1960ndate keldri vahelagi

[keemik]

Tere!

Soovin saada nõu 1960ndate eramu renoveerimisel. Nimelt, on maja ja sellel kelder kogu maja ulatuses, keldri kõrgus 1,85 meetrit. Keldri lagi/esimese korruse põrand on valatud betoonist. Esimese korruse vana laudpõrand koos saepuruga on praeguste omanike poolt omal ajal välja lõhutud ja nüüd tuleks seda vahelage soojustada ning saada ka esimesele korrusele uus põrand. Betooni paksus on ehk ca 10 cm, pigem vähem, mitte väga sile, tundub, et betoon on valatud omal ajal raudtee liiprite vahele (samm ca 1 m). Kui kellelgi on sellise vahelaega kogemusi, siis paluks infot, kas seal kasutati omal ajal ka mingit armatuuri lisaks liipritele?

Hetkel olen valimas kolme variandi vahel:

1) betooni peale vahtplast ja sinna peale uus valu koos põrandaküttetorustikuga. Selle mõtte pluss on see, et saan torustiku põrandasse ja keldri lakke ei pea soojustust panema. Miinuseks on kaal. Kas see olemasolev vahelagi suudaks ära kanda uue betoonikihi? Samuti see, et ilmselt tuleks enne vahtplasti teha kas tasandusvalu või vahtplasti hoolega lõikuda (liiprit pungitavad välja, erinevad mügarikud jne).

2) laakidel laudpõrand, vahel vill ja keldri lakke ka ca 10 cm vahtplast liimituna, et ei tekiks kondensaati betoonile. Selle variandi pluss on kerge kaal ja ilmselt odavaim hind, kuna saaksin põrandalauda ca 15 eurot ruutmeeter (üle 200 mm lai laud ja 33 mm paks). Miinuseks on aga see, et keldri lagi jääb madalamaks ja põrandakütet ei saa panna.

3) Laakidel põrand, OSB plaat, laakide vahel vill. OSB peale küttetorustik kipsiribade vahel. Seejärel tasandussegu torude ümber ja uus kipsikiht. Keldri lakke 10 cm vahtplasti liimituna. Selle plussiks on põrandakütte saavutamine, kerge kaal, aga miinuseks veidi suurem hind kui variant 2.

Kuidas teie teeksite?

Lisan veel juurde, et kuna ahi on olemas, siis põrandaküte pole 100% kohustuslik, kuid võimalusel võiks torustik olemas olla tulevikuks. Samas tean, et vajadusel saaks seda ka laudpõranda peale ca 10 aasta pärast panna, kui tekib soov. Keldri kõrgus on igal juhul nii tobe, et kui oleks soov sinna sauna teha, pean süvendama ja siis enam vahet pole, kas 40 cm või 50 cm. Aga hoiuruumi seisukohalt oleks parem, kui lagi jääks 1.85 (penoplastita) hetkel, kuid ka see pole 100% vajalik.

[Urmas]

1) Kui läheb käiku see variant, siis peno alla võid teha kerge tasanduskihi liiva või kõige väiksema fraktsiooniga fibokruusaga.
3) Mitmed aastad tagasi tahtsin minna laiskuse teed ja oli ka idee teha põrandaküte põhiküttena kipsplaatide vahele, aga kipsplaatide müüja(!) segas vahele ja ei soovitanud mul seda teha. Andis kontaktid ja sealt selgitati, et kipsplaat pole just kõige parem soojusjuht ning soovitas soojalt ikkagi torud betooni valada. Muidugi kui põrandaküte tuleb mugavustunde tekitamiseks, siis pole vast hullu.

[Külaline]

ise tegin samas olukorras nii:

* kergkruusaga tasaseks (keskmine fraktsioon)
* peno peale (mul mahtus 150mm)
* penoribad äärtesse (50mm) asendavad ka paisuvuuki ja ei lase sooja külgedele liikuda
* kile peale
* põrandakütte torud klambritega läbi kile peno külge
* kipsivalu (http://www.knauf.ee/www/ee/06_gridas/pa ... 3/7_21.php) peale (isetasanduv, poole õhemat kihti vaja ja poole kergem erikaal , kui betoonil, sarnased soojusjuhtivusomadused, hind tuli ka sama ,tugevus ka hea )
* parkett

kui kardad, et need rööpad ei pea vastu, võid alla kantterasest toed teha, mul pidas ilusti vastu , betooniga nii kindel ei oleks olnud ja olek pidanud kindlasti ka toed tegema

[keemik]

Tere!

Tänud tagaside eest. Külaline, kas paigaldasid kipsivalu ise, ja kui, siis kuidas? Millist toru kasutasid, kas 12 mm, et saada minimaalne kihipaksus? Ma olen võtnud kipsivalu.ee-st hinnapakkumise ja see oli 1900 eurot+km. Kui liita parketi hind juurde tulevikus, oleks kogu valmis põranda maksumus 4000 eurot. Kasutades laake ja laudu, oleks lõplik hind ca 1500 eurot. Soojustust ei arvesta hetkel, sest selle hind tuleks mõlemal juhul samasse suurusjärku.

[Külaline]

Eks ta kallis lõbu ole. Radiaatorid või seinaküte (torud krohvis) on odavam ja kiiremini reguleeritavad.

Kõrge hinna pärast tegingi kõik eeltööd ise ja ainult valu tellisin teenusena, sest ei ole ise kunagi valanud. Mul läks 16mm toru kontuuride äärtest 150 ja keskelt 300 sammuga , valu 3.5 - 4cm ja valu valisin sellepärast, et saada majja termomassi mida puitehitises muidu napib . Ise võid kalkuleerida palju sul võiks minna, kui sa lased lihtsalt betoon, armatuur ja kantterasest sillus keldrisse. Mul tuli kipsivalu osavama hinnaga kuna armatuur ja keldrisse silluse tegemine jäi ära. Poleks sillust vaja olnud oleks betoon 100 euri odavam tulnud ja rohkem termomassi andnud ja oleksin seda eelistanud, valatav kiht oleks ka pidanud paksem olema 7cm.

Seda valu saab ise ka teha, aga segu on eelkõige mõeldud masinpumpamiseks ja saab pumbata kõikide segupumpadega , võibolla saab mingit väiksemat masinat rentida, samas olenevalt pinnast võib see segukogus olla päris suur ja seda masinale piisava kiirusega ette anda peab olema üsna kõva sportlane või vahetustega töömehed. Pakun , et inimene kes on varem segu- või krohvipumpa kasutanud saab sellega ise hakkama, youtubes videod olemas. Kõik betoonivalajad olid kipsivalu suhtes väga kahtlevad ja parastavad ja tegid maha, tegelikkuses on see valu nagu iga teinegi ainult mõeldud kaetud pinnana (parkett vms peale) kasutamiseks, boounuseks on isetasanduv ja kogu valu võttis aega 3 tundi, midagi kuskil ei mäkerdatud ja pritsitud, järgmine päev sai peal kõndida, kütte võib kolme päeva pärast juba järgi lülitada põranda kiiremaks kuivamiseks (betooniga pead 3 nädalat ootama vms). Ise võin sellisesse kohta kus kaal on oluline seda julgelt soovitada. Betooniga on hind täiesti konkureeriv.

Kui täna peaks uuesti tegema siis:

* tavalise peno asemel võtaks reidenist http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... Itemid=126 ja saaks soojustuse , paigalduse ja madalama põranda ühes. Kokkuhoid materjalidelt märgatav ja jääb ära kile, klambrid torule, klammerdaja rent, valtav kiht ei pea olema nii paks. Kahjuks leidsin selle materjali alles hiljem, kui torud olid juba maas.

* kui konstruktsiooni pärast väriseks ja termomassi vaja ei oleks, siis paneks EPS100 50mm (või palju mahub), võtaks rendist soonelõikaja (sulatab , ülilihtne kasutada), teeks torude jaoks ise sooned ja valtsiks ise plekist hajutid ja paneks sinna peale parketi. Kalkuleerisin alguses seda valmismaterjalidega (spets soontege plaat, hajutid floore ja uponori omad vist olid) ja tuli kallim, kui valuga. Samas ise ettevalmistusi tehes oleks tulnud odavam, kui valades. Ilmselt oleks tulnud odavam ka siis kui need hajutid plekitöökojast tellida.

PS: Põrandakütte toru (http://www.begores.com/flexpertfloor.html) jäi kontuuri jagu ülegi, võin odavalt ära müüa.

[keemik]

Külaline, andsid jälle omajagu mõtteainet!

See Reideni plaadi variant tundub päris tore. Saaks ehk kipsisegu paksust veelgi vähendada. Põhimõtteliselt võiks piisata ju valust, mis on paar mm toru peale, kui peale tuleb tugevam parkett (astudes ei vaju parkett läbi ja ei mulju toru). Iseenesest saaks soojusjaotusplaadi panna ka sellele reideni plaadile...., ja pääseda samuti seguga mässamisest.

[Külaline]

Põhimõtteliselt võiks piisata ju valust, mis on paar mm toru peale, kui peale tuleb tugevam parkett (astudes ei vaju parkett läbi ja ei mulju toru).

Päris nii see ei käi, et paar mm toru peale valad ja kõik korras, toru peale (toru ülemisest pinnast) tahaks kipsivalu puhul vähemalt 20mm ja betooniga vähemalt 35mm valu. Betooni puhul kinnitad toru armatuurile ja tõstad veel põrandast kõrgemale seega betooni puhul tuleb valu min 50mm ja keegi nii õhukest kihti eriti valada ei tahagi, alates 70 -st võetakse ehk jutule juba.

Kui sa tahad vältida seguga mässamist, siis vaata seda soonte lõikamist ja hajutite varianti. Idee on teha samasugused plaadid nagu floorel (http://www.begores.com/floore.html) või uponoril olemas ja lihtsalt need sooned ise lõigata ja hajutid ise toota. K*ppi on kuupmeeter , aga hind tuleb vastuvõetav

[keemik]

Mõtlesin, et valu saab ka vähem panna, sest siis poleks seal valul muud ülesannet, kui et samuti juhtida sooja (olla "hajuti") ja raskust kannab ikkagi alusplaat ise (nagu floore süsteemis soonega plaadid koos plekist hajutitega). Teemaks on siis muidugi kipsivalu võimalik pragunemine ja põranda mõningane vetrumine (ilmselt sama efekt peaks olema ka floore süsteemil?).

Ühesõnaga, mõtleme veel....

[Külaline]

Mõtlesin, et valu saab ka vähem panna, sest siis poleks seal valul muud ülesannet, kui et samuti juhtida sooja (olla "hajuti") ja raskust kannab ikkagi alusplaat ise (nagu floore süsteemis soonega plaadid koos plekist hajutitega). Teemaks on siis muidugi kipsivalu võimalik pragunemine ja põranda mõningane vetrumine (ilmselt sama efekt peaks olema ka floore süsteemil?).

Ühesõnaga, mõtleme veel....

floore jne plaadid tahavad juba tugevat ja tasast aluspinda alla , kui sa teed kipsivalu 4cm siis ei kõigu sul seal enam midagi, kui tahad ilma valuta hakkama saada, pead aluse põhjalikult siledaks ennem tegema.