Keldri vahelagi - kas nii kannatab teha?

[Alfons]

Tere,

Tegemist vana Eestiaegse majaga ning hetkel käsil renoveerimine. Majas on köögi all 6,5m2 suurune 2m sügavune kelder, mille plaanin alles jätta. Endal oli mõte selline, et paneksin 45x145 C24 talad, 30-se sammuga kandadega seina, vahele peno, alla 32mm roov, peale siis 9cm põrandavalu (betoon). Küsimus selles, kas need talad kannavad betooni massi ära? Valamise ajal panen ka alla toestuse. Sille jääb ca 2,5m kanti. Armatuuri panen sinna 8mm.

Tänud abi eest ette!
A.

[Külaline]

Tere,

Tegemist vana Eestiaegse majaga ning hetkel käsil renoveerimine. Majas on köögi all 6,5m2 suurune 2m sügavune kelder, mille plaanin alles jätta. Endal oli mõte selline, et paneksin 45x145 C24 talad, 30-se sammuga kandadega seina, vahele peno, alla 32mm roov, peale siis 9cm põrandavalu (betoon). Küsimus selles, kas need talad kannavad betooni massi ära? Valamise ajal panen ka alla toestuse. Sille jääb ca 2,5m kanti. Armatuuri panen sinna 8mm.

Tänud abi eest ette!
A.

betoon on seal mis eesmärgil valitud?

[Alfons]

Terve esimese korrus põrand tuleb valatud (peno, põrandakütte torud ja betoon), seetõttu plaanisin ka selle põranda valada. Mis oleks siis alternatiiv? Talade peale puitlaastplaat, põrandakütte torud ja tasandusegu?

Tänud!
A.

[Alfons]

Kas keldri osa oleks mõistlikum teha nii: Laagidele peale 50x50 roov, selle peale 22mm laud, soojusjaotusplaat ja siis 22mm puitlaastplaat - kogu põranda kaal on ilmselt kordades siis kergem? Sellisel juhul saaks ehk samasse tasapinda, kui ülejäänud valatav põrand. Kuid juhul kui vahelagi jääb allapoole valatud põrandast, siis millega põrandad ühte tasapinda viia?

[Külaline]

Kas keldri osa oleks mõistlikum teha nii: Laagidele peale 50x50 roov, selle peale 22mm laud, soojusjaotusplaat ja siis 22mm puitlaastplaat - kogu põranda kaal on ilmselt kordades siis kergem? Sellisel juhul saaks ehk samasse tasapinda, kui ülejäänud valatav põrand. Kuid juhul kui vahelagi jääb allapoole valatud põrandast, siis millega põrandad ühte tasapinda viia?

siis pane parem puidu asemel terastalad ja ankurda nende otsad 15cm seina sisse kandma, eeldusel, et keldri sein midagi üldse kanda jõuab. Lase müüjal koormusele arvestada sobiv läbimõõt ehk dimensioneerida ja võid siis ka 60 -se sammuga need panna, natuke kallim tuleb, aga vähemalt läbi ei paindu. puit läheb sellise püsikoormuse all paindesse. Kuigi ruum on väike ja püsikoormus tuleb seal ehk ~1.8 kN/m2 -le , kui su betoonikogust vaadata , lisaks tahad ise ka ruumis käia ilma ,et põrand õõtsuks , lisaks veel mööbel, kodumasinad jne

[Alfons]

Kahjuks ei ole võimalik raudtalasid kasutada ... Seega jääb ühe võimalusena teha selline konstruktsioon:
http://www.ehitusinfo.ee/image_zoom.php ... UyIg%3D%3D

Kas see oleks ok? Konstruktsioon muutuks vaid niipalju, et laagid oleks 45x145 (samm 30), siis 45x45 risti peal ja siis veelkord 45x45 risti ja seejärel 22mm roov - selle peale siis kas PLP või kipsx2. Siis saaks ka kõrguse enam-vähem õigeks. Kas selline lahendus jääks ka õõtsuma? Kindlasti oleks koormus väiksem, kui valatud põrandal.

Variant 2 .. vähendada antud ruumi kohal betooni paksus 5cm peale, mis vähendab kaalu ca 50% m2 peale.

[Kalvis]

Pole teada kui niiskeks alt keldripool jääb, kuid puitkeldrilaed on üsna halvasti vastu pidanud. Kuna soovid põrandakütet siis tasuks eelistada igal juhul raudbetoonlage, saad koos põrandaküttega kohe valada. Ka ei tohiks vajalik raua kogus tappev olla, kuid seeest põrand ei mädane, ei idane, on kandev ja toimib hästi põrandaküttena.
Üks võimalus oleks alt saalungite ehitamise ajal neid toestada lihtsalt tugipostidega pole prusse vaja.

[Külaline]

Kahjuks ei ole võimalik raudtalasid kasutada ... Seega jääb ühe võimalusena teha selline konstruktsioon:
http://www.ehitusinfo.ee/image_zoom.php ... UyIg%3D%3D

Kas see oleks ok? Konstruktsioon muutuks vaid niipalju, et laagid oleks 45x145 (samm 30), siis 45x45 risti peal ja siis veelkord 45x45 risti ja seejärel 22mm roov - selle peale siis kas PLP või kipsx2. Siis saaks ka kõrguse enam-vähem õigeks. Kas selline lahendus jääks ka õõtsuma? Kindlasti oleks koormus väiksem, kui valatud põrandal.

terasega tuleb tegelt odavam ja tugevam, kui sedasi karkassi laduda. Nõrk lüli on seal see 45 * 145 ja puiduga on see häda, et ära ta kannab selle küll, aga , kui otsad vms juhtuvad ära mädanema võid keldrisse kukkuda. Pead seda tulevikus monitoorima, kui vajagi seal kasvõi 20 või 40 aasta pärast midagi parandada , tala vahetada,siis ikka paras jamamine. Kui sul on seinte ääres piisavalt vundamenti kuhu konstruktsiooni toetada siis võibolla õnnestub sinna peale valada lihtsalt betoonist plaat/paneel ? Samas terastalad sinna ankurdada ja sedasi valada, tuleb kõige kindlam tulemus.

Kui sa just puust tahad seda teha, siis vähemalt 250 -se (immutatud või immutad ise) prussiga , samm 40, alla tuuletõke, vahele peno või vill, peale osb 22mm, peno 50mm või mis mahub (seda on vaja et saaks küttetoru kinnitada ja keldrisse ei kütaks), kile, küttetorud , kipsivalu 3.5 - 4cm . Torude kinnitamiseks võib kasutada ka sellist peno kus on küttetorude jaoks juba sooned või kinnituskohad sees n: http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... Itemid=126 , hoiad kõrguselt kokku ja ei pea tegema nii paksu valu või panna torud kohe läbi kile penole klambritega , klammerdaja saab rentida https://polytrade.ee/tooted/kute-kuttes ... etail.html .

Kipsivaluks sobib knauf fe 50 , selle erikaal 40% kergem, kui betoonil, kogust ka vähem (4cm vs 9cm) . Segu on küll nats kallim, kui betoon, aga seda kasutades jääb ära ka armatuuri kaal , maksumus, sest armatuuri ei ole sellele vaja, segu on isetasanduv ja ära jääb ka töö mis kuluks lihvimisele , pärast viimsitled kuidas soovi on. Saad kergema konstruktsiooni, peal hüpates on kindlasti õõtsumist tunda, aga ära kannab, kuniks keldris talad ära ei mädane.