Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?

[Külaline]

olen ise ka õhk vesi soojuspumpa soetamas ja natuke kodutööd teinud. Pakkumised olen siis vōtnud 11kw mudelitele atlanticu, nibe, mitsubishy electric, fujitsu ja daikinile.

Kas oled nii hea ja kirjutad mis ettevõtetest sa pakkumised võtsid. Pean järgmine nädal sama tegema ja kõige nüridam ongi see esialgne ettevõtete otsimine netist, kataloogist

[Hillar]

Olin ka Nibet valimas. Kõik sõbrad kiitsid aga märkasin et -20 juures on pea pool küttevõimsust kadunud ja cop ka -10 juures juba kehva. Siis kütab ju elektriga edasi. See on jama. Peaks ikka valima vist sellise mis on 0 juures ökonoomne ja umillel -15 ja -20 juures küttevõimsust alles on. Jäin ka Daikini ja Atlanticu juures pidama, üks neist võiks sobida. Ei tea kuidas nende töökindlus või järelteenindus kah on?

[irina1]

Mina leidsin netist, et Daikinit pakuvad nii Kodukliima.ee ja maakyte.ee

[officer]

Olin ka Nibet valimas. Kõik sõbrad kiitsid aga märkasin et -20 juures on pea pool küttevõimsust kadunud ja cop ka -10 juures juba kehva. Siis kütab ju elektriga edasi. See on jama.

...kui palju neid alla -20 päevi on ?

[Hillar]

Mitte ainult -20, vaid juba -10 juures on Nibe kûttevõimsus oluliselt väiksem kui teistel.

[Unkas]

Nauditav on lugeda, et kõikide kütmise (või jahutamise) seotud teemade puhul otsitakse seda kõige paremat (või endale kõige sobivamata arvestades hinna/kvaliteedi suhet) ja ei rahulduta keskpärasega.
Ma võin oma kogemusele tuginedes öelda, et maja varasema kütte/sooja vee energiatarve (kasutusel Nibe Fighter vent. soojuspump) langes 20000 kWh pealt 12000 kWh/aastas peale, kui küttesüsteemile lisati GREE õhk-vesi soojuspump (vana kooli raud ehk on-off) ja kolm Hewalex plaatkollektorit. See Gree on-off pole kindlasti mingi imeelukas (COP 3,6), pigem ikka keskpärane tööloom ja 3000 kWh sellest langusest võib julgelt panna plaatkollektorite arvele.

Seega ka kombineeritud lahenduse peale mõtlemine ei oleks paha, sest tänu plaatkollektorite tööle Gree pump pool aastat lihtsalt seisab.
Samas kui küsimus kaldub päikesekütte valdkonda, siis „kõige paremat“ ei otsi veel mitte keegi – ostetakse mis iganes jampsi pakutakse, peaasi, et oleks odav ja kaup sisaldaks nimetust „päikese…“. Enamik ei tule millegi pärast selle peale, et võrdleks sertifikaate, mingeid tootlikkuse näitajaid, kvaliteeti vms., aga võimalik, et see aeg ühel päeval tuleb.

[xil]

Mulle tundub, et kasulikum on sooja tarbevee puhul kasutada kas Õ/V soojuspumpa vaid vee eelsoenduseks kuni ~35C-ni ja järgnevas boileris soendada vesi otseküttega 55C-ni või kasutada tarbevee jaoks eraldi soojuspumpa või üldse soendada tarbevett otseküttega. See viib Õ/V soojuspumba kasuteguri alla, kui väljund sättida ~60C-le, et 55C vett saada ja ruumide kütmisel kaotatakse sel juhul rohkem, kui tarbevee soojendamisest võidetakse.

Eelmises majas kasutasin plaatsoojusvahetit, nüüd plaanin proovida akupaagi põhja uputatud Õ/Õ soojusvahetiga lahendust. Sel on see eelis, et pole vaja ringluspumpa töös hoida ja Õ/Õ soojusvaheti on mul niikuinii juba olemas, jäi eelmisest lahendusest üle, kui Õ/Õ SP välisseadmele plaatsoojusvaheti sappa panin.

[officer]

...no kas 55ni peabki soendama
Aga ise kavandan ka samuti 35 vee soojendada ntx 45 ni (t.vahe 10deg) tavalise 50-50l mahtboileriga, või siis läbivoolu boileriga, kui ampreid jagub.

[det]

Mis jutt see on?

Ega pump ju ei küta tarbevett ja küttevett korraga, see protsess on lahutatud,isegiintegreeritudboileril.
See kui 1:1le vesi eraldi kütta ja tarbevesi pumbast eraldada, et pump vähem töötaks on enesepettus. Kasutegur mis ületab 1:1on ju ikka kasulikum.

Mulle tundub, et kasulikum on sooja tarbevee puhul kasutada kas Õ/V soojuspumpa vaid vee eelsoenduseks kuni ~35C-ni ja järgnevas boileris soendada vesi otseküttega 55C-ni või kasutada tarbevee jaoks eraldi soojuspumpa või üldse soendada tarbevett otseküttega. See viib Õ/V soojuspumba kasuteguri alla, kui väljund sättida ~60C-le, et 55C vett saada ja ruumide kütmisel kaotatakse sel juhul rohkem, kui tarbevee soojendamisest võidetakse.

Eelmises majas kasutasin plaatsoojusvahetit, nüüd plaanin proovida akupaagi põhja uputatud Õ/Õ soojusvahetiga lahendust. Sel on see eelis, et pole vaja ringluspumpa töös hoida ja Õ/Õ soojusvaheti on mul niikuinii juba olemas, jäi eelmisest lahendusest üle, kui Õ/Õ SP välisseadmele plaatsoojusvaheti sappa panin.

[officer]

Mis jutt see on?

Ega pump ju ei küta tarbevett ja küttevett korraga, see protsess on lahutatud,isegiintegreeritudboileril.

[/quote]

...et siis paariskuupäevadel kütab hoonet ja paaritutel soendab tarbevett koos sellest tulenevate COP'idega

[det]

ka mina arvasin alguses et pole kasulik tarbevett kütta ,sest pump uhab 55 ja põrandakütet koos. siis uurisin vähe asjaja seletati asiilusti ära. Nimelt käib asi tsükliliselt. teeb kütet ja vett eri aegadel ja sai vist prioriteeti sättida veel vastavalt vajadusele. MIna sain aru et sellel tarbevee cop langus hirmul polevat alust.
Soovitan ise uurida firmadest, saab põhjalikuma vastuse on vähem spekuleerimist.

[irina11]

Ega NIBE õhk-vesi küttevõimsus on ka olematu ka -10C ja -15C juures võrreldes Daikini või Atlanticuga näiteks, mis tähendab et elekter võetakse ju varem appi või??

Olin ka Nibet valimas. Kõik sõbrad kiitsid aga märkasin et -20 juures on pea pool küttevõimsust kadunud ja cop ka -10 juures juba kehva. Siis kütab ju elektriga edasi. See on jama.

...kui palju neid alla -20 päevi on ?

[Rihanna]

Paluks oma kogemusest öelda, millise tootja hinna ja kvaliteedi suhe on kõige parem?
Kogemuste põhjal?
Kütte vajadus ca 130 m2 maja.
Vesipõrandküte.

[Külaline]

Kes see ikka mitme tootja erinevaid pumpasid omal kodus kasutanud on, et teaks neid ritta panema hakata. Mis hinna ja kvaliteedi suhet siin taga ajada, uued mudelid ja tootjad tulevad pidevalt peale, ei jõua neid keegi pingeritta seda, kusjuures see hinna ja kvaliteedi suhe on üldse selline veidi imelikuna tunduv termin, kas kasutusmugavus jms ei olegi tähtsad? Võin katelde kohta öelda näiteks, et kõige tavalisemal käsitsi köetaval katlal on kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe- hind on odav ja midagi eriti lagune (ei ole laguneda) ka, seega väga kvaliteetne ja hinna ning kvaliteedi suhe on ülihea.

[Arno2]

Mina kütan juba vist 4aastat 250m2 maja atlanticu 13,5kW pumbaga. Kvaliteet on väga hea. Hind oli ka ok. Võrreldes õliküttega olen vist juba plussis. Ja mugav on ka. Siiamaani on mureta.
Vanasti pidi enne talve muretsema kust ja mis hinnaga kütte kätte saad.
Kasutegurit ei tea aga arved on natuke rohkem kui poole odavamad.

Mulle soovitas seda Atlanticut tookord üks tuttav insener. Valida oli ka kallimate seadmete vahel aga hea et selle tellida julgesin. Ikkagi suur investeering oli omalajal. Siiamaani pole kahelnud.

[Külaline]

Tere. Vabandan, et teemast küll mööda. Pidevalt kohtab tarbijate, ehitajate, inseneride kõnepruugis mingit müstilist "hinna ja kvaliteedi suhet". Kui vähe süüviks sellesse 6. klassis õpitud mõistete abil. Suhe on jagatis ehk antud näite puhul siis hinnanumber jagatud kvaliteedinumbriga. Hinnanumbri leidmine ei tekita üldiselt probleemi. Raskeks läheb aga kvaliteedinumbri leidmisega, et oleks midagi jagada. Kvaliteet on aga alati subjektiivne mõiste, mis lähtub alati konkreetsest indiviidist ja tema vajadustest ja ootustest seadmele (vm-le). Igal inimesel on oma personaalne kvaliteedikriteerium, ei ole olemas üldist ja ühtset kvaliteedihinnet. Aga hea küll, seadmeid ikkagi hinnatakse, näiteks TM teeb igasuguseid hinnaguid. Ta märgib selle skaalal 1..10 (1-kehveim, 10-parim). Paneks siis seadmetele ka hinnad tinglikult 1..10 ni. Ja teeme nüüd seda müstilist arvutustehet. Kõige kallim/kõige parim = 1. Kõige odavam/kõige halvim=1. Ehk mõlemad on võrdsed! Nende "võrdsete" seadmete vahel valiku tegemisel tuleb sisse kolmas tasand ehk iga indiviidi majandusliku käitumise tasand, mis igaühel on individuaalne. Kokku: see "hinna ja kvaliteedi suhe" on mõttetu sõnade sümbioos, mis on mingil seletamatul moel tunginud Eestis kõnepruuki ja väljendab eimiskit. Lugupidamisega. alar Piirfeld

[officer]

Mina kütan juba vist 4aastat 250m2 maja atlanticu 13,5kW pumbaga.

Kuidas teed tarbevett?

[Külaline]

Kvaliteet on aga alati subjektiivne mõiste, mis lähtub alati konkreetsest indiviidist ja tema vajadustest ja ootustest seadmele (vm-le). Igal inimesel on oma personaalne kvaliteedikriteerium, ei ole olemas üldist ja ühtset kvaliteedihinnet.

Lugesin praegu terve selle teema ja palju teisigi teeemasid õhk-vesi pumpade kohta läbi, eriti targemaks ei saanud peab ikka põhitõdesi selgitama hakkama, et ise seda hinnataset mõttestada ja oskaks seadmeid võrrelda. Minule info otsijana on näiteks palju abi sellest, kui siin selgub, et mõned seadmed on tegelikult sama tootja seadmed erineva brändi all, müügimees seda sulle vaevalt ütleb.

Hinda ei pea tinglikult määrama, sest ka see parameeter on määratletud tootja poolt , edasimüüja määrab sinna veel midagi vahele enda jaoks hinda tinglikult määrates muudategi selle valemi absurdiks. Kui saaks seda tinglikult määrata, siis määraks selle alati 0 -ks ja seda parameetrit ei peaks arvestama.

Seetõttu on jutt hinna- ja kvaliteedi suhtest minu arvates natuke eksitav, 6 klass vist kauges ajaloos ka. Suhte mõistest saame muidugi aru, aga kvaliteet mõistena on mingi asja võrreldavad omadused teiste sarnaste asjade suhtes (parem, halvem, sama, on ei ole). Kvaliteedi suhe on täpselt nii obijektiivne , kui objektiivsed on need parameetrid mida sarnastel seadmetel võrreldakse. Seadmete kvaliteeti saab vaadelda eraldi hinnainfost või tootjast ja tarbijast. Hinna kvaliteeti (madal, kõrge) võib vaadelda eraldi ka ühe seadme osas erinevatel turgudel, müüjate jne juures. Võrdlus mingi parameetri kaudu mingist valimist ei pruugi alati kerge olla ja lihtsana näiv ja kõik võrdlusd ei kanna endas ühe kvaliteediga infot (üldine, täpne, eksitav). Hinna- ja kvaliteedi suhte selgitamisel ongi oluline kvaliteedi ja hinnaparameetrite selgitamine eraldi ja alles siis nende omavaheline suhtestamine , see võimaldab visualiseerida seda kas hea on odav või kallis on halb jne.

[sonakasekka]

Lugege Daikini lehelt, nad on invertertehnoloogia pioneerid ja ka inverteritel põhinevate õhk-vesi soojuspumpade leiutajad.
Mitsul muidugi head õhkpumbad aga siiski...päris huvitav, ise olen valimas Mitsu ja Daikini vahel, kuid kaldun vist Daikini peale, tundub soliidne

[Arno2]

Mina kütan juba vist 4aastat 250m2 maja atlanticu 13,5kW pumbaga.

Kuidas teed tarbevett?

Soojuspumbas on boiler sees. Soojuspump ise teeb soojavett.

[officer]

...seda küll, aga mis põhimõttel?

[Arno2]

...seda küll, aga mis põhimõttel?

Väljas on tuuleveski ja sees on üks kast kus on kõik asjad sees. Põhimõttest ei tea rääkida.

[officer]

...ilmselt küsisin pealiskaudselt, tegelt tahtsin teada, kas tehakse ainult pumbaga või ka otseelektriga lisax?

[rafael55]

mulle räägiti et Daikin teeb tarbevett ainult kompressoriga ja seda ka väga madalatetl temperatuuridel tänu Swing kompressorile

[Diiler]

Kas keegi oskab kiita või laita Boschi õhkvesipumpa? Lubatakse COPi 5,09
http://dahl.ee/bosch-soojuspumbad.html