Maakollektori kaugus soojuspumbast ?

[Küülaline]

kellele põhjavesi, kellele pinnavesi ... võib arvata, et pigem põhjavesi

Nojah, aga põhjavett drenaažiga ikka ei kogu, pigem pumbaga ja puurkaevust.

[Kalvis]

Mul igatahes õnnestus. Sõltub piirkonnast kui kõrgel miski vesi on. Kuid kes pabistab, see võiks drenaazi nurgakaevu (piisab ühest) süvendada, kindlam tunne. Igatahes on sant tunne, kui keset kõige külmemat talveilma peaks kaev kuivaks jääma.

[kütja2]

Mul igatahes õnnestus. Sõltub piirkonnast kui kõrgel miski vesi on. Kuid kes pabistab, see võiks drenaazi nurgakaevu (piisab ühest) süvendada, kindlam tunne. Igatahes on sant tunne, kui keset kõige külmemat talveilma peaks kaev kuivaks jääma.

Kui kaua see süsteem on toiminud juba?
Millise temperatuuriga vesi sealt täna tuleb?
Asub kusagil väga märjas piirkonnas?

[Ping]

Ei olegi maakollektorit, soojuspumba soojusvahetisse lähebki drenaaziga kogutud põhjavesi.

Mul kah kaevus vee tasapind 1m kõrgemal kui kraavis.
Vaatasin, et elektrijaama selle kõrguse vahe peale ei tasu panna.
Aga soojapumba soojusvaheti kaevust tulevasse vabavoolsesse vette pannes hoiaks maakontuuri tsirk.pumba elektrikulu kokku. (150w pumba puhul vast ka 600kwh aastas).

[Kalvis]

Süsteem sai alles sellel aastal ülesse pandud. Drenaazkaevud ja veehaare on ehitatud eelmise omaniku poolt. Praegu soojad ilmad ja soojavajadus väike. Eks talvel näeb.
Piirkond kuivusega ei hiilga, vastupidi liigniiskusega, kui äravoolu teha pole võimalik siis keldrit rajada ei saa. Drenaaztoru sulgemisel uputab keldri koheselt üle.

[EMS]

Teemaalgatajal tasuks lugeda ka seda 13.10.2014 postitust ja mõelda kas maasoojuspump on ikka hea asi: viewtopic.php?f=9&t=44473&start=125
Sellise remondiraha eest saab osta vajadusel kasvõi 2 uut katelt.

[Külaline]

kas selle raha eest saab katlakütja ka osta?

[rokikas]

Drenaaztoru sulgemisel uputab keldri koheselt üle.

Selline olukord kus drenaažitorust aastaringselt voolaks läbi vähemalt paar kuupmeetrit vett tunnis, vähemast saadav "soojasaak" ei oleks "küünlaid väärt", on ikka pigem erandlik konkreetse krundi omapära.
Tavapärasem et torus näeb vett vaid lumesulamisel ja peale suuremaid vihmaperioode.

[EMS]

kas selle raha eest saab katlakütja ka osta?

Tule nüüd ikka kapist välja ükskord, KATEL KATLAKÜTJA

[triiin]

kas selle raha eest saab katlakütja ka osta?

Tule nüüd ikka kapist välja ükskord, KATEL KATLAKÜTJA

Arvan, et postitaja ei mõelnudki seda, et katel võrdub katlakütja vaid vihjas sellele, et ükski katel ei asenda maasoojuspumba mugavust ! Saa aru sellest juba palun ! Ükski katel vahet pole, kas pellet, õli vms ei ole sama mugav kui on soojuspump ! Ma olen noor inimene, kellele meeldib ringi liikuda, mitte kodus istuda, et katlale puid alla susida või mäkerdad õliga või koguda pelleteid jne ! Lisaks töötan graafikuga 2 nädalat tööl kaks kodus ja ei soovi endale katlakütjat palgata, kui ära olen.

[triiin]

Teemaalgatajal tasuks lugeda ka seda 13.10.2014 postitust ja mõelda kas maasoojuspump on ikka hea asi: viewtopic.php?f=9&t=44473&start=125
Sellise remondiraha eest saab osta vajadusel kasvõi 2 uut katelt.

Jah, eks ikka juhtub ja võib ka mul juhtuda. Ja vastab tõele, et üks halb kogemus annuleerib 12 head kogemust, kuid keegi ei garanteeri, et kui paigaldada keskkütte katel siis kõik sujub nagu lepase reega. Ja veelkord võin selgitada - ma ei ole absoluutselt huvitatud mingist katlakütmisest, seega jäävad minu valikusse õhk-vesisoojuspump ja maasoojuspump. Kui kellelgi on kogemusi õhk-vesisoojuspumaga võib neid jagada.

[triiin]

Süsteem sai alles sellel aastal ülesse pandud. Drenaazkaevud ja veehaare on ehitatud eelmise omaniku poolt. Praegu soojad ilmad ja soojavajadus väike. Eks talvel näeb.
Piirkond kuivusega ei hiilga, vastupidi liigniiskusega, kui äravoolu teha pole võimalik siis keldrit rajada ei saa. Drenaaztoru sulgemisel uputab keldri koheselt üle.

Kus kandis asud ? Küsin just sp, et ka meil siin üpris niiske ala, see kevad oli nüüd üle tüki aja esimene, kus keldris vett oli pisut üle kanna ja ei pidanud välja pumpama, kõigile "katla armastajatele" - see sama uputamine keldris oli põhjus, miks enam keskkütte süsteem ei toimi, pidevad kevadised uputused tegid katla kütmise võimatuks (katel asus keldris).

[EMS]

Ise ma eluilmaski ei plaaniks maasoojuspumpa panna, liiga palju näinud neid pärast tagantjärgi "nutvaid" kasutajaid, aga täiesti võimalik, et katla variant sulle ei sobi.
Antud olukorraga seoses hakkasin mõtlema, milline oleks maasoojuspumba tasuvusaeg võrreldes tavalise elektriküttega. Soojuspump ju teatavasti tarbib ka elektrit ja mitte vähe. Huvitav mis aasta lõikes reaalne COP harilikult tuleb, 2,x midagi? Oma veidi väiksemat elamist aluseks võttes, aga küttekulu ruutmeetrite põhjal arvestatuna arvan, et sul kuluks aastas otse elektriga küttes kütmise peale u. 1000 eur.
Kui soojuspump kulutaks 2,5x vähem, siis aastas tuleb 600 eur säästu võrreldes tavalise elektriküttega. Elektriradikad/konvektorid ei maksa ju peaaegu midagi praegu enam. Palju aga võiks arvestada150 m2 + tarbevesi sobiva võimsusega maasoojusumba paigaldamisega seotud kogukuludeks? Lisaks kulub aja jooksul kindlasti mingi summa hoolduse/remondi peale, 3-t ventiilid, nende juhtmootorid, automaatika, veepumbad, paisupaagid, kuulkraanid...- kindlasti ei ela need kõik kümneid aastaid. Maasoojuspumba kõige kallima komponendi e. kompressori elueaks loetakse 20 aastat.

[kütja2]

Kui inimesel on raha olemas ,et paigaldada maaküte,siis mis selles halba on?
Vaadates elektri hinna tõusu viimastel aastatel tundub otse elekriga kütmine väga mõtetu.

Tean viite inimest kellel maaküte üle 5 aasta olnud ja pole kellegil midagi juhtunud.

[triiin]

[quote="EMS"]Ise ma eluilmaski ei plaaniks maasoojuspumpa panna, liiga palju näinud neid pärast tagantjärgi "nutvaid" kasutajaid,

Mis on peamised põhjused, miks maasoojuspumba paigaldajad, kellega sul kokkupuude on olnud, " nutavad" ? Kaua neil selleks ajaks pumbad on olnud ?

[triiin]

Antud olukorraga seoses hakkasin mõtlema, milline oleks maasoojuspumba tasuvusaeg võrreldes tavalise elektriküttega. Soojuspump ju teatavasti tarbib ka elektrit ja mitte vähe. Huvitav mis aasta lõikes reaalne COP harilikult tuleb, 2,x midagi? Oma veidi väiksemat elamist aluseks võttes, aga küttekulu ruutmeetrite põhjal arvestatuna arvan, et sul kuluks aastas otse elektriga küttes kütmise peale u. 1000 eur.
Kui soojuspump kulutaks 2,5x vähem, siis aastas tuleb 600 eur säästu võrreldes tavalise elektriküttega. Elektriradikad/konvektorid ei maksa ju peaaegu midagi praegu enam. Palju aga võiks arvestada150 m2 + tarbevesi sobiva võimsusega maasoojusumba paigaldamisega seotud kogukuludeks? Lisaks kulub aja jooksul kindlasti mingi summa hoolduse/remondi peale, 3-t ventiilid, nende juhtmootorid, automaatika, veepumbad, paisupaagid, kuulkraanid...- kindlasti ei ela need kõik kümneid aastaid. Maasoojuspumba kõige kallima komponendi e. kompressori elueaks loetakse 20 aastat.[/quote]

Kui nüüd ei arvesta paigaldamist, mis on jah tõepoolest kallis (hetkel on pakkumisi tehtud umbes 9000 euro väärtuses), siis minu poolest võiks pump kulutada elektrit aastas ca. 600 euro kanti, lisaks praegusele elektriarvele, mis on umbes 30 eurot kuus, see teeks siis umbes 96 euri iga kuu (kahtlen, et maasoojuspump iga kuu kulutaks elektrit 66 euro väärtuses). 600 eurot tuleb sellest palju hetkel kulutan puude ostmisele (lisaks tuleb oma töö ja vaev) ja kütmise periood ca. 9 kuud meil.
Ma ei ajagi taga seda, kas pump tasub end rahaliselt ära või mitte, minu jaoks loeb mugavus. Üpris kopp ees puudega kütmisest ja 2004. aastal ehitati majja uus ahi, mis annab küll mõnusalt sooja, aga ajab suitsu sisse ja vuugid kukuvad ära viewtopic.php?f=1&t=35880 .
Elektriga kütmine tundub hetkel täiesti tulutu, usun, et maasoojuspump tasuks end kindlasti rohkem ära kui elektriküte.

[EMS]

Kui inimesel on raha olemas ,et paigaldada maaküte,siis mis selles halba on?
Vaadates elektri hinna tõusu viimastel aastatel tundub otse elekriga kütmine väga mõtetu.

Tean viite inimest kellel maaküte üle 5 aasta olnud ja pole kellegil midagi juhtunud.

Just nimelt, otse elektriga TUNDUB mõttetu, aga ei pruugigi alati nii olla.
Muidugi oleneb kui hea soojuspidavusega maja on, aga mulle näiteks küll tundub, et antud juhtumi puhul võib maasoojuspumba tasuvus olla üsna kahtlane võrreldes otsese elektriga. Huvitav oleks antud juhul välja selgitada maasoojuse tasuvusaeg, aga selleks oleks vaja seadmete ja paigalduse kogumaksumust teada ning kui palju reaalne aastane keskmine COP võiks olla.
5 aastat ei ole muidugi veel mingi näitaja ka, et pole midagi juhtunud, sest maasoojuse tasuvusaeg on kindlasti pikem. Kui juba kasvõi 7-8 aasta jooksul mingi korralik "laks" tuleb, kas kompressor vahetada või nagu siin üks probleem oli kambrite lekkega vms, siis juba võib asi kokkuvõttes otsesest elektrist kallimaks minna. Ja kui nii pika tasuvusajaga asja soetada, siis peaks ka olema üsna kindel, et ikka nii kaua plaanid seal elada ka, et ära tasuma hakkab. Ma küll ei julgeks kindlalt väita, et ka 15-20 aasta pärast samas kohas elan ja kunagistele uutele omanikele pole ka mõtet heast peast kingitust teha. Sellest pole ju kasu kui igakuisel arvel näed küttekulu poole väiksemana, aga samas oled võibolla 10 000 eur sinna süsteemi sisse pannud. Umbes sama "kasulik" kui panna kõik toad ja ruumid LED-lampe täis. Näiteks magamistoas kasutan valgustust u. 1 tund ööpäevas. Kui on tavaline 75 W hõõglamp, siis sama valgusega LED-i kasutamisel väheneb elektri kulu 3 eur AASTA kohta. Ja võtame nüüd LED-lambi hinna... see lamp ei pruugi nii palju aastaid töötadagi, et end ära tasub. LED ise küll peaks pikalt vastu pidama, aga seal lambi sees on igasugust muud elektroonikat ka, et see saaks üldse 230 V peal töötada vms ja see elektroonika läheb seal kergemini läbi.

[EMS]

Mis on peamised põhjused, miks maasoojuspumba paigaldajad, kellega sul kokkupuude on olnud, " nutavad" ? Kaua neil selleks ajaks pumbad on olnud ?

"Nutavad" juba peale esimest aastat kui on selgunud, et elektri kulu on suurem kui müüja poolt lubatud, mainitud COP hõljub kusagil pilvedes ainult. Samas enamik kliente ei saagi sellest kunagi teada, sest reeglina ei paigaldata eraldi elektriarvestit soojuspumbale ning eriti veel mitte soojusarvestit, seega ei saagi teada kui palju kWh elektrit kulus 1 kWh soojuse saamiseks. Mulle jäi iatahes mulje, et tasub ära põhiliselt ainult siis kui mingeid toetuseid saab kasutada, 100% oma raha eest väga kahtlane. Oleks vaja ikkagi teada kogu projekti maksumust, siis saab välja arvestada tasuvusaja võrreldes tavaelektriga.

[madis64]

Triiin, soovitan ems-i eelmises postituses esitatud nutulaulu ignoreerida ja suhelda nende pumbaomanikega, kes oma valikuga rahul on (pumbamüüjad ilmselt saavad aidata).

EMS-i jutu järgi tuleb välja, et Eesti ja Skandinaavia on täis lolle, kellel pole oma rahaga muud teha, kui voolikuid maasse kaevata - natuke kallutatud vaatepunkt tundub olema

[EMS]

Triiin, soovitan ems-i eelmises postituses esitatud nutulaulu ignoreerida ja suhelda nende pumbaomanikega, kes oma valikuga rahul on (pumbamüüjad ilmselt saavad aidata).

EMS-i jutu järgi tuleb välja, et Eesti ja Skandinaavia on täis lolle, kellel pole oma rahaga muud teha, kui voolikuid maasse kaevata - natuke kallutatud vaatepunkt tundub olema

Et siis suhte nendega, kes müügimeeste ja oma jutu järgi rahul on, neid ei tasu otsida kes rahul ei ole, räägivad veel äkki karmi tõe välja. Ja ega selliseid inimesi naljalt ei leia ka tegelikult, kes 10 000 või rohkem eur magama pannes + aastate jooksul võibolla veel sama palju rikki läinud kompressorite jms peale, avalikult tunnistada tahavad, et kehva valiku tegid, ikka neelatakse see klomp alla ja püütakse teha head nägu. Ning samas enamus, kes rahul on, lihtsalt ei tea tasuvusest midagi kuna ei mõõda kulunud elektrit ning saadud soojusenergiat, lihtsalt vaatavad et kuu küttearved on väiksemad kui varem. Ma ei ütle, et maasoojuspump mitte mingil juhul ei või olla kasulik valik, aga ei tasu pimesi usaldada müüjaid ja reklaamijaid, vaid peab väga põhjalikult kalkuleerima seda asja. Tihti lihtsalt ei osata või ei viitsita süveneda asjadesse ja mõeldakse liiga lihtsalt ja pealiskaudselt.

[EMS]

kahtlen, et maasoojuspump iga kuu kulutaks elektrit 66 euro väärtuses

Miks sa selles kahtled? Sest soojuspump ju pumpab maa seest "tasuta" soojust, lihtsalt üks väike kompressorikene peab ringi käima, et seda soojust majja edasi anda? Kui sul on 150 m2 köetavat pinda + tarbevesi, siis külmematel kuudel kulub kindlasti rohkem kui 66 eur/kuus, kas kütteperioodi kuude keskmine jääb alla selle või mitte, ei oleks kindel.

[rokikas]

"Nutavad" juba peale esimest aastat kui ...

Kuule tegelane, sa oled oma elus näinud kahte (2) maasoojuspumpa (sinu enda väide) millel oli probleeme ja nüüd vahutad siin et kõik on puha praht!

Sügisel hakkavad hiired rotid tuppa trügima ja tundub et tänapäeval ka ....pead foorumisse.

[EMS]

Minu arust kaks "nutjat" kahest võimalikust on veidi kahtlane lihtsalt juhusliku kokkusattumuse jaoks. Muidugi kui neil soojuspumba elektritarbimise jaoks mõõtjat ning saadud soojuse jaoks soojusarvestit ei oleks olnud, siis ilmselt nad oleksid olnud palju rõõmsamate nägudega, sest ikkagi ju igakuine küttekulu langes, mis sest et selgus karm tõde, et võibolla kokkuvõttes see asi kunagi ära ei tasugi. Kas on sul mõned konkreetsed rõõmustavamad näited tuua reaalselt kulunud elektri kWh ja saadud soojuse MWh (või kWh) näitude põhjal eelmise aasta kütteperioodi kohta?

[Külaline]

Paremad tootjad annavad kompressorile 10 aastase garantii.
Aga uuele õhutihedale madalenergia majale oleks maasoojuspumba valik täiesti mõtetu raha kulutus.

11 kW päikesepaneele koos elektrikütte lahendusega, kogumaksumus paigaldatud kujul 11 tuhat eurot, 140m2 majale.
Just aasta lõpuks peaks üks selline maja valmima. Omanik oli paneelid otse ostnud, sellest ka hea hind, arvas, et aasta lõikes tuleb 2-4 tuhat kW võrgust juurde osta, ehk see oleks kulu soojale veele, valgusele ja küttele aastas.
Ütleks, et lollikindel, töökindel ja mitte kuluvaid osi omav lahendus ja mitte oluliselt kallim välja ehitada kui näiteks maaküte.

[EMS]

Paremad tootjad annavad kompressorile 10 aastase garantii.
Aga uuele õhutihedale madalenergia majale oleks maasoojuspumba valik täiesti mõtetu raha kulutus.

11 kW päikesepaneele koos elektrikütte lahendusega, kogumaksumus paigaldatud kujul 11 tuhat eurot, 140m2 majale.
Just aasta lõpuks peaks üks selline maja valmima. Omanik oli paneelid otse ostnud, sellest ka hea hind, arvas, et aasta lõikes tuleb 2-4 tuhat kW võrgust juurde osta, ehk see oleks kulu soojale veele, valgusele ja küttele aastas.
Ütleks, et lollikindel, töökindel ja mitte kuluvaid osi omav lahendus ja mitte oluliselt kallim välja ehitada kui näiteks maaküte.

Ega muidugi mingit kiiret tasuvaega ei ole ka selle näite puhul, aga võibolla tõesti eelisaks seda maaküttele, sest hilisemad hooldus- ja remondikulud peaksid olema väiksemad. Kui on madalenergiamaja küttekuluga kuni 30 kWh/m2 aastas (http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... php?id=186), siis antud juhul tuleks kiire arvutuse kohaselt päikesekütte paigaldamise tasuvusaeg 15 aastat võrreldes otsese elektriga. Kui aga on passiivmaja, mis kulutab poole vähem, siis ka tasuvusaeg pikem.