Kruvi kui külmasild

[har]

Tekkis mure 7 aastat tagasi krohvitud fassaadiga, millel hakkas alumine serv soklipleki juurest lahti kooruma ja ripendama (päiksepoolne osa, ilmselt külmumis-sulamisteema). Otsustasin ümber maja paigaldada laua, millega asja mehhaaniliselt koos hoida. Muidu oleks pidanud ilmselt pool maja uuesti krohvima. Probleemne on laua kinnitus, mis on tingitud seinakihtidest. Tegu on vana puitkarkass-elamuga. Seestpoolt väljapoole näeb asi välja nii: 30mm täispunnlaud, 100mm pruss, 30mm täispunnlaud, seal vahel linaluu puistena, siis linaluu plaat 50 mm, sellel umbes 40 mm tsementkrohv, viimase uuendusena 50 mm kivivillplaat ja STO hingav krohvisüsteem. Algul mõtlesin, et paigaldan laua pika kruviga välimise punnlaua külge, aga paigaldamise käigus loobusin sellest plaanist, sest mitmes kohas ei jäänud isegi 200 mm kruvi pidama. Siis läksin üle 120 mm naeltüüblitele, mille paigaldasin vanasse tsementkrohvi. Oleksin pidanud kohe selle peale tulema. Nüüd on minu mure selles, et pikad kruvid on ilmselt külmasillaks. Nad asetsevad lauas küll süvistatult ja ma saan augud katta näiteks plastiliiniga, et natukenegi asja parandada. Proovin seda igatahes.

Ma loodan, et ma ei ole siiski mingit korralikku käkki kokku keeranud. Visuaalselt sai asi vägagi korda, arvestades seda, mis seal enne oli. Kogumaksumus jäi ainult 80€ materjalid + oma töö - 45 jooksvat meetrit. Tahaks väga loota, et ma ei pea kõike eemaldama ja siiski uuesti maja krohvimist tellima. Oskab keegi öelda, kas ma võin need kinnitused nii jätta? Või peaks eemaldama pikad kruvid ja asendama naeltüüblitega kuni tsementkrohvini. Sellega jääks külmasild eksisteerima ainult välimises kihis. Ega ma ei karda soojuskao pärast, sest maja on väga soe. Muretsen just igasugu jamade pärast seina sees, mida kondents võib teha.
Palun nõu.

[rein113]

Mööda krohvipinda hakkab vesi laua taha valguma ja seal konstruktsiooni lagundama. Seal laua ülaservas võiks olla siis veel üks plekk, mis on krohvist sügavamale süvistatud, et vesi voolaks vaid laua välispinnale. Samuti vaatan, et laud on kontaktis alumise plekiga...

Seina sees on 40mm tsementkrohv? Loodetavasti ei ole see liiga korralik (=aurutihe), sest aurutõkkeks asetseb see seinas liiga väljas ja selle sisepinnal tekib kastepunkti oht.

Miks sa kohe rohkem villa ei paigaldanud? Töö kulu olnuks sama, ja mis see materjal ikka nii palju lisaks oleks maksnud, aga efekt oleks olnud mõjusam.

Ära nende mõne kruvi külmasildade pärast küll üleliia muretse.

[Hiid]

kas see on mingi nali?

[har]

Seina ja laua ning laua ja pleki vahed on mul silikooniga tehtud ja lauaserva lõikasin kaldesse.

Ülesse pleki panekul oleks jälle sama jama, kui tahta plekki krohvisse süvistada. Sinna tekib armeerimisvõrgu lõigatud serv, mis hakkab külmumise-sulamisega oma elu elama ja ma oleks tagasi ruudus 1.

Tsementkrohv pärineb ehk aastast 1970. Selle headust ei oska hinnata. Kui 7 aastat tagasi Sto-st krohvi ostsime, siis sealne spetsialist arvas, et kõik peaks ok olema.

Muidugi oleks võinud rohkem villa panna, aga maja oli juba varem hea soojapidavusega. Praegu mõõtsin tapeedist krohvini seinapaksuseks 440 mm.

Igatahes suured tänud, Rein, arvamuse eest. Võib-olla ma tõesti põen liigselt nende kruvide pärast. Mures lihtsalt seetõttu, et head maja ära ei rikuks.

Ehituspenskar, palun selgita, kas naeruväärne, on mu tehtu või mu mure.

[Külaline]

Et, siis 4 täiesti erinevalt käituvat materjali üksteise järel ühes sõlmes? (krohv, puit, plekk, klinker)
Imelik kooslus, aga toimib.

[har]

Klinker on butafooria, mis on tegelikult õhuke kiht penole kinnitatud soklisoojustusplaadil. Kuidas krohv, puit ja plekk omavahel käituvad, näitab aeg. Igatahes krohv ja plekk ei saanud omavahel kokkuleppele. Ehk aitab puit neid pisut lepitada.

[Hiid]

Nali on see kruvi, kui külmasilla teema.
Tõsisem teema on see, miks kruvi lauda kinni ei võta ja miks krohv altservast on hävinenud.
Minu pähe tuleks kohe mõte, peagi kokkukukkuvast majast, mis pärast lisasoojustuse ja krohvi lisamist ummuksile jäi ja mädanema hakkas...

[vuuk]

Külmasilda arvestades tuleb suurema soojusjuhtivuse kõrval mitte märkamata jätta ka teist olulist tegurit, ehk materjalide ristlõikepindalasid.
Näiteks 4 mm läbimõõduga kruvi ristlõikepindala on 0,00001256 m2, mis sisuliselt on marginaalne.
Tavapärase, üsna levinud soojustuslahenduse korral ehitatakse puidust karkass 50 mm prussidest, mis läbivad soojustusmaterjali kihti, näiteks 600 mm sammuga. Ühe 2,6 x 0,05 m prussi pindala on 0,14 m2, ehk 11 146 korda suurem nimetatud kruvi omaga võrreldes.. Puidu soojusjuhtivus ristikiudu võrreldes terase omaga on ligi 250 korda väiksem. 11146 jagame 250- ga. Saame, et 50 mm pruss läbides terve seina kõrguselt soojustusmaterjali kihti on ligikaudu 45 korda mõjusam külmasild võrreldes ühe 4mm läbimõõduga kruviga.
Soojusjuhtivus ja ristlõikepindala on 2 peamist tegurit, mis mõjutavad külmasilla olemust, kuid tegureid on veel.

[har]

Tänud kommentaaride eest. Kruvi ei võta lauda kinni ilmselt seetõttu, et linaluuplaadi ja tsementkrohvikihi paksused maja eri külgedel on erinevad. See sein, kuhu tegin kontrollaugu ja katsetasin kinnitust, oli kõik ok. Kruvi ei võtnud teistes seintes.

Muidugi oli endal ka natukene hirm, kui seda lisasoojustust ja krohvi plaanisime, et äkki läheb sein mädanema. Samas erinevad krohvisüsteemide spetsialistid rahustasid maha ja kinnitasid, et kõik on ok. Muidugi võis neil olla oma huvi mängus s.t. oma toodet müüa. Kõik pidi olema hingav materjal.

Krohv hakkas ripendama ainult seal, kuhu paistab päike. Seetõttu arvan (loodan) ise, et tegu on siiski külmumis-sulamisteemaga. Maja taga polnud krohv kuskilt lahti. Minu teooeria on selline, et vesi, mis mööda krohvi alla valgub, jätab krohviserva ja pleki liitekoha niiskeks. Miinuskraadidega see külmub, päiksega sulab, õhtuks jälle külmub jne. Teistel külgedel jäävad need tsüklid kümneid kordi ühe talve kohta vähemaks. Seepärast ei ole seal ka krohviga probleeme. See on muidugi ainult minu teooria. Loodan väga, et ei ole midagi hullemat lahti.

Kui oleks mädanik, siis kas mädanik tekiks ka ainult päiksepoolsetel külgedel? Vist siiski mitte.

[rein113]

Olen näinud kruvisid külmasildadena, (st, et see teema ei ole nali), siseviimistluses: kipsplaadil olid kruvide punktid konkreetselt tumedamad, ilmselt vesialuseline sisevärv kergelt hallitas kruvipeade kohal, ja asi ei muutunud pärast mitut ülevärvimist. Või siis roostetas, kes see täpselt teab. Kruvi oli seinast veidi jahedam, ja sellest piisas.

[Külaline]

Olen näinud kruvisid külmasildadena, (st, et see teema ei ole nali), siseviimistluses: kipsplaadil olid kruvide punktid konkreetselt tumedamad, ilmselt vesialuseline sisevärv kergelt hallitas kruvipeade kohal, ja asi ei muutunud pärast mitut ülevärvimist. Või siis roostetas, kes see täpselt teab. Kruvi oli seinast veidi jahedam, ja sellest piisas.

Olen ka mina näinud tumedamaid kruvide päid ja roostetavaid kruvipäid, aga praegu ei viska pilti ette, kas need olid sise- või välisseinas või laes. Ühte konkreetset objekti mäletan, kus laed olid tumedamatena välja joonistunud nii kruvide kohad kui ka karkasside asukohad. Mäletamist mööda enne ülevärvimist kruntisin niiskustõkkega.
See, et kruvide kohad roostetavad, on puhtalt konkreetsete kipsipaigaldajate ja maalrite süü. Kipsitajad ei keeranud korralikult kruve sisse ja maaler samuti ei viitsinud seda teha, nühkis kergelt liivapaberiga üle kruvi ja kui see lihvitud kruvi sai niiskust(pahtel-kruntvärv-põhivärv), siis kohe rooste küljes.
Kruvides külmasilla põhjustana kahtlen minagi.

Urmas

[Külaline]

Tere. Võtke üks PU-liim ning liimige see laud täispinnaliselt fassaadi külge, serva peale dekoratiivsuse jaoks akrüüli riba. Sellega oleks tagatud vee sattumine laua taha, et flora ja fauna vohama ei hakkaks. Kui see kruvi ka jätta, siis külmasild on nüüd küll järjekorras üks viimaseid asju, mida tähele panna. Oleks pidanud hoopis selle soklisõlme nii lahendama, et seda probleemi ei oleks tekkinud. Kõike ehitustehnilist jama ei maksa ka külma kaela kallata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[har]

Andke andeks, aga laua liimimine lahtise krohvi külge oleks olnud esiteks halb mõte ja teiseks võimatu. Mul on kõik vahed juba värvitu silikooniga tehtud ja vesi ei pääse laua taha praegugi. Tööd sain tehtud suvel ilusa kuiva ilmaga. Laua mõte on selles, et ta hoiab lahtist krohvikihti mehhaniliselt koos ja kaitseb kahjustatud piirkonda täiendava ilmastikumõju eest. Selge, et krohv pole igavene ja millalgi tuleb seda kohendada ja maja värvida. Ehk aitab see laud kasvõi sinnani välja vedada.

Sellega olen nõus, et krohvija oleks algusest peale sinna parema veepleki pidanud välja mõtlema. Neli-viis aastat püsis kõik ilusasti koos, siis hakkasid ilmnema esimesed probleemid. Ka praegu kaalusin lisaplekki, kuid siiski jõudsin järeldusele, et sellega oleks kordades rohkem tööd ja kulu ning esteetiliselt
oleks tulemus praegusest olukorrast kehvem. Asi selles, et kahjustatud pind oli kohati praeguse laua laiune.

[Külaline]

...
Sellega olen nõus, et krohvija oleks algusest peale sinna parema veepleki pidanud välja mõtlema.

Kas krohvija, puusepp, müürsepp jne peab olema insener, et pakutava teenuse hinna raames insener-tehnilisi lahendusi välja mõtleb. Krohviinseneride, müüriinseneride jne ametid pole muidugi välistatud.
Oleneb, mis teenust telliti.
On üsna tavapärane, et tellitakse "nööbiteenust", ja pärast eeldatakse, et peaks saama selle hinna raames "kasukateenuse".

[har]

Antud juhul mehed, kes seda tööd soovisid, just rõhutasid, et üks neist on ka plekksepp. Pakkumisel oligi "kasukateenus" s.t. villapanek, plekid ja krohvimine. Naljakas oleks jah, kui ma oleks mingile suva krohvijale öelnud, et paned plekid, oskad või mitte. Sellise pleki tegemiseks ei pea ilmtingimata insener olema. Kogemus ja ettenägelikkus oleks muidugi abiks. Kuigi ma pole ehitusmees, tean nüüd täpselt, kuidas järgmisel krohvimisel sokliplekki õieti teha.

Ega ma neid töömehi väga ei süüdista. Nemad olid tolleaegsetest (siis oli veel buum ju) ühed parimad. Mujal on krohv üsna ok. Eks ma ise ka jäin magama vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Samas tuli krohv lahti ka otsaseinast, kuhu vihmaveerenni niikuinii ei paigalda (viilkatus). Eks tuul paratamatult suunab osa vihma vastu seina, on sul siis vihmaveerenn või mitte.

[Külaline]

... Ega ma neid töömehi väga ei süüdista. Nemad olid tolleaegsetest (siis oli veel buum ju) ühed parimad. Mujal on krohv üsna ok. Eks ma ise ka jäin magama vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Samas tuli krohv lahti ka otsaseinast, kuhu vihmaveerenni niikuinii ei paigalda (viilkatus). Eks tuul paratamatult suunab osa vihma vastu seina, on sul siis vihmaveerenn või mitte.

Otsaseinalt tuli lahti ja sa nimetad seda üsna OK? Palju on meil buumist aega möödas? 6-7 aastat ja juba kukub küljest. Väga leplik oled.

Urmas

[Külaline]

Mina näen siin viga eelkõige juhtimises.
Isik, kes seda ehitusprotsessi juhtis, polnud oma ametiala kõrgusel.

[Külaline]

Mina näen siin viga eelkõige juhtimises.
Isik, kes seda ehitusprotsessi juhtis, polnud oma ametiala kõrgusel.

ja ma arvan, et selle juhtiva isiku juht jättis ka palju tegemata

[Robi 1]

4..5 aasta pärast on laua pealt krohv pudisenud...ehk sama seis mis oli. Vesi valgub praegu seina sisse ikkagi...

[har]

Aitäh vahepeal esitatud arvamuste eest.

Meil oli puhtalt tellija-töömehe otsesuhe. Ei olnud mingit ehitusjuhti ega omanikujärelevalvet. Ega kellegi muu otsa ei ole vaadata jah. Oma viga, sai töömehe professionaalsust liialt usaldatud.

Olen aeg-ajalt laua-krohvi liitekohta vaadelnud ja kõik on seni (4 kuud) visuaalselt ok. Mingeid pragusid, mida mööda vesi laua taha saaks, pole. Silikoon katab kogu liitekoha ning on umbes 4-5 mm ulatuses nii krohvil kui laual. Ma ei kujuta ette, kust see vesi praegu seina valguda saab. Sama seis nagu varem, ei saa tekkida seetõttu, et praegu hoiab ju laud kõiki krohvikihte, sealhulgas võrku korralikult kinni. Algne probleem tekkis ilmselt sellest, et serv hakkas lahti tulema seal, kus oli palju sulamis-külmumistsükleid.
Kui krohviserv villa küljest juba lahti tuli, ei takistanud miski seda protsessi. Praegu saab teoorias ripendama hakata ainult pealiskrohv. Aga miks ta peaks? Kõik aluskihid altpoolt kuni võrguni jäävad nüüd igal juhul paigale, sest laud ei lase neid kuskile.

Muidugi ei ole välistatud, et pikka iga sellel praegusel abinõul pole. Tegu on ebatraditsioonilise võttega ühe ehitusvõhiku (minu) poolt. Aga senini tundub küll, et 80€ ja paar päeva nokitsemist ei ole suur kaotus. Hetkel on fassaad visuaalselt ja esteetiliselt ok ning oluliselt ilmastikukindlam, kui varem. Peaasi, et midagi hullu (seina sees) sellest lauapanekust ei sünni. Võib-olla kestab see ajutine asi kuni järgmise fassaadiremondini, mis oleks omamoodi ime, võib-olla mitte.

[sashaobrok]

Villa peale krohvitud krohv tahab kuivada õue poole. Kui miski seda takistab, siis ta jääbki seal taga külmatsüklite meelevalda. Aga Küllap antud süsteem peab mõnda aega vastu ikka.