Pelletikatla seadistamine

[arep]

Tere.

1) Milline on kõige efektiivsem pelletikatla temperatuuri seadistus ?
Olen proovinud kõrgemaid (68 C) ja madalamaid (55 C) temperatuure. Tundub, et madala seadistuse puhul on pelletikulu väiksem. Kondensaati ei teki, sest välja mineva ja tagasi tuleva vee temperatuuride vahe ei ole suur ja ka katlaruum on soe.

2) Kas on mingi seos katla ja küttevee temperatuuride vahel, et olenevalt vajalikust küttevee temperatuurist, tuleks ka katla temperatuuri muuta ? Ouman'i automaatika järgi on küttevee vajalik temperatuur 30 C - 40 C olenevalt ilmast (praeguste ilmade puhul, külmemaga vajalik temp ilmselt tõuseb).
Äkki on olemas mingid seadistuste tabelid pelletikatla jaoks ? Katlaks on BlackStar 16, radiaatorküte, põleti NBE, netist seadistatav (seadistada saab väga paljusid erinevaid näitajaid), korstnas ka lambda andur (mis andis märgatava küttekulu kokkuhoiu ja parendas põlemisprotsessi - kui enne tahtis 1,6 kW peal tuli ära kustuda, siis nüüd põleb ühtlaselt).

3) Milline on praeguste ilmadega (9 C - 12 C) pelletikulu? Mul läheb praegu päevas keskmiselt 10 kg, pinda 160 m2, toatemperatuur 20 - 21,5 C, s.h. soe tarbevesi. Suvel läks sooja vee tegemiseks 3 - 5 kg päevas (inimesi 4; boiler 200l).

Tänan ette kommentaaride eest.
Are

[TIKKER]

Kes paigaldas.Aiman vist vastust juba ette.

[EMS]

Ega seda kondentsi tekkimist ei pruugi väliselt näha, kui vähe tekib, võib tekkida küttepindadele või korstnasse niimoodi, et hoiab pindasid niiskena koguaeg. Oleneb katlast lahkuvate suitsugaaside temperatuurist, millal hakkab kondenseeruma. Eks kui mingi luuk kusagilt katla tagaosast või suitsukäigult/korstnalt lahti võtta, siis näeb mis toimub seal. Mõni automaatika muudab katla vee temperatuuri ülesannet kui muutub välisõhu temp, aga kui seda muutmist ei toimu, siis peaks katla temp olema selline, et iga ilmaga sellest jätkuks. Pidev käsitsi kruttimine tundub mõttetu.
Pelleti kulu tundub mõistlik olema.

[arep]

Kes paigaldas.Aiman vist vastust juba ette.

? Ise paigaldasin.

[arep]

Ega seda kondentsi tekkimist ei pruugi väliselt näha, kui vähe tekib, võib tekkida küttepindadele või korstnasse niimoodi, et hoiab pindasid niiskena koguaeg. Oleneb katlast lahkuvate suitsugaaside temperatuurist, millal hakkab kondenseeruma. Eks kui mingi luuk kusagilt katla tagaosast või suitsukäigult/korstnalt lahti võtta, siis näeb mis toimub seal. Mõni automaatika muudab katla vee temperatuuri ülesannet kui muutub välisõhu temp, aga kui seda muutmist ei toimu, siis peaks katla temp olema selline, et iga ilmaga sellest jätkuks. Pidev käsitsi kruttimine tundub mõttetu.
Pelleti kulu tundub mõistlik olema.

Vaatasin igale poole sisse ka, kondentsi ei paista kuskil. Välis- ja toatemp järgi reguleerib ainult Ouman 4T ventiili.

Katla temperatuuri ei reguleeri ka pidevalt, suvel hoidsin 55 peal, praegu 57 peal kui ilm 0-i ümber kisub, siis paneks 60 peale ja päris külmaga mingi 65 peale. Samas mingit ratsionaalset seletust mul ei ole kui, et väiksema temperatuurini kütmiseks peaks olema väiksem kulu. Või kas on olemas mingi temperatuur, kus põlemine kõige efektiivsem? Samas lambda peaks selle põlemise igal ajal efektiivseks tegema?

[Adlolf]

Tere.
Selleks,et pelletikatla efektiivsust objektiivselt hinnata on vajalik mõõta pelletikulu ja kütteveele vahendatud soojushulka.

1.Milline on kõige efektiivsem pelletikatla temperatuuri seadistus ?

Mida madalam on tagasivoolu temperatuur seda kõrgem on katla kasutegur.

2.Kas on mingi seos katla ja küttevee temperatuuride vahel

Seos on, kuid sul määrab selle boiler (min. 60).
Kas on peale- ja tagasivoolu temperatuuriandurid?

[Külaline]

Tere.
Selleks,et pelletikatla efektiivsust objektiivselt hinnata on vajalik mõõta pelletikulu ja kütteveele vahendatud soojushulka.

1.Milline on kõige efektiivsem pelletikatla temperatuuri seadistus ?

Mida madalam on tagasivoolu temperatuur seda kõrgem on katla kasutegur.

2.Kas on mingi seos katla ja küttevee temperatuuride vahel

Seos on, kuid sul määrab selle boiler (min. 60).
Kas on peale- ja tagasivoolu temperatuuriandurid?

Tere ja tänud.
Tagasivoolu temperatuuri ei tea, sest termomeeter on katla juures ja lühiring hoiab seda üle 50 C. Pealevool käib läbi Oumani automaatika ja on mõõdetav, kuid Ouman hoiab küttevee temperatuuri vastavalt vajadusele mõõtes temperatuuri õues ja toas ehk praeguste ilmadega 28 - 40 C vahel.

Miks peab katel olema min 60 C ?
Ma saan aru, et mida suurem temperatuuride vahe seda efektiivsem, kuid kas pole kõrgemate temperatuuride juures ka soojuskaod suuremad ?

[Adlolf]

Tere ja tänud.
Tagasivoolu temperatuuri ei tea, sest termomeeter on katla juures ja lühiring hoiab seda üle 50 C. Pealevool käib läbi Oumani automaatika ja on mõõdetav, kuid Ouman hoiab küttevee temperatuuri vastavalt vajadusele mõõtes temperatuuri õues ja toas ehk praeguste ilmadega 28 - 40 C vahel.
Miks peab katel olema min 60.

Kas lühiringi temperatuur fikseeritud või reguleeritav? Katel min 60C on vajalik boilerile. Millist O2 sisaldust suitsus lambda andur hoiab?

[arep]

Tere ja tänud.
Tagasivoolu temperatuuri ei tea, sest termomeeter on katla juures ja lühiring hoiab seda üle 50 C. Pealevool käib läbi Oumani automaatika ja on mõõdetav, kuid Ouman hoiab küttevee temperatuuri vastavalt vajadusele mõõtes temperatuuri õues ja toas ehk praeguste ilmadega 28 - 40 C vahel.
Miks peab katel olema min 60.

Kas lühiringi temperatuur fikseeritud või reguleeritav? Katel min 60C on vajalik boilerile. Millist O2 sisaldust suitsus lambda andur hoiab?

Lühiringi saab reguleerida termostaadiga.

Tarbevee boileri süsteem on klapiga: kui tarbevee boileris temp alla läheb, siis sulgeb radika küttevee ja katla temp tõuseb ning kütab ainult tarbevett. Antud juhul ei arvesta automaatika mitte katla temp seadistust vaid tarbevee boileri oma ja kütab katla sellest 15 kraadi kuumemaks (näit tarbevesi 55 katel 70, kui 55 käes, siis läheb jälle radika kütte reziimi ja arvestab katla temp seadet näit 60)).

Graafikust vaatasin, et lambda siksib 12 ja 19% vahel olenevalt millise võimsusega põleti põleb ja milline on O2 sisaldus korstnas.

[EMS]

Suurema võimsusega võiks ikka vähem kui 12 olla.

[EMS]

Ja see sama number ongi 02 sisaldus peale katelt, seega ka korstnas, juhul kui kusagilt vahepeal lisaõhku ei ime.

[arep]

Graafik siis selline:

graafik

O2jakW.png (154.64 KiB) Vaadatud 17052 korda

Näiteks 7,5 kw (roheline graafik) puhul oli O2 13% (must graafik)

[EMS]

Vali "required oxygen" ka, siis näeb kas hoidis seatud väärtust. Ja "smoke temperature" võiks ka vaadata.

[arep]

graafik

O2jakW.png (83.53 KiB) Vaadatud 17029 korda

Alumine must joon on required O2. Vahe on paar %-i.
Suitsu temp andurit pole.

[Adlolf]

Tere.
Antud juhul lambda(λ)= liigõhutegur mis on ühikuta arv.

λ ____ _ 1,5 _ _ 2,0__ 2,5_ _ 3 _ __ 4 _ __ 5_ __ 6
O2 %___ 7,0 _ 10,5 _ 12,6__ 14 _ 15,8 _ 16,8 _ 17,5

Põletil PV20a on λ =1,3-1,6 . Nüüd võiks vaadata kas seisva põleti O2%=21.

[EMS]

Üsna kõrge seadearv pandud millegipärast. Kas siis tõesti andur valetab ja seadeväärtust on kohandatud valetava anduri järgi või on mingi muu põhjus miks nii kõrge 02 on seatud. Kasutegurit arvestades võiks ikka suurusjärgus poole väiksem olla.

[arep]

Seisval põletil on O2 21%. Põleti on NBE 16.

[EMS]

Võiks ju üritada hapniku % seadistust vähendada tasapisi ja vaadata mis toimub, aga sel juhul peaks vastava mõõteriistaga kontrollima põlemisgaase, niisama suvaliselt ei soovitaks. Seda mõõteriista sa vaevalt u. 1000 eur eest omale osta tahad, seega peaks tellima mõnest firmast selle töö. Äärmisel juhul kui kusagilt vaateavast on leeki hästi näha, siis võib ka silma järgi tegelikult üsna hästi saada õhu reguleeritud, aga see eeldab mõningast varasemat kogemust.

[arep]

Et kui ma nüüd õigesti aru saan, siis tuleks näppida ventika võimsuse seadeid?:

ventika seaded

Ventika seadista.png (45.97 KiB) Vaadatud 16976 korda

[EMS]

Ei tea selle põleti kohta täpselt, kas ja kus seal midagi veel võib olla. Kusagil äkki peaks olema ka seadistused, mille põhjal "required oxygen %" muutub, sest nagu näha, siis olenevalt võimsusest see muutub. Ei tea kas põleti püüab ka seadearvu ja reaalselt hapniku % kuidagi vastavusse viia, muutes ise õhku. Samas sel juhul need viimasel pildil olevad seaded ei mõjuks, kui ta ise püüab hapniku % hoida. Mõnel automaatikal on näiteks nii, et seadetes saab määrata hapniku % minimaalse võimsuse ning maksimaalse võimsuse juures ja siis vahepealsed seaded paneb ise ning ka reguleerib õhku ise, et saavutada etteantud hapniku %, lihtsalt seadetes on paika pandud õhu miinimum- ja maksimumkogused.

[arep]

On jah mingi wanted O2 menüü ka:

required O2

wanted O2.png (59.27 KiB) Vaadatud 16964 korda

[EMS]

Sealt siis jah saab muuta neid, nagu näha siis miinimum- maksimum- ja keskmisel võimsusel. "Correction fan" read võivad tähendada seda, millises ulatuses automaatika õhu seadearvu muuta saab mingil võimsusel, et saavutada etteantud hapniku %. Pole selle automaatikaga kursis, aga võibolla tähendab siis seda, et näiteks kui sul oli 50% võimsuse juures õhku pandud 27%, siis automaatika võib seda 20% ulatuses muuta, et hoida etteantud 02 väärtust ja täisvõimsuse juures etteantud 35% õhku muuta 30% ulatuses, ehk vastavalt vajadusele ise muudab seatud 35%-st kuni 30 % vähemaks või 30% rohkemaks. Praegu on O2 seaded 16, 12 ja 8. Ma prooviksin esialgu, mis toimub kui panna näit. 12, 9, 6, kas suudab hakata hoidma neid madalamaid protsente.
Kas kolde hõrendust ka näeb kusagilt ja automaatselt hoiab seda või ei ole sellist andurit ja reguleerimist? Võimalik, et oleks vaja muuta ka "Exhaust fan" seadeid veidi madalamaks.

[Adlolf]

Kas kasutus juhendis on midagi nii moodi:
O2 SENSOR TUNE ( 0 - 100 )
Hapnikuanduri kalibreerimine, et kindlustada täpsed näidud. Hoia heitgaaside
hapnikuandurit õhu käes ja kalibreeri see, et määrata õhu kontrollväärtus (21%
hapnikku). Kui andur ei kalibreeri 10 ja 40 vahele, ei saa seda sisse lülitada.
HOIATUS! Hapnikuandur peab olema kalibreerimise ajal soe.
BLOCKING TIME ( 0 - 30 ) min.
Etteandetigu peatab graanulite andmise, kui hapnikutase on olnud 2% alla määratud
väärtuse x aja jooksul. Kasutatakse puidu põletamise korral.
REGULATION TIME ( 1 - 60 ) sek.
Lambda anduri ajanäidu uuendamise muutmine.
GAIN P ( 0,00 - 5,00 )
Võimaldab määrata, kui palju hapnikuregulatsioon peaks reguleerima vastavalt sellele,
kui kaugel selle tase on määratud näitajast.
GAIN I ( 0,00 - 5,00 )
Võimaldab määrata, kui palju hapnikuregulatsioon reguleerib vastavalt sellele, kui kaua
tase on olnud erinev määratud tasemest.
BLOWER REG LOW ( 0 - 100 ) %
Võimaldab määrata, kui palju hapnikuregulatsioon saab reguleerida puhurit madala
võimsusega töötamise ajal.
BLOWER REG MID ( 0 - 100 ) %
Võimaldab määrata, kui palju hapnikuregulatsioon saab reguleerida puhurit keskmise
võimsusega töötamise ajal.
BLOWER REG HIGH ( 0 - 100 ) %
Võimaldab määrata, kui palju hapnikuregulatsioon saab reguleerida puhurit suure
võimsusega töötamise ajal.

Võiks proovida seadistust O2% at 10% 14 ,O2% at 50% 10,5. Jälgida leeki enne ja pärast muutmist. Korsten: kõrgus ,läbimõõt ,material.

[arep]

Tänud. Exhaust fan müüakse lisaseadmena ja seda praegu ei ole. Kolde hõrendust ei mõõda.

Kirjutasin taanlastele NBE-sse ka, vaatan mis nad ütlevad. Automaatika ise ütleb, et "O2 low, need adjustment".

[EMS]

Kas koguaeg seda öelnud või kui muutsid midagi?