Maasoojuspumba valik?

[Külaline]

Ei oska head ega halba öelda. Kui sellist garantiid Eestis? antakse siis on kindlasti ka garantiitingimused, mida tasuks lugeda. Näiteks võib autol olla 7 aastane roostetamise garantii, kuid sisuliselt vaid tehase defektidele. Garantii võib sisaldada 10 aastast hoolduslepingut või mida iganes.
Selle kohta et nimetatud firma oleks kompressorite tootja ei ole kuulnud.

[Külaline]

ma tahaks küsida Junkersi Supraeco kohta. Kas on kellelgi kogemusi?

[osaleja]

Junkers hea valik, kuid ise valiks ikka Rootslase, Thermia näiteks. Buderus /Junkers on tugevamad gaasiseadmete alal.
Thermia on Danfoss (kompressori tootja) kontserni osa, mis tähendab neil head kogemused just soojuspumpade vallas.

[meezmetsast]

Tere!
Lugesin antud foorumi läbi ja kõige rohkem jäi silma, et soovitati Thermia ja Nibe toodangut. Millist pakkujat eelistada ja kui palju saab n.ö. tavahinnakirjast alet?
Kas keegi kasutab Gaspali eestis toodetud maaküttesüsteemi kah?
Minul majaost plaanis ja maja kokku 154 ruutu, millest kasulik pind 139, maja on kahekordne ja puitkarkass, esimsele korrusele on torud veetud, teisel puuduvad.Praegu küttesüsteem puudub, vaid kamin sees.Seni kulusid pole teada. Majal projekti järgi d energiaklass.
Olen saanud müüjatelt väga erinevaid pakkumisi, alates 250m-600 m torude vedamiseni, 6 kw-12 kw võimsusega seadmeni välja. Mida siis ikkagi eelistada kui küttekulusid pole teada, kas osta varuga?

[Külaline]

Tere!
Lugesin antud foorumi läbi ja kõige rohkem jäi silma, et soovitati Thermia ja Nibe toodangut. Millist pakkujat eelistada ja kui palju saab n.ö. tavahinnakirjast alet?
Kas keegi kasutab Gaspali eestis toodetud maaküttesüsteemi kah?
Minul majaost plaanis ja maja kokku 154 ruutu, millest kasulik pind 139, maja on kahekordne ja puitkarkass, esimsele korrusele on torud veetud, teisel puuduvad.Praegu küttesüsteem puudub, vaid kamin sees.Seni kulusid pole teada. Majal projekti järgi d energiaklass.
Olen saanud müüjatelt väga erinevaid pakkumisi, alates 250m-600 m torude vedamiseni, 6 kw-12 kw võimsusega seadmeni välja. Mida siis ikkagi eelistada kui küttekulusid pole teada, kas osta varuga?

kui küttekulusi pole teada, siis soovitav kulutada esmalt küttep - ja ventprojektile ning konstruktsioonide soojuspidavuse arvutsuele ja sealt edasi minna. Muidu ongi kõik kuni lõpuni varuga, raha varuga, materjali varuga ja saadki alati väga erinevaid pakkumisi ja otsustamine läheb ainult keerulisemaks. Küsid ka alati erinevat küsimust kuna sa ei tea oma kulusid.

[meezmetsast]

hea tähelepanek, võib-olla püüame siis hoopis esimese talve kaminküttega välja kannatada?

[Külaline]

hea tähelepanek, võib-olla püüame siis hoopis esimese talve kaminküttega välja kannatada?

Kui mugavus lubab, siis lase käia , elektriradiaatorid ka lisaks ,et saaksid külmaga kodust kauem ära olla, kui 8 tundi.

[enrico-]

Meil on maakütte süsteem olnud kasutuses juba u. 5 aastat. Esimesed aastad toimis kõik hästi, kuid nüüd peale garantiiaja lõppu on esile kerkinud mitmed probleemid. Esiteks hakkas maaküte ennast välja lülitama talvel külmade ilmadega - ehk hommikul ärgates oli kurk haige ja toas 15 kraadi... Üldiselt andis mingi anduri viga, mis siis meie kuludega ära vahetati - midagi ei muutunud. Seejärel asendati veel mingid osad, mis saadeti saksamaale diagnostikasse - sinna need jäid. Seejärel avastati, et süsteemis on rõhk liiga kõrge - oli üle 2 par-i. Süsteem õhutati ära, ning rõhk sätiti õigeks, peale seda hakkas rõhk ületama 3 par-i taset ja ülerõhu kraan tilgub meil juba eelmisest talvest saadik. Sai jälle tehnik kohale kutsutud, ning vaatas asjad üle. Oli 100% kindel, et viga peab olema tingitud radiaatorite süsteemi täitekraanist - et süsteemi mitte tühjaks lasta, siis sai paigaldatud 1 kraan lisaks. See tulemust ei toonud. Nüüd on nad 100% veendunud, et nende paigaldatud paisupaak on liialt väike, ning nii väike sai paigaldatud, kuna polnud ruumi standartse suurema paagi jaoks (paak vist 50l) - nüüd pakuvad välja, et lasevad eritellimusena teha sobiva suurusega paagi, mis meile vana keskütte ahju otsa ja lae vahele ära mahuks, kuid see töö koos kõigi materjalide ja uute torustikega läheb maksma u. 3000€

Kui nüüd lasta see töö neil ka ära teha, ning jagada peale maaküttesüsteemi paigaldust toimunud hoolduskulud nende aastate peale, siis teeb see peaaegu 1000€ aastas. Lisaks soetushind, mis oli veerand miljonit krooni. Antud lahendust kirun tänaseni hea, et soetustasu minu rahakotist ei tulnud.
Talviseid küttearveid vähendas küll, kuid mitte ka päris niipalju, kui lubati.

Siinkohal olen palju selle praeguse süsteemi üle mõelnud. Nimelt vanasti oli meil keskütte katel, millest köetud vesi suunati pööningul asuvasse akupaaki, kust see siis tagasi katlani valgus mööda radikaid. Nüüd paigas olev maakütte katel ju pööningul asetsevat akupaaki ei vaja? Tegelikult oleks tarvis see vist eemaldada, kuna praegu kütan esialgu pööningut, ning seejärel tubasi. Lisaks on antud lahendus vastuolus füüsikaseadustega - Alustame kütmist ülemiselt korruselt, ning sellest üle jäänud soojuse suuname esimesele korrusele. Praegu ongi nii, et talvel maja katuse pööningu osa lumest puhas, teisel korrusel pooled radikad kinni, teised poole võimsuse peal, ning palav, esimesel korrusel radikad lõpuni lahti keeratud, ning köetakse ahju puudega juurde... Maakütte härrad soovitavad esimese korruse radiaatorid ka uute vastu vahetada - praegu seal vanad alumiinium radikad (või tsammist vms - mitte malmradikad), ning üleval uued plekk radikad. Pööningul asetseva akupaagi kohta ei oska nad midagi halba öelda - et kui nii juba tehtud on, siis pole mõtet hakkata muutma (antud lahendus igati korrektne ja toimiv).

Mis arvate asjast?
Ise ma enam seal majas ei ela - Vanemate maja, kuid sooviks asjale mõistlikku lahendust. Kuna otseselt minu perset ega rahakotti ei torgi, siis pole leidnud aega ja viitsimist selle kohapealt end lõputult harida... Lihtsalt ei viitsi jälle tuleval talvel iga nädalaselt käia maakütet sisse lülitamas...

[kütja2]

enrico-
Mis tootja pump ja kes paigaldas?

[Külaline]

Mis arvate asjast?
Ise ma enam seal majas ei ela - Vanemate maja, kuid sooviks asjale mõistlikku lahendust. Kuna otseselt minu perset ega rahakotti ei torgi, siis pole leidnud aega ja viitsimist selle kohapealt end lõputult harida... Lihtsalt ei viitsi jälle tuleval talvel iga nädalaselt käia maakütet sisse lülitamas...

Kuna garantiiaeg on läbi, siis kutsu esmalt tehnik mõnest teisest firmast, võid ka mitmest kutsuda (odavam ikka, kui kohe 3000 pealt järgmist sammu ennustada) ja lasta üle vaadata ja kontrollida. Esmalt tehakse süsteem maha kindlasti (teiste oma tehakse meil ikka ja alati maha) , siis ehk pakutakse ka mingit lahendust

* Ei ole ju reaalne jutt eriti, et 3 aastat piisavalt ei paisunud ja nüüd paisub nii, et paaki peab vahetama. Sellise väite tõestamiseks nõua insenerilt arvutusi, kui täna selgub, et paigaldaja poolt algselt tehtud viga siis võiks kaaluda kahjunõuet.
* Lihtsam on seda ka testida mõne standardse ajutise paisupaagiga, testpaigaldusena sinna kuhu mahub, toru odavam vedada, kui kohe uut paaki teha.

[Coolhouse]

"Pressure low" ei tähenda et küttevee rõhk on madal. See tähendab et külmaaine rõhk on madal.
Kui külmaaine rõhk on madal siis on esimene arvamus et osa külmaainet on soojuspumbast lahkunud või on maakontuuri vedelik liialt külm.(kontuur lühike, soojuspump vales tööpiirkonnas-on keeratud tegema võimalikult kuuma vett).

Kuna asi ise maksis 250 k siis peab olema tegemist küllaltki võimsa soojuspumbaga. Siis pole ka ime et tenni sisselülitades kaitse välja lööb. Tuleks lisada et soojuspumba tööparameetirid (ka COP)oleks palju paremad kui vähemat esimene korrus oleks põrandaküttega.

Avatud halliga (elutoaga) on nii et soojus tõuseb üles lae alla ja alumine korrus on jahedam.

Sõnumi toojaks oli andur. Andur saadeti Saksamaale kuna ta tõi halva sõnumi. .....

[enrico-]

Homme katsun pumba täpse nimetuse järgi vaadata ja töid teostanud ettevõtte.

Maaküte ei löö kaitset välja vaid talvel suurte külmadega viskab ise veateateid ette, mille tagajärjel pump seiskub. Esialgu oli koguaeg viga: T8 sensor failure. Enamasti on rõhuvead. Talvel kõvade külmadega sai iganädalaselt radiaatorite survet kraanist välja lastud 3,3 Par-i pealt 1,2-le ja koguaeg tõuseb tagasi 3,3 peale. Radikate täitmiskraanile sai veel teinegi kraan vahele pandud, kuid sama nali ikka käib. Mina kahtlustan maakütte katla enda viga, sest kui ma talve jooksul pea 100 liitrit vett süsteemist eemaldan, ning õhutades tuleb õhku vaid sekundi jagu, siis kuidas vesi otsa ei saa radikatest...? Miks rõhk endiselt 3,3 Par-ni tõuseb radikates (üle selle ei saa tõusta, kuna 3Par-i rõhuklapp vahel, mis tilkuma hakkab)

Maakütte sell muidugi ütleb, et vahetame selle ära ja saab korda, kuid seni pole midagi veel korda saanud. Tavaliselt peale tema käiku kuu aega mureta
Tuleb, teeb restardi, õhutab, sätib seadeid, laseme rõhu õigeks tagasi (seda teeb esimese asjana, et pärast näidata, et tema siin oldud aja jooksul pole toimunud mitte mingisugust rõhu muutust - tundub, et nüüd sai kõik korda) jne...

[enrico-]

Tere. Kirjeldasin siin mõned postitused üleval pool probleemi meie maja maaküttesüsteemist.
Nüüd on seade taas streikima hakanud.

Täna hommikul sain siis esivanematelt kõne, et maasoojuspump välja lülitanud ennas. Kohale jõudes oli ees selline kiri:

Tegin seadmele restardi, lasin radiaatorite süsteemist välja 20l vett, mis langetas süsteemi rõhu 3,4par-lt 1,6-le. Seejärel proovisin süsteemi õhutada- õhku polnud (väljus vaid vesi).
Nüüd u. 10h hiljem on süsteem ennast taas välja lülitanud - peale postituse lõpetamist lähen vaatama, milles viga nüüd on.

Ise kahtlustan, et pumba sees soendatav tarbevesi pääseb kuidagi radiaatorite süsteemi (mõni tihend läbi või pragu kambrite vahel), sest radiaatorite täitmis sisendil on 2 kuulkraani vahel ja mõlemad kinni (teine kuulkraan sai paigaldatud aasta tagasi selle sama vea ilmnemisel).
Kokku olen sealt radiaatori süsteemist välja lasknud üle 100l vett ja rõhk tõuseb alati nii kõrgele tagasi, et ülerõhu kraan hakkab tilkuma. Samas õhku sain ma süsteemist kätte ainult esimestel õhutamistel - enam pole sealt õhku tulnud ja radiaatorid ka vaiksed (pole kuulda sulinat, mis õhu korral tekiks).


Seadme paigaldas vist PG ehitus (Hetkel pole pabereid käepärast)

Igatahes pildilt on seadme mark tuvastatav, ning otsin pädeva maakütte asjatundja kontakti. Kes usub, et suudab panna seadmele korraliku diagnoosi ja meie mure lahendada, siis võtke ühendust kas siin, meili peal või helistage.

enrico.tamm@gmail.com
58150468

Nüüd õhtul oli taas T5 anduri viga. Ja radiaatorite süsteemi rõhk 2,4bar. - lasin 10l vett välja ja sai rõhk 1,5 peale.

[officer]

...kas paisupaagis ikka on nõutav "õhupadi"...võibolla, et soojenev ja paisuv soojuskandja(vesi) tõstab rõhu üles
Või siis süsteemi täiteventiil lekib....see sõlm võiks olla lahendatud kahe järjestikuse ventiiliga....
Ja muidugi võib ka sinu variant tõena olla.

[Külaline]

http://www.vaillant.co.uk/mediaarchive/ ... manual.pdf
Vastavalt skeemile lk 78 asub T5 vee ringluspumba imipoolel. Sarnased tähistused T.. võib leida ka maakontuurilt. Tavaliselt ei kontrollita ringluspumba tööd mitme rõhuanduriga. Selleks on läbivooluandur. Kuna tekstis on enamasti T puhul juttu temperatuurianduritest siis arvaks et tegemist on trükivea või millegi sarnasega.
Kui saaks sellest T5 pildi.

[Adlolf]

"Ise kahtlustan, et pumba sees soendatav tarbevesi pääseb kuidagi radiaatorite süsteemi (mõni tihend läbi või pragu kambrite vahel), sest radiaatorite täitmis sisendil on 2 kuulkraani vahel ja mõlemad kinni (teine kuulkraan sai paigaldatud aasta tagasi selle sama vea ilmnemisel).
Kokku olen sealt radiaatori süsteemist välja lasknud üle 100l vett ja rõhk tõuseb alati nii kõrgele tagasi, et ülerõhu kraan hakkab tilkuma. Samas õhku sain ma süsteemist kätte ainult esimestel õhutamistel - enam pole sealt õhku tulnud ja radiaatorid ka vaiksed (pole kuulda sulinat, mis õhu korral tekiks)."

Pane tarbevesi kinni ja vaata kas rõhk süsteemis tõuseb.

[enrico-]

Tegin testi ära. Eile ööseks sai tarbevesi kinni pandud ja rõhk süsteemis ei tõusnud.
Sai siis räägitud tehnikuga, ning sai ka selgeks, et täpselt sama vea oli ta ka ise tuvastanud - Lihtsalt mind polnud viimase tehniku külastuse ajal kohal ja vanaisal jäi jutt arusaamatuks jne...
Igatahes on nende hinnapakkumine praegu 2800€+km. Mille eest vahetatakse välja defektsed detailid, et tarbevesi ei lekiks enam kütteringlusesse.
Kahjuks 3360€ on minusilmis tõesti liialt suur rahasumma mida maksta. Usun, et antud defekt võib olla ka parandatav - mis seal olla saab, kas mõni tihend vigane või kambrite vaheline mõra. Muidugi pole antud detail mõeldud olema remonditav, kuid sellise summa juures ju võiks proovida.
Leiduks nüüd vaid pädev inimene, kes suudaks proovida remontida ilma seadet rohkem vigastamata. Kui ei õnnestu remontida, siis lülitame tarbevee soojuspumba tagant ära, sest endine boilerisüsteem on endiselt seinal ja piisab vaid vajalike kraanide avamisest ja pumba omade sulgemisest.
Kiire arvutus näitab, et 3360€ remondi tasuvusaeg vs boileri suurem energiakulu = umbes 20 aastat. Seega sellise summaga remonti ette võtta ei tasu.

Kas leidub ettevõte, kes eestis neid seadmeid ka remondib, mitte ei vaheta lihtsalt detaile.
Palun suunake mind pädeva ettevõtte või tehnikuni.

[Veikko]

Milles siis see viga peitub. Kui sinna on vesi sisse surunud siis ka hakkab küttesüsteemi vesi sealt välja tulema ja kogu seade lakkab töötamast.

[enrico-]

Milles siis see viga peitub. Kui sinna on vesi sisse surunud siis ka hakkab küttesüsteemi vesi sealt välja tulema ja kogu seade lakkab töötamast.

Kui nii sissetulev külm vesi kui väljuv kuum tarbevesi sulgeda, siis hoiab see kamber täpselt sama rõhku, mis radiaatorite süsteem. Seega süsteem toimiks korrapäraselt. Leke on seadme sisene kambrite vaheline leke.
Lihtsalt kuna tarbevesi on kõvasti suurema rõhu all, kui radiaatorite vesi, siis tõstab see ööpäevaga rõhu radiaatorites normist maksimumini...

[timmm]

Praegu reklaamib Vaillant, et on garantii 10 aastat. Prantsuse pump meie kliimasse pole mõeldud.

[enrico-]

Pumbale on 10 aastat garantii, kuid tööle ja seadmetele 2. Tarbevee lülitasime tagasi boilersüsteemile. Enam rõhukraan ei tilgu. Rõhk püsib ilusti normis.
Siiski pole saaga lõppenud. Viskab endiselt T5 anduri viga ja lülitab ennast välja. Homme helistan taas tehnikule...

[madis64]

Pumbale on 10 aastat garantii, kuid tööle ja seadmetele 2.

Uuri maaletoojalt (kirjalikult) järgi, milline osa pumbapaigaldisest ei ole garantiitingimuste mõistes "seade" s.t. käib selle 10 aastase garantii alla. Võib juhtuda, et su oletatav leke on pumbaelemendis, mis ei ole "seade".

[enrico-]

Kahjuks pole leke pumba elemendis.
Sai kõik paberid läbi vaadatud, ning vaielda pole siin enam midagi. Las see tarbevesi jääb. Tahaks selle toasooja osa vähemalt ideaalselt tööle saada.

[Adlolf]

Tere.

Pumbale on 10 aastat garantii, kuid tööle ja seadmetele 2. Tarbevee lülitasime tagasi boilersüsteemile. Enam rõhukraan ei tilgu. Rõhk püsib ilusti normis.
Siiski pole saaga lõppenud. Viskab endiselt T5 anduri viga ja lülitab ennast välja. Homme helistan taas tehnikule...

Juhend kirjutab,et Error HP return sensor T5 Short-circuit in the sensor possible The internal temperature sensor on the heating return line is defective or not properly plugged into the PCB. Remedy Check the plug contact on the PCB and the cable harness, check the sensor for correct position and function (resistance measurement using VR 11 characteristics, see Appendix), replace sensor. Viga 42.
Väga võimalik, et anduril on katkestus mis avaldub teatud temperatuuridel. Kui homme helistad tehnikule telli uus andur mis vastaks VR 11 characteristics.
Või saad ise sellega hakkama? Kas boiler töötab ainult elektriga või on kahesüsteemne?

[enrico-]

Tänud. Boilerid on ainult elektriga. Maakütte paigaldusel sai need lihtsalt välja lülitatud, ning kraanid kinni keeratud. Sooja tarbevee süsteem juba mitu päeva boileritega töös ja töötab ilusti. Samuti püsib radiaatorite rõhk nüüd ilusti 1,1Par-i.