Kõige odavam küttesüsteem EESTIS

[EMS]

Kui sa asja nö. õiget väärtust ei arvesta või ei taha arvestada ja arvestad kõike ainult tehtud otseste kulutuste põhjal, siis võib ju teoreetiliset juhtuda ka nii, et see mida pead odavaks, on tegelikult hoopis kallis. Võtame näiteks olukorra, et aastas kulub 20 rm puid ning sult ollakse nõus see kogus puid ära ostma 500 eur-ga. Mingi alternatiivse küttesüsteemi hind muutub selliselt, et sellega küttes oleks sul aastas kõik kulud kokku 400 eur. Saadad selle alternatiivse süsteemi kohe pikalt, sest sa praegu oma arust kulutad ju kütmisele vaid 4 eur/rm ehk siis 80 eur aastas...

[Külaline]

Kui sa asja nö. õiget väärtust ei arvesta või ei taha arvestada ja arvestad kõike ainult tehtud otseste kulutuste põhjal, siis võib ju teoreetiliset juhtuda ka nii, et see mida pead odavaks, on tegelikult hoopis kallis. Võtame näiteks olukorra, et aastas kulub 20 rm puid ning sult ollakse nõus see kogus puid ära ostma 500 eur-ga. Mingi alternatiivse küttesüsteemi hind muutub selliselt, et sellega küttes oleks sul aastas kõik kulud kokku 400 eur. Saadad selle alternatiivse süsteemi kohe pikalt, sest sa praegu oma arust kulutad ju kütmisele vaid 4 eur/rm ehk siis 80 eur aastas...

lahe on vaadata kuidas teil iga aasta on äärmus äärmuses kinni ja sünnite uuesti siia ilma paljalt, ilma kodu ja vanemateta ja kohe 69 aastaselt , pole puid, pole ahju aga on elekter ja oskate ehitada ka soojusvaheti mis elektrit tarbib ja suudate selle eest ka ladusalt maksta hinnast sõltumatult. Tõsi igal aastal seiasavad paljud inimesed fakti ees millist investeeringut teha, need kellel on olemas oma mets ja maja ilmselt on selle kunagi juba ära teinud.

Vaadake seda "oma mets , oma puu, oma ahi, oma vaba aeg" sellise investeeringuna mis on paljudele ennast juba tasa tootnud või mille omamiseks tehtud investeering on nende jaoks olnud minimaalne ja ärge võrrelge seda asjadega mida te peate nullist looma või ostma. Puude põletamiseks ei ole vaja kõige kallimat süsteemi mis turul saada on. Nagu rmase jutust lugeda võime on tegu veel "kütteühistuga" kes koos varuvad puid ja jagavad tootmiskulusid ja tundub , et ka tarbivad koos.

Samas on ise küttematerjali töötlemine üks võimalus väärtusi luua, tegu on muideks taastuva loodusvaraga ja seda võimalust saab korduvalt kasutada. Pärnust on ka lähiminevikust teada juhus kus inimene on saanud loa kütte varumiseks linna või riigi maalt ja teinud seda oma vabast ajast (pensionär) ja loonud endale arvestatava väärtuse mille kuluks võib lugeda 1 a4 paberi, natuke pliiatsi-tinti, postmark ja transpordikulu, puude langetamine ja halgudeks töötlemine toimus vist kirvega, kuskil võssa kasvanud liiklussõlmes vms.

Tulevikus on võimalik inimestel pärida vanematelt vms ka popimaid süsteeme nagu maasoojuspumbad ja nendega ühilduvad küttesüsteemid mis täna veel suht haruldased juhtumid (arvestades paljudel kooljatel need olemas pärandamiseks). Peate ka tõdema, et kõik need süsteemid vajavad enda kõrvale ka "avariisüsteemi" juhuks, kui elektri, gaasi, vesiniku jne või päikesega on parasjagu pikemat aega "persekellad".

Seega ärge ajage segamini tarbimist ja tootmist. Muidugi on kõigel hind ja on omahind, ka halupuul, kunagi ehitatud ahjul jne aga seda hinda ei saa võrrelda valuutas mida teile "vaba aja" eest kõigile tasutakse eriti juhul, kui see hind ajas kõigub (va vabas ajas kus ta alati on 0 , kui te juhuslikult midagi nullist ei tooda). Kahju, et ainult mina seda pappi vaba aja eest kunagi ei saa näikse et teie saate, aga see vist tõesti ainult nendele kes sünnivad iga aastal uuesti, pole puid, ahju ....

[EMS]

Sa tõid siia jutu sisse jälle "vaba aja", mille väärtusest ma ei ole midagi rääkinud. Vahet ei ole kas küttepuid tehakse ise vabast ajast või toob keegi need teile tasuta või tasu eest kohale, kokkuvõttes küttepuude rahas arvestatav lõplik väärtus on ikka täpselt selline millise hinnaga neid müüa oleks võimalik.
Kas ei suuda siis eestpoolt postitusi mõttega lugeda ja asjast aru saada? Ütleme, et teen oma metsast saadud puidust ühe korraliku mööblitüki, mille eest ollakse iga kell valmis 500 eur välja käima. Otsesed rahalised kulud mööbli tegemisele olid 5 eur bensiini peale, rohkem midagi ostma ei pidanud. Põletan selle mööblieseme Jaanipäeval ära. Kas põletasin nüüd ära 5 eur või 500? See mööbel ju sisuliselt oligi 500-eurone rahatäht, mille ära põletasin?

[Külaline]

Sa tõid siia jutu sisse jälle "vaba aja", mille väärtusest ma ei ole midagi rääkinud. Vahet ei ole kas küttepuid tehakse ise vabast ajast või toob keegi need teile tasuta või tasu eest kohale, kokkuvõttes küttepuude rahas arvestatav lõplik väärtus on ikka täpselt selline millise hinnaga neid müüa oleks võimalik.
Kas ei suuda siis eestpoolt postitusi mõttega lugeda ja asjast aru saada? Ütleme, et teen oma metsast saadud puidust ühe korraliku mööblitüki, mille eest ollakse iga kell valmis 500 eur välja käima. Otsesed rahalised kulud mööbli tegemisele olid 5 eur bensiini peale, rohkem midagi ostma ei pidanud. Põletan selle mööblieseme Jaanipäeval ära. Kas põletasin nüüd ära 5 eur või 500? See mööbel ju sisuliselt oligi 500-eurone rahatäht, mille ära põletasin?

sa eksid, seda juttu ei ole vaja mõttega lugedagi, et näha seda olematu hulga teooriat mis kohale ei jõua. Seniks kuni sa seda asja ei ole müünud 500 eest ongi ta väärt 5 eur ja kui sa ta ära põletad, siis saad jaanipäeval 5 euri eest lõbu, kui küpsetad sellel liha saad ka mingi kasuteguri, kui ootad talveni, siis talvel põletades saad 5 euri eest lõbu või kasuteguri, kui selle energia kuskile üle kannad ja kui põletad juhtumisi olemasolevas ahjus, siis 5 euri eest selle jupi kütteväärtust ja kui veel ahjus selle salvestad milline piiiiiiiiiduuuuuuuuu, kutsu sõbrad ka sooja

asjal on omahind, kõik saavad aru ka need kes oma metsast vabal ajal puid teevad. Kui nad ostsid selle metsa just 10000 euro eest ja teevad sealt ühe puu, siis selle puu väärtus on 10000, juhul, kui see oli ainus puu seal metsas. Kuna üks puu ei moodusta metsa , siis ilmselgelt on selle puu väärtus väiksem, me ei saa arvutada selle ühe puu väärtust kuna me ei tea palju puid seal metsas. Omahind on asjal seni, kuniks sa selle asja oled realiseerinud:

* kui müüd 5 eurose omahinnaga asja 500 -ga on käive 500 ja tulu käive - omahind - müügiks tehtud kulud.
* kui müüd 5 eurose omahinnaga asja 4 euroga, siis on käive 4 ja tulu negatiivne ehk asja omahind sinu jaoks kasvas: omahind + (omahind - käive ) + müügiks tehtud kulud
* kui põletad, siis omahind muutus soojusenergiaks ja kahaneb nulliks kuniks soe ruumist lahkub.

Kõik see kehtib juhul, kui need "kui" tingimused on reaalselt jõustunud (garantiinõuded, pretensioonide tähtajad jne) ja raha on sul võimalik piiranguteta kasutada.

Pane nüüd oma uued teadmised ritta ja järelda, et:

* asjadel on nende tekkides ainult omahind = asjade tekitamiseks kulutatud ressursside summa
* asjadel on müügihind alates müügitehingu jõustumise hetkest ja nõudeõiguste olematuse hetkest (garantii läbi, tagastada ei taheta, pretensioonide esitamise aeg läbi)
* inimene kellel on olemas mets , olenemata alginvesteeringu suurusest, saab tekitada omahinnaga halupuitu ja seda ise tarbida.
* inimene kellel ei ole metsa peab halupuu saamiseks tegema muid trikke: kerjama, ostma, varastama ja sellel hetkel mil halupuu on tema omand on temal võimalik välja arvutada selle halupuu omahind ja ringi jätkata.

See "ise tegemise" omahind võib olla suurem , kui teistel ja võib õnnestuda neid sama hinnaga või odavamalt osta vms , aga seda ainult eeldusel, et sul ei ole tootmiseks tahtmist või ressursse ostmiseks. Lihtsalt nendel kelle ei ole isetegemise võimalust on see alati kallim, nendel kelle on võimalus on ta kallim ainult juhul, kui ostmine on odavam ja sedagi ainult omahinna ja ostuhinna vahe ulatuses. Teoreetiliselt võib ka see omahinna ja ostuhinna vahe olla sama suur või suurem, kui inimesele kelle tootmise võimalus puudub n: juhul, kui su mets on alaskal ja sa pead sinna kohale lendama, ja puid pärast siia tagasi transportima jne, aga see on tõesti see äärmus millesse 69 aastasena sünnitakse....

[EMS1]

Siin tuli viga sisse, sest selle loogika põhjal võiks järeldada, et miljonärid, kes ei ole oma miljonitesse küündivat vara reaalselt ära müünud, ei olegi miljonärid? Ja kui nad kogu oma vara tasuta ära annaksid, siis nad jäid vaid 0 euro võrra vaesemaks, sest kunagi nad alustasid täiesti nullseisust.

[2korda2]

Jääb vaid loota, et külalise kätte ei satu kunagi mõnd Picasso, Monet või kasvõi Adamsoni teost. Esimestel on ju omahind vaid paar pilbast, tükike kangast ja 3 tuubi värvi - selle nimel ei tasu isegi tikku tõmmata. Adamsoni teoseid ei saa üldse ahju ajada - jääb lootus Kuusakoskist läbi astuda.
Või teisiti - kui leiad tänavalt 20EUR rahatähe, kas selle väärtus on siis 0 (leidsid ju!) või 20EUR?

Ma ei väida, et oma metsast puude tegemine on kallis. Küll võib olla kallis neid põletada. Inimestel, kel on vaba aega, tervist, tahet ja võimalus - neil on tõenäoliselt mõistlik tõesti puid teha. Ma käin isegi aastas kahel nädalavahetusel puid tegemas. Peamiselt sotsialiseerumise pärast - see 3 ruumi puid, mis mul endal kulub, ei maksaks ka ostes suurt raha.

[Külaline]

Siin tuli viga sisse, sest selle loogika põhjal võiks järeldada, et miljonärid, kes ei ole oma miljonitesse küündivat vara reaalselt ära müünud, ei olegi miljonärid? Ja kui nad kogu oma vara tasuta ära annaksid, siis nad jäid vaid 0 euro võrra vaesemaks, sest kunagi nad alustasid täiesti nullseisust.

sa eksid ja siin ei ole viga sees, sest neil on see vara olema ja see ei tähenda, et selle vara omahind oleks 0 . Nad võivad ka seda miljonit põletada või mõne muu ekvivalendi vastu vahetada jne. nende vara omahind on nende vara väärtus realiseerimise hetkel. Inimesel kellel on n: 1mil euro väärtuses väärtpabereid ei saa neid hetkega 1mil eest realiseerida , kiirel realiseerimisel nende "omahind" on teistsugune, kui ajapikku jne.

[trebla]

......................

Kasutab ikka välisõhku läbi õhukanali.

Kui vaadata kui suured on õhuhulgad mis liiguvad läbi soojuspumpade välisosade siis torudega selle tuppa ja jälle õue viimine on ... kummaline ja ilmselt ka päris kallis ning probleemne ettevõtmine.
Mina esialgu küll ei taipa mis selles head on.

Eks need välisosad ole tegelikult ühed üsna koledad asjad. Meil Eestis on jah igal mehel 1000 ruutu krunti, kus saad need veel heki või kuuri taha ära peita aga Euroopas maja majas kinni.
V-olla on kuskil linnas nõue, et neid ei tohi näha olla .
Keegi leidis sellise turunishi ja hakkas tootma... (samas neil soojem kliima ja energiavajadus mõnevõrra väiksem kui meil)

[Külaline]

Või teisiti - kui leiad tänavalt 20EUR rahatähe, kas selle väärtus on siis 0 (leidsid ju!) või 20EUR?

Ja kes teab palju sketse või lõuendeid picasso ise ära viskas , üle maalis jne. Antud kontekstis see ei olegi oluline, sest tema jaoks oli pildi tegemisel ikkagi pildi omahind võrdeline materjalikuluga mis kulus maalimisele, sest ta oskas seda ise teha ja ta tegi seda kindlasti ka vabal ajal , kui ka makstud ajal jne. Sina pead seda teenust võibolla sisse ostma ja sinu jaoks on picasso teenuse hind võibolla teine või ka 0 , kui picasso selle pildi sulle kingib. Punnita palju tahad sa ise ei joonista picassot, võid saavutada koopia , aga koopia realiseerimise hind ei ole jälle sama mis originaalil jne jne kui keeruline majandus.

Siin teemas te ajategisegamini omahinna ja müügihinna ja (rahalise)väärtuse. 20 euro väärtus on muidugi 20 eurot, sest ta on juba ressursi vastu vahetatud ekvivalent ja raha on universaalne kokkuleppeline väärtus/ekvivalent. Keegi trükkis , tootis, müüs või luges üle ja keegi tegi selle saamiseks tööd ja kaotas. Sinul selle raha leidmisel oli selle ekvivalendi/väärtuse saamise omahind 0 euri (loe: sa ei pidanud selle teenimiseks tööd tegema või midagi realiseerima, lihtsalt leidsid).

Siit tulebki erinevus, puud ei ole universaalne ekvivalent. Asja mõistmiseks küsi parem nii: "kui sa leiad maast 1m3 halupuid kas nende omahind on sinu jaoks 0 või 35 eur?". Viid süles koju ,oma vabast ajast, siis on nende omahind sinu jaoks jätkuvalt 0 , kui kasutad transporditeenust või ladustamisteenust või mingit muud teenust/toodet mille eest sa maksma pead, siis on nende omahind sulle võrdeline kulutatud teenustega/toodetega. Nende puude müügihind Tallinna turul võib olla 45 euri, nede müügihind Tartu turul võib olla 40 euri, nende puude müügihind naabrile müües võib olla 5 euri ja sa võid neid ise põletada, kas leiukohas või kodus jne. Nende turuväärtust sa tead või ei tea, aga nende rahaline väärtus sinu jaoks selgub siiski nende puude raha vastu vahetamisel, omahind selgub nende tootmisel või raha puude vastu vahetamisel.

Kuna puuude ja kütusega kaubeldakse päris palju, siis ajabki teid segadusse see, et puude (või ka muude kaupade) hinnatase on üldjuhul teada ja mõttes arvutategi juba nende väärtustega. Raamatupidamislikult võibki nii ju arvutada, et on teada omahind ja turuhind , reaalne realiseerimiskuupäev on prognoositav jne , aga käibeks ja tuluks muutuvad need hulgad alles tehingute õnnestumisel ja seniks on kõik arvestuslik ehk mõtteline ja laoarvestuses on nende väärtus siiski omahind.

Ja seda te siin jahutegi, et mõtteliselt on enda tarbeks tehtud puud sama hinnaga käes, kui turult ostetavad puud, unsutades, et seda mõttelist osa ei pea sellisel juhul arvestama ja arevestmiseks võetakse aluseks omahind. Peeter teeb ise vabast ajast ja tema omahind on X ja Külli kes peab neid Tallinna turult ostma, siis tema omahind Y. Y hinnaga ostja peab kulutama N arv oma vabat või tasustatavat aega ekvivalendi (raha) tekitamisele ja X hinnaga ostja kulutab oma vabat aega X väärtuse tootmisele. Sarnaselt Küllile peaks Peeter kulutama oma vabat või tasustavat aega nendest toodetud puudest ekvivalendi (raha) tekitamiseks, aga tal lihtsalt puudub selleks vajadus, sest tal ei ole vaja raha, et osta puid.

Ma ei väida, et oma metsast puude tegemine on kallis. Küll võib olla kallis neid põletada. Inimestel, kel on vaba aega, tervist, tahet ja võimalus - neil on tõenäoliselt mõistlik tõesti puid teha. Ma käin isegi aastas kahel nädalavahetusel puid tegemas. Peamiselt sotsialiseerumise pärast - see 3 ruumi puid, mis mul endal kulub, ei maksaks ka ostes suurt raha.

põletamiseks tehtavat innvesteeringu suurust saab hinnata ja võrrelda, eks igaüks võrdleb ise. Sotsialiseerumises ei ole midagi halba, 3m2 puid ka nagu maast leitud.

[EMS1]

Raamatupidamislikult võibki nii ju arvutada, et on teada omahind ja turuhind , reaalne realiseerimiskuupäev on prognoositav jne , aga käibeks ja tuluks muutuvad need hulgad alles tehingute õnnestumisel ja seniks on kõik arvestuslik ehk mõtteline ja laoarvestuses on nende väärtus siiski omahind.

Seega siis ikkagi miljonär ei ole miljonär kui tal ei ole kontol või sularahas ette näidata miljonit, vaid ta omab näiteks 100 kg puhast kulda?

[tõnu]

Ostsin ka kunagi kinnisvara ca miljoni krooni eest kokku ja mõtlesin, et olen nüüd miljonär. Siis aga tuli järsku majanduslangus ja kinnisvarakrahh ning peale seda keegi enam minu kinnisvara osta ei tahtnud! Nüüd ma istun selle kinnisvara otsas ja mõtlen kust pappi saaks!

[Külaline]

Seega siis ikkagi miljonär ei ole miljonär kui tal ei ole kontol või sularahas ette näidata miljonit, vaid ta omab näiteks 100 kg puhast kulda?

Suure tõenäolisusega ta täna on, sest kuld on piisavalt likviidne ja sa võid ütelda, et tema varade maht on 100kg kulda ja see maht ületab tänasel hetkel miljoni euro piiri, ajaloos on olnud aegu kus 100kg kulda seda piiri ei ületa. 100kg kulla prognoositav väärtus tänase maailmaturu hinna järgi oleks ~3087951 eurot (suvaline kullahinna otsing googlist) , aga ilmselt ei õnnestuks seda päeva pealt välja võtta turuhinnaga, seega täpne rahaline väärtus (tehingu käive) selgub peale müümist. Nii et katsu leppida sellega, et ka "halupuu" miljonär võidakse olla, aga rahas mitte, see , kui palju raha "halumiljoni" eest mingil hetkel saab selgub tehingu või tehingute käigus.

Näikse et tõnu jõudis ette ja tahtsin kirjutada ka, et võib ka vastu küsida kas inimene kes võtab pangast võlgu miljon euri kinnisvara ostmiseks on miljonär, kui ta tehingu käigus saab selle raha sekundiks oma kontole? Buumi ajal arvasid paljud, et nad on miljonärid. Reaalsuses aga selgus see , et vara omahind on ainult nende nende jaoks kõrge , prognoositav väärtus (turult saadav ekvivalent rahas) madalam. Omahinnalt miljonär, kiirelt müües jääd veel veerandi pangale võlgu. samas võib aeg seda muuta ja vara väärtus tõusta. Omahind jääb samaks nii halupuude, kui ostetud pangaraha puhul.

[rokikas]

Küll mõnele on ikka annet antud nii rohkesõnaliselt mitte midagi ütelda.

Sõitsin täna pea 180 km. mööda teid ja mitte sentigi ei pidanud selleks täna raha välja käima. No õigemini peaaegu ei sentigi. Käisin Statoilis ku..l ja ostsin ka ühe kohvi nii et eur natukesega ikka oli mu tänase sõidu omahind. Huvitav mida mõned uluvad suurte kütuse hindade ja auto kulumise üle. Kas olete mingid hälvikud kellel puudub vanaisa pärandatud täispaagiga auto?

[Külaline]

Selle asemel, et autot ja bensiini kulutada, oleks võinud rokikas selle 180 km jalgrattaga maha vändata ja pärast auto bensiini kellegile maha müüa! Vaat kui palju pappi oleks teeninud! rokikal ikka nupp ei noki!

[Külaline]

Käisin Statoilis ku..l ja ostsin ka ühe kohvi nii et eur natukesega ikka oli mu tänase sõidu omahind.

Kui kellegi teise auto ja kütusega, siis sõit ikka tasuta, lihtsalt kallilt k*setud. Kui oma kütus ja masin ja vihjad sellele, et ostsid kütte mõnel teisel päeval ja auto said päranduseks või on ka juba sinu oma , siis lihtsalt ja arvuta omahind välja, kindlasti odavam, kui sama ots samaväärse taksoga ja teenusena.

[Imelik]

Asja väärtus on alati tema turuväärtus.
Omahind peegeldab nii ressursi saadavust kui tootmiseks ja müügiks tehtavaid kulutusi.
Seega Urmase metsas kasvavatel ja tema poolt küttepuudeks tehtaval puidul on -
a) turuväärtus (millega läheks kaubaks)
b) omahind (juhul kui kaubaks ei lähe, vaid kasutatakse omatarbeks)- turuväärtust ei arvestata.
Tasuta ei ole ka teisel juhul midagi.
Hea näide oli see, kui Urmasele pakuti "tasuta puud" "trenni" omahinnaga ära osta.
Urmase keeldumise põhjus on selgelt nii ressursi, kulutatud aja , kui tehtud töö hindamine.

[Külaline]

Võrrandi lahendaks ehk see kui oma metsast saadud puude turuväärtus kirjutada tulude poolele. Ehk oma metsast puude toomisega saab Urmas tulu, mitte ei teki sellega kulu.
Sisuliselt võiks ta need maha müüa ja saadud raha eest sama koguse puid osta, aga sellel pole väga mõtet. Võiks ka marju korjata oma metsast, need maha müüa ja saadud raha eest puid osta. Aga küttepuu on tulu mida ta saab vahepeal rahaks vahetamata tarbida.

Ahjuga kütmise kulude hulka läheb see 200 euri, puude turuväärtus läheb tema tulude hulka (lisaks põhitöö palgale).

Oma puudega kütmise kulu sisse võib siis alginvesteeringuna arvutada sellise metsatüki hinna, mis iga aasta köetava puukoguse juurde kasvatab. Kui selline metsatükk on olemas pärandusena, siis muudabki see puukütte sellele inimesele soodsamaks. Nagu maaküte on soodsam teatud tingimustel (suur krunt, sobiv pinnas), nii on ka puuküte teatud tingimustel (väga palju) soodsam. Pole näinud, et maakütte tasuvusarvutustes kuskil maa ostuhinda oleks arvestatud.

Pole olemas kõige odavamat küttesüsteemi EESTIS, on olemas kõige odavam küttesüsteem konkreetsele kütjale konkreetsetes tingimustes.

[AHEL]

http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustu ... d=70524495
Kas siin majas on siis küte tasuta või peaks arvestama antud maja hinda ja mis saab sis kui ise pole maja soetamiseks kulutusi teinud?

[Külaline]

http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustu ... d=70524495
Kas siin majas on siis küte tasuta või peaks arvestama antud maja hinda ja mis saab sis kui ise pole maja soetamiseks kulutusi teinud?

Pole veel ükski passiivmaja propageerija meil Eestis suutnud seda (paberitega passiivmaja) majanduslikult tasuvaks, mõtekaks arvutada, seega...oma lõbuks hobi korras võib igasugu "hullusi" kokku ehitada.

[Kalvis]

Majanduslikult ei tasu täna passiivmaja taga ajada, ehitusmaksumus on liiga kõrge. Kuid see ei tähenda, et maja soojustada ei tasu, tasub ikka. Ka mitmed muud passiivmaja põhiasjad ja põhitõed võib julgelt maja ehitamisel kasutada.

[Külaline]

Aga kustkohast siis see piir läheb, et oleks majanduslikult veel põhjendatav?
Palju U-des (sein, lagi, põrand, aken) numbrid peaksid olema, või palju 1m2 küttekulu peaks kokku tulema?

[Kalvis]

Hinnad muutuvad koguaeg ja ma mitu aastat tagasi nii enda jaoks tegin U arvude ja tollaste hindadega läbi.
Jämedalt - väikeplokk +200 mm on veel majanduslikult mõtekas, sealt edasi villa puhul on karkassi paha teha (+ kandmine) ja vahtplastil kah pidamine.
Puhas puitkarkass peaks 300 mm soovitav olema. Karkass on 200x100 või siis 50x200x50, kah suht hea teha.

[Veikko]

Põranda alla 200 penot, fassaadile 300 mm penot, sama soojad aknad ja laekonstruktsioon. Korralik ventilatsioon ja saabki meie oludesse sooja maja mille aastane küttekulu peaks jääma ca 40 kw/h m2.

[Coolhouse]

Kui on huvi:
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.ph ... d_2012.pdf