kaupa välja võtta, kas ja kui palju antud päeval tootlikust oli.
Kui midagi garanteerida, siis pigem aasta tootlikust (ehk kui arvestuslikult on vaja nt. 2300 kWh ja kui süsteem toodab vähem, siis on jama majas ja kui rohkem, siis on kõik rõõmsad), iga päeva tootlikuse arvestamine läheks liialt raamatupidamiseks kätte ära (aga praktikas oleks ka see võimalik).

[Snoofi]

Paneelide kasutegureid ei saa päris üheselt võtta. Aasta lõikes toodavad nii vaakum kui plaat kollektor enamvähem sama palju energiat. Plaat kütab küll hetkeliselt rohkem, aga seda ainult korraliku päikese puhul. Vaakum on küll väiksema tippvõimsusega, aga kütab palju stabiilsemalt ka vähema päikesega.
Kui paneeli oleks vaja näiteks kämpingusse mis on 3 suvekuud avatud, siis plaat on seal omal kohal.
Kui aga tahad kodus ka kevadel/sügisel sooja vett, siis oleks vaakum mõistlik valik.
Pole kasu suurest kasutegurist kui pump seisab sest boiler on juba üles köetud.

Üks varjant on muidugi panna ka elektripaneelid, siis ei ole muret et päikest on, aga selle energiat kasutada ei saa. Elektriga saad kogu toodangu ära kasutada, aga kui vesi hommikuse päikesega on üles köetud jääb ülejäänud päeva potentsiaalne energia kasutamata.

[Oravaonu]

Mul oli sama mõte, mis teemaagatajal, sest saunas asub ka mullivann ning plaan oli panna hoopis kolmesüsteemne boiler, millega oleks kütnud ka sauna põrandat ( sauna põrandas on nii küttekabel kui ka põrandakütte toru. Nüüd olen jõudnud tõdemusele, et kui, siis panen paneelid, mis toodavad elektrit, mitte ei soojenda vett ehk põhiargumendiks sai võimalik ületootmine, kui mind nt suvel nädal ega kodus pole. Elektriga seda muret pole ja kui veel seda mõtet edasi arendada, siis tuleviksu on plaan panna elektripanele niipalju, et saan nii ise tarbida, kui ka ülejäägi võrku müüa. Seda aga ilmselt alles siis, kui mingid riiklikud toestused taha tulevad ja küll nad tulevad, ega nad tulemata ei jää ))

[EMS]

Paljud kindlasti teavad, aga tasub mainimist, et elektrit tootvad paneelid tasuvad seda paremini ära, mida rohkem ise seda elektrit kasutada saab. Tasub võimalikult palju ise ära tarbida ja võibolla olenevalt salvestamise maksumussest seda ka salvestada, et hiljem ise tarbida. Võrku müümine väga tasuv ei ole, sest selle eest makstakse üle 2x väiksemalt hinda kui ise võrgust ostad.

[Snoofi]

Paljud kindlasti teavad, aga tasub mainimist, et elektrit tootvad paneelid tasuvad seda paremini ära, mida rohkem ise seda elektrit kasutada saab. Tasub võimalikult palju ise ära tarbida ja võibolla olenevalt salvestamise maksumussest seda ka salvestada, et hiljem ise tarbida. Võrku müümine väga tasuv ei ole, sest selle eest makstakse üle 2x väiksemalt hinda kui ise võrgust ostad.

Järgmisel aastal tuleb muudatus.
Niipalju kui oled võrku andnud, saad sa sealt ka niisama tagasi võtta.
Ehk siis niipalju kui oled tootnud saad sa ka kasutada, ostad niipalju kui lisaks tarbid ja müüd siis kui oled tõesti aasta arvestuses tootnud rohkem kui tarbinud.
Sellega muutub ka salvestamine mõttetumaks kui just elektrikatkestuseks akusid ei taha omale.

[rokikas]

Võrku müümine väga tasuv ei ole, sest selle eest makstakse üle 2x väiksemalt hinda kui ise võrgust ostad.

Kas tõesti ostad elektrit üle 20 sendise kilovati hinnaga?
Ise toodetud ja võrku müüdu eest peaks saama ~10 senti/kWh (5,37 taastuvenergia toetus + börsihind ~5 senti/kWh.)

Järgmisel aastal tuleb muudatus.....

Palun pane viide kust sellest täpsemalt lugeda saaks.

[Snoofi]

Järgmisel aastal tuleb muudatus.....

Palun pane viide kust sellest täpsemalt lugeda saaks.

Viidet ei oska anda, aga 18.nov toimunud Soojuspumba liidu seminaril küsiti seda Rein Vaks, MKM energeetika osakonna ekspert-lt.
Eks sealt saab ilmselt täpsemalt teada kui küsida.

[Külaline]

Esmalt reklaamitakse selgelt, arusaadavalt ja üheselt.

Päikesekütte süsteem tagab täielikult nende sooja vee vajaduse alates märtsist kuni oktoobrini ehk 8 kuud

Siis küsitakse ka ausaadavalt

Kas saan õieti aru, et Hr. Unkas garanteerib (reaalselt) sellisel juhul 8 kuud täielikult paneelidelt saadud sooja vee?

Ja vastus tuleb tüüpiline müügimehe blaa-blaa-blaa. No milleks hämada ja ilutseda?
Aga tänud, minul asi selge.

Kui midagi garanteerida, siis pigem aasta tootlikust (ehk kui arvestuslikult on vaja nt. 2300 kWh ja kui süsteem toodab vähem, siis on jama majas ja kui rohkem, siis on kõik rõõmsad),