Esimese korruse põranda ehitus

[ort2]

Mul on plaanis teha uus põrand. Tahan teha puumajas hetkel mullapinnale uue põranda. Plaanis on paigaldada15 cm pruss. Selle vahele tuleks 10 cm vahtplast ja peale põrandalaud. Seega laua ja vahtplasti vahele jääb ca. 5 cm tühja pinda. Mulla pinnale kavandan panna killustikku ja valada see üle tsemendiveega. Killustiku ja prussi vahe peaks jääma +-10 cm(saaks olema välisõhuga olev tuulutusvahe). Kas leidub siin asjatundjaid, kas nii nagu kirjeldasin eelnevalt on teha hea mõte või võib selliselt põranda ehitamine kaasa tuua mingeid probleeme(ntx. hallitus)?

Olgu veel mainitud ära, et põrand, millest räägin, on magamistoa põrand.

[rein113]

Mul on plaanis teha uus põrand. Tahan teha puumajas hetkel mullapinnale uue põranda. Plaanis on ...

Mille põhjal sa need otsused tegid, kas keegi andis nõu?

[ort2]

Keegi ei andnud nõu. Ise mõtlesin. Kuna põrandat on plaan tegema hakata alles 2015 a suvel, siis on mul natukene rohkem kui pool aastat aega uurida, et kuidas oleks õige teha, sest elan selles majas perega ja ei soovi, et midagi vussi läheks. Seepärast uurngi targematelt täpsemalt järgi.

[harrastaja]

Kui mina endale samades tingimustes peaksin põranda tegema siis tõenäoliselt esimese asjana viiksin pinnasest kõik mullaga seonduva välja.
Siis vaataksin, kuhu need põrandatalad saab kinnitada. Hea oleks vundamendi vööle aga kui sinna ei saa siis ilmselt täidaks aluse killu ja liivaga, tihendaks kihtide kaupa ning paigaldaks 5 cm Styrofoam (XPS).
Selle peale valaks a 5-10cm betoonplaadi( armatuur a 10- 14mm 150X150mm sammuga rest/võrk või siis jämedam vastavalt armeerimisprojektile) millele paigaldaksin hüdroisolatsioon materjali( kui on näiteks Põhja Eestis siis radoonikaitse) ja selle peale valaks veel ühe 5 cm kihi betooni( 5mm armeerimisvõrk keskele).Seejärel paneksin soojustuse EPs 100 ja valaksin veel 5cm( armeerimisvõrk 5mm) ja tasandusseguga tasandaks vajadusel ning selle peale siis juba parketi aluskate ja parkett. Peaks saama kindel põrand ja peaaegu kõige paha eest kaitstud eluruum( oleneb, kui korralikult ja õigesti hüdroisolatsiooni paigaldad).
Kindlasti peaksid konsulteerima enne selle nõuande kasutamist mõne ehitusfüüsika spetsialisti või ehitusinseneriga, et olulised sõlmed sinu elamu omapära arvestades õiged saaksid. Näiteks hüdroisolatsiooni servade kinnitus ja asetus, et ei jääks alt tulevale niiskusele ja radoonile kohta, kus elamisse imbuda.

[ort2]

Elan Lõuna-Eestis.
Plaanisin teha põranda ilma betoonvaluta(kui veel selle peaksin tegema, siis ilmselt läheks eelarve lõhki) ja selliselt, et maja põranda alt hingaks ehk siis plaanis on teha tuulutusvahega.

[Külaline]

Elan Lõuna-Eestis.
Plaanisin teha põranda ilma betoonvaluta(kui veel selle peaksin tegema, siis ilmselt läheks eelarve lõhki) ja selliselt, et maja põranda alt hingaks ehk siis plaanis on teha tuulutusvahega.

http://e-ope.khk.ee/oo/2013/puitkarkass ... _ruum.html

[ort2]

Aitäh Külaline
Ma loodan ja usun, et ei juhtu ka midagi kui kergkruus asendada tavalise killustikuga.

[onuremus]

ilmselt vahtplast ja puit vahuga kinnilastuna ei ole kõige mõistlikum varjant,kuna puidu kuivamisega võivad vahtplasti ja puidu vahele tekkida praod, minu soovitus on talade vahele isoveri tuuletõke ja kivivill,tuuletõkke ja tala vahe lasta kinni elastse vuugi mastiksiga,kindlasti tuulutusavad läbi vundamendi

[rokikas]

Aitäh Külaline
Ma loodan ja usun, et ei juhtu ka midagi kui kergkruus asendada tavalise killustikuga.

Kahjuks sinu lootus ja usk ei muuda nende materjalide füüsikalisi omadusi. Tulemus saab olema erinev sõltuvalt kumba kasutad.

[Külaline]

Kahjuks sinu lootus ja usk ei muuda nende materjalide füüsikalisi omadusi. Tulemus saab olema erinev sõltuvalt kumba kasutad.

tore teada, aga su jutt oleks sisukam, kui sisaldaks infot milliseid füüsikalisi omadusi sa silmas pead ja kuidas oleks tulemus erinev.

Võib vabalt kasutada kruusa või ka liiva seal kergkruusa asemel, kui neid lihtsam/odavam hankida on. Konkreetsel materjalil on seal eesmärk katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Kergruusal oleks lisaks ka soojustav omadus , kui ei oleks tegu tuutlutusvahega konstruktsiooniga. Kihi paksused ja tuutlutusvahe suurus on kindlasti olulised asjad millega ei tohiks mööda panna.

[ort2]

Kahjuks sinu lootus ja usk ei muuda nende materjalide füüsikalisi omadusi. Tulemus saab olema erinev sõltuvalt kumba kasutad.

tore teada, aga su jutt oleks sisukam, kui sisaldaks infot milliseid füüsikalisi omadusi sa silmas pead ja kuidas oleks tulemus erinev.

Võib vabalt kasutada kruusa või ka liiva seal kergkruusa asemel, kui neid lihtsam/odavam hankida on. Konkreetsel materjalil on seal eesmärk katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Kergruusal oleks lisaks ka soojustav omadus , kui ei oleks tegu tuutlutusvahega konstruktsiooniga. Kihi paksused ja tuutlutusvahe suurus on kindlasti olulised asjad millega ei tohiks mööda panna.

Hetkel on plaan jääda killustiku juurde.

[rokikas]

Kergruusal oleks lisaks ka soojustav omadus , kui ei oleks tegu tuutlutusvahega konstruktsiooniga.

Ka tuulutusvahega konstruktsioonis on see omadus oluline ja muudab sealseid olusid!
Aga kes saab omale tehes keelata kõigepealt odavalt teha ja alles hiljem ....
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf
http://malander.fi/assets/files/LVI-lab ... ti-B62.pdf

[Külaline]

Kergruusal oleks lisaks ka soojustav omadus , kui ei oleks tegu tuutlutusvahega konstruktsiooniga.

Ka tuulutusvahega konstruktsioonis on see omadus oluline ja muudab sealseid olusid!
Aga kes saab omale tehes keelata kõigepealt odavalt teha ja alles hiljem ....
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf
http://malander.fi/assets/files/LVI-lab ... ti-B62.pdf

Asjalikud lingid sellessuhtes , nende linkide siia lisamiseg kaasnev enesevõitlus ja irooniamäed on muidugi hindamatud ja kogu sellele foorumile üsna iseloomulikud. Samas ega teadmised ju mööda külge maha ei jookse ja inimene alles valib endale konstruktsiooni ja uuribki neid erinevusi ja saab enda jaoks need läbi mõelda.

Tegelikkuses ei juhtu midagi , kui kasutatakse muid materjale ja on piisav tuulutusvahe ja soovitatavalt ka vundamendi väline hüdroiso tehtud kasvõi ainult kruusa, liiva või kergkruusaga. Oluliseim materjalist on õige kihi paksus ja veel olulisem sellest on ikkagi piisava tuulutusvahe olemasolu ja veendumine , et see reaalselt ka piisavalt tuulduda saab.