Gaasikatel vs õhk vesi katel

[Külaline]

Tere.Endal kütteks nii soojuspump,kui ka gaasikatel.Täpsemalt ventilatsiooni õhksoojuspump(ehitus aasta 1991 ja minul kasutuses viimased 9a)mis maksis
10 tuhhi eeki ja katel 10 a vana(minu käes 2a -60€)Gaasi toon tanklast,elektrit juhtmest.Elamu 140 m2 aeroc ecoterm,keskmine kulu talvekuudel 120- 150€.(koos söögi ja muude tegemistega)Olen rahul.Gaas kütab kahesüsteemse boileri siseosa(mis on mõeldud tarbeveele) ja põrandakütte tagasivool läheb soojuspumpa
läbi välisosa(mis on mõeldud katlale).

Ja tarbevett saan soojuspumbas olevast 180l boilerist!

[rokikas]

Gaasi toon tanklast,

Ja tanklast ballooniga toodud gaasist saadava soojusenergia kWh hind on ....?

[Külaline]

Ei tasu uskuda kui mõnel kell 2 häid mõtteid tuleb.

[Külaline]

Tere.Mind selle hind ei huvita,mind huvitab üldsumma mille ma kuus välja käin!
Hoides boileri siseosa vett gaasiga 50 kraadi juures muudab see 27 kraadise vee 35-seks olgu või väljas -35,mis läheb uuesti läbi soojuspumba põrandasse.Soojuspumba lülitan tööle ainult ööseks,päeval tegutseb gaas.Selle kuuga gaasi kulu 36l/22kg.

[officer]

Selle kuuga gaasi kulu 36l/22kg.

...kas elad eestis?

[Kalvis]

Õige on muidugi üldsumma, mis tuleb välja käia aga kuidas sa leiad head lõpptulemust kui pole ette teada tuleviku talvede käitumine, nafta/gaasi ja elektri hindade suuna. Võime ehk umbkaudu oletada. Ukraina sündmused näitasid kui järsku võivad hinnad ei tea kust suunas liikuda ja võibolla gaas keerataksegi kinni sest olid sinisilmne.

Niipalju saab väita, et keskmine õhksoojuspump keskmise talvega on kuskil 2 ja 3 vahel, igaüks valib oma valiku aluseks kohvipaksu või kristallkuuli alusel meelepärase. Veel võib arvata et gaasi kütteseadmete soetamishind sõltub vähem maja soojakulust, kuid soojuspumbal sõltub palju. Samas on gaasil keskmine küttekulu kWh kallim kui soojuspumbal (SCOP alusel) aga vägal külma ilmaga on jälle soojuspumba kWh kallim kui gaasiga küttes

Kui muidu otsustada ei suuda, viska kulli ja kirja. Kuna liitumiskulu tehtud siis pigem kulutaks raha tõesti gaasile, nende kütteseadmed on odavad (kui otsid õigest kohast õigetel alustel) ja maja saab soojaks ka väga külma ilmaga. Kui aga leiaksin et ei soovi kallima kWh eest ikka gaasiga maksta siis pole ju probleemi osta soojuspump lisaks ja siis võid kombineerida taimeri/juhtplokiga nii, et soojuspump töötab raha säästmise nimel kõige sobivamal hetkel, gaasiseade aga abiküttena. Üks aga on, gaasimüüjatel on loll komme gaasi hind määrata kuutarbimise kulu alusel.

[2korda2]

Elektrit kulub mul ca 4500-5000kWh aastas. Otseselt ei küta elektriga (no söögi tegemine pmst sooja muidugi toodab). Pigem annavad oma osa lisaks söögi tegemisele üsna tihti vurav pesumasin, telekad, külmikud ja mõned muud 24/7 töötavad elektroonilised vidinad. See 5000kWh kulub mul ära "elamiseks", sõltumata küttesüsteemist.
Puid olen kaminahju ladunud viimased 2 talve. Aasta peale umbes 2 ruumi. Gaasi tarbimisele on positiivselt mõjunud. Muutuva väliskliima tõttu aga ei oska täpsemalt öelda, kui palju sest täpselt kasu on olnud.

Veel gaasi kuludest.
Gaasi võrgutasu (VT) on konkurentsiameti kooskõlastada ja peab katma võrguga seotud kulud. Seetõttu seda ebaõiglaselt väikseks pidada ei saa. Muide, seoses justnimelt kulupõhise hinnastamisega on VT kasvanud väga kiires tempos - oluliselt kiiremini, kui gaasi enda hind. Siinsamas foorumiski viitasin vist 2 aasta tagusele olukorrale, kus EG Võrguteenused tõstis kooskõlastatult VT hinda 80%. Esitasin tollal ka teabenõude tarbijakaitseametisse. Põhjenduseks toodi WACC muudatus. Millegipärast ei jõudnud too räme hinnatõus ajakirjandusse.
Püsitasu/kuutasu sisseviimisest räägitakse ja see tehakse tõenäoliselt ära. Gaasiga kütjad aga sellest pigem võidavad - võrguteenuse pakkujal ei teki sellest mitte lisasissetulek, vaid muutub sissetulekute jaotus (väheneb VT m3 hind). Olulisem hinnatõus tabab ainult gaasipliidi kasutajaid. Hetkel doteerivad suuremad tarbijad selliseid 3,70EUR maksvaid kliente (te ei taha teada millist keemiat tuleb teha arvestita gaasipliidi kasutajale arve koostamiseks).

[Külaline1111]

Tänud kõigile kes viitsisd nõu anda!
Kui saaks veel sellist nõu, Et millist tootja katelt eelistada. Junkes, Buderus, Viesmann, Volf.
Sai hinnapäringuid saadetud aga keegi isegi ei viitsi vastata. Kuna maja Tartus siis sellist valikut kui Tallinnas kahjuks pole.

[Veikko]

Tänud kõigile kes viitsisd nõu anda!
Kui saaks veel sellist nõu, Et millist tootja katelt eelistada. Junkes, Buderus, Viesmann, Volf.
Sai hinnapäringuid saadetud aga keegi isegi ei viitsi vastata. Kuna maja Tartus siis sellist valikut kui Tallinnas kahjuks pole.

Ise kasutan Junkersit kuna kvaliteet ja hind paigas. Ka remondi ja hooldusmeeskonnad igalt poolt võtta. Kondensaadikatelt ma isiklikult ei vaataks kuna ei usu selle suuremasse kasutegurisse. Ka on need katlad tehniliselt keerukamad ja tuleviku remont või hooldus nulliks kogu saavutatud efektiivsuse kindlasti. Tartus kogu valik olemas, vali paigaldajaks firma kellel kogemused ja kes turul juba üle 10 aasta. Kus linnaosas maja sul Tartus on, ma ise ka Tartust. Kui kareda veega sul on tegemist, minu katel vajab iga 3 aasta tagant läbipesu sooja vee poolele küttekeha katlakivi seest täis. Kas majale tuleb peale veepehmendi??

[Külaline1111]

Maja asub Ülenurmes. Veepehmendit esialgu ei tule. Ega siin Tartus tegelikult valikut pole.Kogu see katla jama üks kannatuste rada. Uurisin igalt poolt ja jäi valik Junkersi peale. Läksin Küttemaailma, igati tore ja asjalik müügimees. Tegi pakkumise, numbrid nagu sobisid. Küsisin paigaldust, siis läks jamaks. Et nemad ise paigalda, anti kontakt. Need paigaldaja sellid tahtsid kohe ise katelt müüa otse, kallimalt ja lisaks veel üldse võimsuselt nõrgemat. Lisaks küsiti paigalduse eest mitu tuhat.
Võtsin ette Viesmani, kõik kes kodulehel edasimüüjad Tartus, nüüdseks siis möödas üle nädala ja keegi pole isegi vastanud.
Edasi Volfi katlamüüja juurde, saatsin 12 päeva tagasi päringu, vaikus, käisin kaks päeva tagasi kohal, sai läbi räägitud ja lubas kohe kohe pakkumise ära saata. Vaikus, seega ka Volf jääb ära. Eks nüüd siis peab edasi mõtlema.
Kindel on see, kindlasti tahan ,et nii katla müüja kui ka paigaldaja oleks sama firma, et välistada mingi probleemi puhul
süü veeretamise üksteisele.

[Hervi]

Tänud kõigile kes viitsisd nõu anda!
Kui saaks veel sellist nõu, Et millist tootja katelt eelistada. Junkes, Buderus, Viesmann, Volf.
Sai hinnapäringuid saadetud aga keegi isegi ei viitsi vastata. Kuna maja Tartus siis sellist valikut kui Tallinnas kahjuks pole.

Ise kasutan Junkersit kuna kvaliteet ja hind paigas. Ka remondi ja hooldusmeeskonnad igalt poolt võtta. Kondensaadikatelt ma isiklikult ei vaataks kuna ei usu selle suuremasse kasutegurisse. Ka on need katlad tehniliselt keerukamad ja tuleviku remont või hooldus nulliks kogu saavutatud efektiivsuse kindlasti..

Kas kondensaadikatlasse mitteuskumine ongi pelgalt igaks-juhuks-mine-tea-tüüpi ebausk või on selle väite taga ka konkreetsemaid fakte?

[EMS]

Ei usu kondensaatkatla suuremasse kasutegurisse? Kui soojustehnika väga võõras ala tundub, siis täiesti arusaadav. Iga inimene ei saagi igast asjast kõike teada. Vee kuumutamine 0 C juurest kuni 100 C-ni võtab tunduvalt vähem energiat kui selle 100-kraadise keeva vee auruks muutmine. Ja auru kondenseerumisel veeks vabaneb sama kogus energiat, mis kulus selle aurustamiseks. Kondensaatkatlas jahutatakse suitsugaasis olev veeaur (üle 100 C) veeks ehk vabaneb vee aurustamissoojus, mis nagu juba mainitud, on suhteliselt suur. Loomulikult sellisel kondeerumisel tekkiv vesi ei ole nagu tavaline puhas vihmavesi vms. vaid keemiliselt veidi agressiivsem ja vajab happekindlamat metalli kui mittekondenseeruva süsteemi korral ning üldse süsteem on veidi keerukam. Kondensaatkatla kasutegur on suurusjärgus u. 10% kõrgem. Kas see kasuteguri erinevus end rahaliselt ära tasub, tuleb igal konkreetsel juhtumil arvutada. Üldiselt suurema süsteemi korral on tasuvusaeg parem kui väiksema võimsusega süsteemil. Ma ei ole kunagi selliste väiksemate kateldega kokku puutunud ega arvutanud, aga kardan, et eramaja puhul on tasuvus üsnagi pikaajaline, ei oleks kindel kas reaalselt üldse tasub ära või on selle ajaga süsteem juba nö. amortiseerunud. Tööstuslike katelde korral tasub ära vaid üsna suure võimsusega katelde korral.

[Külaline123]

Gaas vs soojuspump. Kumba valid?
On ka kolmas variant.
Õhk-vesi soojuspumba gaasi hübriid.
Sisuliselt kaks ühes, väliselt nagu õhkvesisoojuspump, valikus oli 11-16kW.
Siseosas on boiler ja gaasikatel, võimsust eimäleta, äkki oli ca 24kW ja kondensaadikatel. Tootja Atlantic. Tartus võid hinda küsida kliimakaubamajast. Nägin seda mudelit Tallinna ehitusmessil.

Vahe tavalise õhkvesi pumbaga on see et külmema ilmaga ei tarbi palju elektrit vaid kütab gaasiga lisaks. Elektritenn puudub üldse. Selle Atlanticu õhk-vesi-gaasi hübriid soojuspumba hind on muidugi krõbedam kui tavalisel õhk-vesi soojuspumbal.
Aga võiks arvutada tasuvust. Suuremate küttekudega majadel võiks olla jumet.

[2korda2]

EMS,
ega sul ei ole välja käia tüüpilise eramu katla hinda, nii "tavalist" kui kondensatsiooni oma? Mul kulub aastas ~2000m3 gaasi "tavalisega". 10% sellest on 200m3 ja viimase arve peal tuleb m3 hinnaks 0,6EUR ehk kondensatsioonikatel hoiaks mulle aastas kokku 120EUR. Kui hinnavahe on alla 500 EUR, siis oleks üsna no-brainer.

Külalise poolt pakutud kombikatlasse minul usk puudub. Õigemini - puudub usk tasuvusse. Viimaselt gaasiarvelt tuleb gaasi kWh hinnaks 5,7 senti. Elektri eest maksin viimati 12,5 senti. Seega peab soojuspumba COP olema VÄHEMALT 2,2, et kWh gaasiga samasse hinda saada. Soojematel ilmadel see tõenäoliselt nii on ka. Paraku tuleb lisaks arvestada ka ilmselt oluliselt kallim seadmehind (ja seadme keerukusest tulenevalt tõenäoliselt ka kallim hooldus ja remondifond).

[Külaline]

Asja saab veel edasi arendada... on olemas ka mikro-kombijaamad.
Gaasiga ajad elektrigeneraatorit ringi ja kaod lähevad maja kütmiseks.
Generaator teeb elektrit, ja sellega saad telekat vaadata, ülejäänuga ajad veel soojuspumpa ringi....et primaarenergiakulu veelgi alla viia...

[Kalvis]

Eelpool külalise toodud lahendust kasutavad mitmed ärihooned Tallinnas ja ka mujal eestis (mingi kurgikasvandus Tartus). Asja mõte on kokku hoida võrgutasusi elektrilevilt elektrit ostes. Tööstustele on sobivaid Allin1 generaatoreid koos kõigega saada, eramajadele paraku on ühe ühiku hind nii kallis, et pole veel kuulda olnud, et keegi eestis valmistüki oleks ostnud. Päikese ja tuuleenergia on natukene erinevad (põhimõte sama)

[Külaline]

Kaua sellel avariigeneraatoril sel juhul ressurssi jätkub?