Radiaatoritesse mineva vee ja tagasituleva vahe

[Lauri_s]

Tere,

sai siin hiljuti üks 90 alguse keskküttega maja natuke targemaks tehtud ning lisatud Fibaro süsteem jälgimaks ja reguleerimaks küttesüsteemi. Tegemist on pelletikatlaga (Viadrus + põleti), süsteemis on akumulatsioonipaak/boiler, kaks tsirkulatsioonipumpa - suur ja väike ring ning katel.

Küsimus tekkis, et mis on normaalne temperatuuride vahe pealemineval ja tagasituleval veel? Pumpade kiiruseid saab muuta, aga kas pigem hoia voolu aeglasena, et võimalikult palju sooja radikatesse antakse või on loogika kuidagi muud moodi?

Lähiajal lisame ka kortsnasse temp anduri, et jälgida suitsu temperatuuri (hoida optimaalsena korstna puhtuse tarbeks) ning samuti paar temp andurit jälgimaks vee kulgu ja liiikumist.

Hetkel oli pilt umbes selline:



Kui natuke rohkem "hagu" anda, siis radikatesse läheb umbes 50C vesi ja ringilt tagasi jõuab 45C. Maja on umbes 130m2 ja radiaatoreid on ~10, veneaegsed malmid ning üksjagu kolakad.

Ette tänades,
Lauri

[EMS]

Kui on termostaatidega süsteem, siis praeguse aja nö "targad" pumbad peaks oskama ise kiirust reguleerida, kuid eks natuke peab ka ise teadma mida pumbalt tahta ja kuidas seadistada.
Ma eeldan, et sinna pandud pump oli kuidagimoodi ikka välja arvutatud, seega mitte näiteks 2-kordse võimsusevaruga ja seetõttu oluliselt kiirust langetada ei saagi kui ei taha -25-ga külmas toas olla. Üldiselt väga sügavalt ei tasuks selle teemaga pead vaevata, ega soojust sellega kokku ei hoia, tubadesse on vaja välja anda ikka samasugune hulk energiat. Mida suurem temperatuuride vahe, seda vähem pump peab tööd tegema, aga üks eramajas olev pump on niigi väike ja sealt saadav võimalik sääst on umbes selline nagu et auto võtab siis vähem kütust kui raadiot ei kuula.

[madis64]

Pumpade kiiruseid saab muuta, aga kas pigem hoia voolu aeglasena, et võimalikult palju sooja radikatesse antakse või on loogika kuidagi muud moodi?

Lihtloogika ütleb, et juhul kui pumba kasutegur vooluhulgast ei sõltu, siis mida vähem vett ringi ajada, seda vähem selleks energiat kulub.

Mida madalam on ringleva vee temperatuur, seda väiksemad peaksid olema kaod teel sihtpunkti.

Eelduseks on loomulikult piisava hulga soojusenergia toimetamine sihtpunkti (s.t. tuba peab soe olema).

[Külaline]

..... pead vaevata, ega soojust sellega kokku ei hoia, tubadesse on vaja välja anda ikka samasugune hulk energiat....

Mugavustemperatuuri tekitamiseks pole vaja tuba kogu aeg ühes temperatuuris hoida. Kui tõsta radika tempi ajal kui inimesed on toas võib ülejäänud ajal toa temp olla madalam.
(Ka passiivmajades kasutatakse analoogset temperatuuri muutmist küttel.)
Ehk kuna pelletist saadud energia ei sõltu kellaajast (nagu elekter) siis näiteks magamistoa radika tempi võib tõsta enne magama minekut näiteks 60C peale.
Malm radikas kiirgab heasti infrapunast ja olgugi, et õhu temp on 21C tekkib tunne nagu oleks 24C.
(See sõltub muidugi majast ja elanike harjumustest. Kui ikka magamistuba on 3 korrusel siis päeval sinna ronida ei viitsigi.)

[Lauri_s]

Hetkel radiaatoritel termostaate pole ning kogu süsteem töötab põhimõttel - küta või külmeta.

Seepärast saigi sinna see Fibaro automaatika juppide lego peale pandud, et hakata ajastama ja suunama sooja vett radikatesse vastavalt vajadusele.

Pumbad on lollid, mis tähendab, et peal on 3 kiirust ning töötavad nii kaua kuni toide on peal. Selle töö teeb nüüd ära Fibaro, mis jälgib vee temperatuure ja vastavalt sellele reguleerib ka pumpasid. Hetkel on 3T ventiil suure ja väikese ringi vahel mingisugune automaatikakontroller mis reguleerib end puhtalt õuetemperatuuri järgi.

Eesmärgiks on anda ka selle 3T juhtimine üle Fibarole ning suunata radikatesse sooja vett reaalselt siis kui on vaja ruumi kütta, ehk seatud setpoint pole saavutatud.

Praegu põhiline küsimus tekkis, et kuidas on radikate puhul kõige mõistlikum sättida voolukiirust. Jälgisin, et kui pump panna 1 kiiruse peale, siis jahtub vesi kuskil 10C maha ringilt tagasi tulles, 2. kiirusega oli see umbes 5C.

Lauri

[madis64]

Hetkel radiaatoritel termostaate pole ning kogu süsteem töötab põhimõttel - küta või külmeta.

Miks küll ei alustatud termostaatide paigaldamisest

[2korda2]

Jälgisin, et kui pump panna 1 kiiruse peale, siis jahtub vesi kuskil 10C maha ringilt tagasi tulles, 2. kiirusega oli see umbes 5C.

See esimene kiirus peaks siis küll täiesti piisav olema (tingimusel, et toas ikka sooja piisavalt on).

[Rostfrei]

Süsteemi vooluhulga arvutamisel võetakse tihti aluseks vahe 20 kraadi.

[Lauri_s]

Süsteemi vooluhulga arvutamisel võetakse tihti aluseks vahe 20 kraadi.

Ehk siis võiks "hea" temperatuuride erinevus olla kuskil 20C?

Hetkel radiaatoritel termostaate pole ning kogu süsteem töötab põhimõttel - küta või külmeta.

Miks küll ei alustatud termostaatide paigaldamisest

Lihtsal põhjusel, hetkel on kõik radiaatorid sellised nagu need 1988 vms aastal sinna pandi, ehk siis pealemineval torul on tavaline kraan vahel mida võid keerata käsitsi kinni-lahti. Seega peaks alustama nende välja vahetamisest ventiilide vastu, et jõuda tänapäevase termostaadini, mis reguleeriks end ise. Seda tööd aga ei taha praegu vastu talve ette võtta, kogu süsteemi veest tühjaks lasta jms, seda enam, et kevadel pidi suurem toimetamine tulema niikuinii, kus süsteemile lisatakse õhk-vesi pump.

Ma olen üsna kindel, et mängides nende kahe pumba ja 3T ventiiliga saab asja ka päris optimaalselt tööle.

[madis64]

Lihtsal põhjusel, hetkel on kõik radiaatorid sellised nagu need 1988 vms aastal sinna pandi, ehk siis pealemineval torul on tavaline kraan vahel mida võid keerata käsitsi kinni-lahti. Seega peaks alustama nende välja vahetamisest ventiilide vastu, et jõuda tänapäevase termostaadini, mis reguleeriks end ise. Seda tööd aga ei taha praegu vastu talve ette võtta, kogu süsteemi veest tühjaks lasta jms, seda enam, et kevadel pidi suurem toimetamine tulema niikuinii, kus süsteemile lisatakse õhk-vesi pump.

Ma olen üsna kindel, et mängides nende kahe pumba ja 3T ventiiliga saab asja ka päris optimaalselt tööle.

No selle loogika järgi lähenedes sea praegu pump vähimale kiirusele, mis toa sooja hoiab, küll kevadel siis ehitate.

Ühe vana radiaatori pealevoolukraani asendamiseks Danfossi termostaatventiiliga kulub amatööril rahulikult töötades ja rauasaega torusid saagides ca 40 minutit - ise see etapp elus läbi tehtud. Eelduseks loomulikult, et torud väga ussitanud ei ole.

[Rostfrei]

Süsteemi vooluhulga arvutamisel võetakse tihti aluseks vahe 20 kraadi.

Ehk siis võiks "hea" temperatuuride erinevus olla kuskil 20C?
....

Käsiraamat annab radiaatorküttele delta t 20 C

[loogika]

Mõned radiaatori tootjad lubavad 75 kraadist vett lasta radikatesse.
Ise üle 55 kraadist küll radikatesse ei laseks, sest üle selle temperatuuri võib radikaid puudutades juba põletushaavu saada. Täiskasvanud inimene hoiab eemale aga laste pärast hoiaks temperatuuri allpool.
Samas vanemate süsteemide puhul on tüüpiline, et -25 kraadi juures muud moodi tuba soe ei püsi, kui pead radikasse 75-80 kraadist vett laskma.
Enda arvates tundub pigem asjalikum hoida pump suurema kiiruse peal ja temperatuur madalam, nii võiks olla trassikaod ka äkki väiksemad. Nii on radikas terves ulatuses ühtlaselt soe. Toa kütmiseks eralduv soojushulk on nagunii võrdne. Põhiline, et suurema kiiruse juures vee voolamist kuulda ei oleks.
Pumba poolt tarbitud elekter kuus on tavaliselt suhteliselt tühine suurus. See kui pump töötab 45w asemel 65w, tähendab kuu lõikes alla 2€ erinevust elektri arves. Mind vahepeal panebki imestama, kui hea lobitöö on pumpade müüjatel, kes lasevad töökorras näiteks grundfos 25/40 või 25/60 pumpasid välja vahetada klientidel alpha 2 vastu. Mitu aastat peab kasutama seda alpha 2 pumpa, et ta ära tasuks, kui kogu väljavahetamise põhjus on ainult elektrisääst?

[Rostfrei]

Mõned radiaatori tootjad lubavad 75 kraadist vett lasta radikatesse.
Ise üle 55 kraadist küll radikatesse ei laseks, sest üle selle temperatuuri võib radikaid puudutades juba põletushaavu saada. Täiskasvanud inimene hoiab eemale aga laste pärast hoiaks temperatuuri allpool.
Samas vanemate süsteemide puhul on tüüpiline, et -25 kraadi juures muud moodi tuba soe ei püsi, kui pead radikasse 75-80 kraadist vett laskma.
Enda arvates tundub pigem asjalikum hoida pump suurema kiiruse peal ja temperatuur madalam, nii võiks olla trassikaod ka äkki väiksemad. Nii on radikas terves ulatuses ühtlaselt soe. Toa kütmiseks eralduv soojushulk on nagunii võrdne. Põhiline, et suurema kiiruse juures vee voolamist kuulda ei oleks.
Pumba poolt tarbitud elekter kuus on tavaliselt suhteliselt tühine suurus. See kui pump töötab 45w asemel 65w, tähendab kuu lõikes alla 2€ erinevust elektri arves. Mind vahepeal panebki imestama, kui hea lobitöö on pumpade müüjatel, kes lasevad töökorras näiteks grundfos 25/40 või 25/60 pumpasid välja vahetada klientidel alpha 2 vastu. Mitu aastat peab kasutama seda alpha 2 pumpa, et ta ära tasuks, kui kogu väljavahetamise põhjus on ainult elektrisääst?

Hoiad pumpa suurema kiiruse peal, sellele järgneval päeval loed siit hala: radiaator kohiseb, torud vilistava, jne.... eks katsetades selgub tõde.
Eks selle müüja lobitööga on sama mis muude analoogsete asjadega - seni, kuni oma peaga ei mõelda ei suudeta (ostetakse teeääres käega vehkiva lõunamaa poegade käest mootorsaage), kannatab rahakott.

[EMS]

.
Enda arvates tundub pigem asjalikum hoida pump suurema kiiruse peal ja temperatuur madalam, nii võiks olla trassikaod ka äkki väiksemad. Nii on radikas terves ulatuses ühtlaselt soe.

Trassikadudest on muidugi mõtet rääkida ainult siis kui katlamaja asub majast eemal või kui torud jooksevad suhteliselt pikalt läbi selliste ruumide, mida ei taheta kütta.

[Midagiteadja]

Lugupeetud katsetajad. Oma kogemuste põhjal on tekkinud nagu mingi rusika reegel.See oleks järgmine kuni -10 väljas, pumbal 1.aste, kuni -20 ja rohkem peab õigesti valitud pumba 2. aste
ära toitma maja vajaduse,kusjuures temperatuuride vahe ei tohiks ületada 5-6 kraadi.Kui on suurem
on kuskil mingid kaod või küttesüsteem toimib valesti valitud küttegraafikul.Õigesti valitud katla,salvesti ja segusõlme automaatika koostöös ei tohi temperatuuride vahe ületada 5-te kraadi.
Ja see jutt on puhas tõde.

[Midagiteadja]

Lauri! Mis puudutab teie maja konkreetselt siis arvan,et ringluspump on õigesti valitud.Malmradiaatorite inertsi tõttu tekkib selline temperatuuri vahe.Ei tea täpselt mis pumpadega tegu on vist 25-60-ne analoogiga.Mis puutub nüüd uutesse Grundfossidesse siis olgu
öeldud vahe on päris märkimisväärne vanal algab 45W-ga uutel aga lõpeb max 45w-ga,Magnast ei tasu rääkidagi muidugi hinna vahe on suur aga kui arvestada ,et kütteperioodi on 7-7,5 kuud siis tee väike arvestus ja veendud,et tasub pumba vahetus teha küll. Küttesõlme pump töötab 24 tundi ööpäevas.

[Katlamiis]

Ja see jutt on puhas tõde.

Aastaid automaatika töötanud ja olen jälginud temp. erinevust, ega üle 4*C pole temp vahe olnud. Hetkel õues -2,3*C ja pealevoolu temp. 33,2*C tagasivool 30,6*C