Kuidas lahendada kilbi probleem

[Nuu5t1k]

Tere

Minu probleem on järgmine. Maamaja, 25A peakaitse, 3f süsteem, kilp postile pandud energia poolt. Sealt toon majja, kus hetkel ajutine kilp . Maja jaguneb kaheks eraldi üksuseks. Peamised kaablid veetud 3g2,5 ja valgustus 3g1,5. Hetkel mingit lisamaandust majal pole aga tahaks teha. Selle teemaga kuidas teha olen vast kursis siit teisi teemasid küll ja küll selle kohta.
Nii kuidas teha kilp.

Liin siis võiks nii välja näha...

EE kilp A-postil (25A) ->1. - maja kilp ->
2.1 pool majast -> tarbijad (kokku 5kW ja seda ka hiilgeaegadel)
2.2 pool majast -> tarbijad toas (kokku 6 - 7kW, boiler, veeautomaat, 1 põrandaküte)
2.2.1 - valgustus väljas 100 - 200W
3. - töökoda (suurim tarbija krundil)
3.1 - kõrvalhooned (peamiselt lihtsalt valgustus)

Vot selline jada. Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord?
Tänud ette asjalike nõuannete eest...

[fastteam]

Hm no tee lihtsalt nii, et poleks puudusi kaudpuutekaitse realiseerimisel, võta puutepinge ka arvesse
Julgen ka kahelda allpool esitatud tarvitite kasutus/samaaegsuteguri ja valitud ristligete osas.
Ei ürita targutada vaid soovitan soojalt plaan B.. kutsu elektrik kohapeale.

Tere

Minu probleem on järgmine. Maamaja, 25A peakaitse, 3f süsteem, kilp postile pandud energia poolt. Sealt toon majja, kus hetkel ajutine kilp . Maja jaguneb kaheks eraldi üksuseks. Peamised kaablid veetud 3g2,5 ja valgustus 3g1,5. Hetkel mingit lisamaandust majal pole aga tahaks teha. Selle teemaga kuidas teha olen vast kursis siit teisi teemasid küll ja küll selle kohta.
Nii kuidas teha kilp.

Liin siis võiks nii välja näha...

EE kilp A-postil (25A) ->1. - maja kilp ->
2.1 pool majast -> tarbijad (kokku 5kW ja seda ka hiilgeaegadel)
2.2 pool majast -> tarbijad toas (kokku 6 - 7kW, boiler, veeautomaat, 1 põrandaküte)
2.2.1 - valgustus väljas 100 - 200W
3. - töökoda (suurim tarbija krundil)
3.1 - kõrvalhooned (peamiselt lihtsalt valgustus)

Vot selline jada. Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord?
Tänud ette asjalike nõuannete eest...

[Küülaline]

kutsu elektrik kohapeale

Enne elektrikku veel projekteerija. Kui nõuetekohasuse tunnistust st. kasutusluba vaja, on projekti tarvis.

[Maharadža]

peaasi et sa sinna rikkevoolu paned ja üle 16 a kaitsmeid ei topi, siis on kõik ok.

[Külaline]

Loomulikult on vaja projekti, kuid siin diskuteerimiseks mõned mõtted:



Kus toimub PEN lahutamine PE-ks ja N-ks - ilmselt sellesamas majakilbis?

Kilbi algus peaks siis välja nägema järgmiselt ?

Õuest tuleb sisse 4-sooneline kaabel.

1) PEN lahutamine
Kõigepealt tuleb teha ühitatud kaitse-neutraajuhi (PEN) lahutamine eraldi kaitsejuhiks (PE)-ks ja neutraaljuhiks (N-ks)
PEN soon lähe kilbis olevasse PE latti. Sellesse PE latti läheb tulevikus ka sinu planeeritav maja maandus. Sellest latist algavad ka kõikide majja minevate kaablite/liinide kollarohelised PE sooned.
PE latt on sillatud teise latiga, mida nimetatakse N latiks ja sealt hakkavad väljuma kõikide teiste kaablite/liinide sinised N juhid/sooned.

2) Kaitselahutus
Õuest tuleva kaabli faasisooned lähevad IV liigpingekategooria nõuetele vastava kaitselahutuslüliti alla (see on vajalik hoone turvaliseks võrgust lahtilülitamiseks).

3) Liigpingekaitse
Kaitselahutuslülitist väljuvad faasisooned lähevad kõige otsemat teed (kaitselahutuslüliti all või kõrval paiknevasse kolmepooluselisse T1 liigpingepiirikusse, mille Iimp (NB! mitte ajada segi Imax -ga! ) peaks olema minimaalselt 12,5 kA. Rohkem võib ikka olla. Liigpingekaitse pooluste teised otsad on omavahel kokku ühendatud, ja sealt läheb 1 võimalikult jäme ja võimalikult lühike kollaroheline soon PE latti.

Kõigi eelpoolmainitud juhtide ristlõikepindala peaks olema vähemalt 16 mm2 vask. Aga mida rohkem, seda parem. Ja kuna nad peavad olema ka kokkuvõttes võimalikult lühikesed, siis järeldub siit automaatselt, et need kaks aparaati peaks paiknema kilbis omaette ja pealegi PE lati ja toitekaabli sisenemiskoha lähedal.
Kuna nende jämedate juhtmejuppide ülesanne on ära juhtida võimaliku pikselöögi poolt tekitatud vool, siis on kasulik muid kaableid nendest juhtidest eemal hoida, et vähendada impulsside indutseerimist. Mitte lasta kulgeda nendega paralleelselt, kui vaja ikkagi nendega ristuda, siis teha seda 90° nurga all.

Tänapäevaste T1 piirikute kaitsetase Up (tase, millest suuremaid liigpingeimpulsse nende klemmidelt edasi ei lähe) peaks olema 2,5 kV.
See on piisav robustsemate (III ja II liigpingekategooria e. mootorid ja elektromehhaanilised seadmed) elektriseadmete kaitseks. Kui samast kilbist toidetakse juba ka liigpingetundlikemaid seadmeid ja enamasti see nii on, siis peaks nende ahelate ette paigaldama ka T2 piiriku.
Tänapäeval saab T1 ja T2 piirikuid paigaldada ka vahetult üksteise kõrvale, juhul kui tootja seda lubab. Sel juhul on alati tegemist sama tootja seadmetega. Toodetakse ka juba kokkuehitatud T1 ja T2 piirikuid
näiteks see: https://www.youtube.com/watch?v=1kNP3FwBo4k

4)Jaotusahelad
Muude jaotusaparaatide toide oleks kõige kasulikum võtta liigpingepiiriku sisendklemmidelt. Siis on võimalikud jääkpinged kõige väiksemad.
Kui kasutada sama tootja aparaate, siis võib olla võimalik, et piirik on ühe jaotusautomaatide reaga samas rivis sama kammi all.

Kuidas seda jaotust täpselt teha, selle kohta teemaalgtaja antud infost ei piisa.
Kas need majaosad on suisa eraldiseisvad üksused, mida peaks saama eraldi välja lülitada?
Elektripliiti (ja ahju?) pole mainitud - kas seda ei olegi?
Kas töökojas on omaette kilp? on seal kolmefaasilisi tarbijaid?

Võib teha mitut moodi.

Põhiline nõue on, et kõigil pistikupesadel peavad olema ees rikkevoolukaitsmed.

Pesad ja laevalgus võiks tulla erinevate kaitsmete alt, siis ühe kaitse rakendumisel saab teise valgel minna asja uurima...

Võimalikud samal ajal koosöötavad seadmed tuleks jagada ühtlaselt erinevae faaside vahel.


üks võimalik kohe pähetulev variant:
Piiriku kõrval oleks 3f automaat - töökoja kilbi jaoks ja 3 1f kaitset - kummagi majapoole laevalgustus ja õuevalgustus.
Töökojas oleks omaette väike kilp. Saan nii aru, et töökojast toidetakse abihooneid?
Lisaks oleks kilbis kummagi majapoole jaoks omaette automaatide rida, mille kummagi ees RVK-d.
Boilerit võiks juhtida jälle näiteks programmkellaga ja ainult öösel (või eriti soodsatel tundidel - tunniarvestus kohe tulemas) kütta?

Päikesepaneelid muudkui odavnevad - v.o mõne aasta pärast on kasulik juba kilbis muudatusi teha, et nende energiat kuidagi kasutama hakata -

Selleks kõigeks oleks kilpi hea palju varuruumi jätta.

Seega niiehknaa tuleb minna vähemalt pädeva elektriku jutule (ja projekt on vajalik seadustamiseks).


trebla

[Ping]

Kolmefaasilisele päikseinverteri automaadi jaoks tuleb jätta ruumi 4 kohta.
C16 - 4 poolust - N läbib ka automaadi.

Ja kui tahtmine omatoodetud elektrit ise konkreetsemalt kasutada siis veel 3-7 kohta erinevatele releedele.

[Nuu5t1k]

Loomulikult on vaja projekti, kuid siin diskuteerimiseks mõned mõtted:



Kus toimub PEN lahutamine PE-ks ja N-ks - ilmselt sellesamas majakilbis?

Kilbi algus peaks siis välja nägema järgmiselt ?

Õuest tuleb sisse 4-sooneline kaabel.

1) PEN lahutamine
Kõigepealt tuleb teha ühitatud kaitse-neutraajuhi (PEN) lahutamine eraldi kaitsejuhiks (PE)-ks ja neutraaljuhiks (N-ks)
PEN soon lähe kilbis olevasse PE latti. Sellesse PE latti läheb tulevikus ka sinu planeeritav maja maandus. Sellest latist algavad ka kõikide majja minevate kaablite/liinide kollarohelised PE sooned.
PE latt on sillatud teise latiga, mida nimetatakse N latiks ja sealt hakkavad väljuma kõikide teiste kaablite/liinide sinised N juhid/sooned.

2) Kaitselahutus
Õuest tuleva kaabli faasisooned lähevad IV liigpingekategooria nõuetele vastava kaitselahutuslüliti alla (see on vajalik hoone turvaliseks võrgust lahtilülitamiseks).

3) Liigpingekaitse
Kaitselahutuslülitist väljuvad faasisooned lähevad kõige otsemat teed (kaitselahutuslüliti all või kõrval paiknevasse kolmepooluselisse T1 liigpingepiirikusse, mille Iimp (NB! mitte ajada segi Imax -ga! ) peaks olema minimaalselt 12,5 kA. Rohkem võib ikka olla. Liigpingekaitse pooluste teised otsad on omavahel kokku ühendatud, ja sealt läheb 1 võimalikult jäme ja võimalikult lühike kollaroheline soon PE latti.

Kõigi eelpoolmainitud juhtide ristlõikepindala peaks olema vähemalt 16 mm2 vask. Aga mida rohkem, seda parem. Ja kuna nad peavad olema ka kokkuvõttes võimalikult lühikesed, siis järeldub siit automaatselt, et need kaks aparaati peaks paiknema kilbis omaette ja pealegi PE lati ja toitekaabli sisenemiskoha lähedal.
Kuna nende jämedate juhtmejuppide ülesanne on ära juhtida võimaliku pikselöögi poolt tekitatud vool, siis on kasulik muid kaableid nendest juhtidest eemal hoida, et vähendada impulsside indutseerimist. Mitte lasta kulgeda nendega paralleelselt, kui vaja ikkagi nendega ristuda, siis teha seda 90° nurga all.

Tänapäevaste T1 piirikute kaitsetase Up (tase, millest suuremaid liigpingeimpulsse nende klemmidelt edasi ei lähe) peaks olema 2,5 kV.
See on piisav robustsemate (III ja II liigpingekategooria e. mootorid ja elektromehhaanilised seadmed) elektriseadmete kaitseks. Kui samast kilbist toidetakse juba ka liigpingetundlikemaid seadmeid ja enamasti see nii on, siis peaks nende ahelate ette paigaldama ka T2 piiriku.
Tänapäeval saab T1 ja T2 piirikuid paigaldada ka vahetult üksteise kõrvale, juhul kui tootja seda lubab. Sel juhul on alati tegemist sama tootja seadmetega. Toodetakse ka juba kokkuehitatud T1 ja T2 piirikuid
näiteks see: https://www.youtube.com/watch?v=1kNP3FwBo4k

4)Jaotusahelad
Muude jaotusaparaatide toide oleks kõige kasulikum võtta liigpingepiiriku sisendklemmidelt. Siis on võimalikud jääkpinged kõige väiksemad.
Kui kasutada sama tootja aparaate, siis võib olla võimalik, et piirik on ühe jaotusautomaatide reaga samas rivis sama kammi all.

Kuidas seda jaotust täpselt teha, selle kohta teemaalgtaja antud infost ei piisa.
Kas need majaosad on suisa eraldiseisvad üksused, mida peaks saama eraldi välja lülitada?
Elektripliiti (ja ahju?) pole mainitud - kas seda ei olegi?
Kas töökojas on omaette kilp? on seal kolmefaasilisi tarbijaid?

Võib teha mitut moodi.

Põhiline nõue on, et kõigil pistikupesadel peavad olema ees rikkevoolukaitsmed.

Pesad ja laevalgus võiks tulla erinevate kaitsmete alt, siis ühe kaitse rakendumisel saab teise valgel minna asja uurima...

Võimalikud samal ajal koosöötavad seadmed tuleks jagada ühtlaselt erinevae faaside vahel.


üks võimalik kohe pähetulev variant:
Piiriku kõrval oleks 3f automaat - töökoja kilbi jaoks ja 3 1f kaitset - kummagi majapoole laevalgustus ja õuevalgustus.
Töökojas oleks omaette väike kilp. Saan nii aru, et töökojast toidetakse abihooneid?
Lisaks oleks kilbis kummagi majapoole jaoks omaette automaatide rida, mille kummagi ees RVK-d.
Boilerit võiks juhtida jälle näiteks programmkellaga ja ainult öösel (või eriti soodsatel tundidel - tunniarvestus kohe tulemas) kütta?

Päikesepaneelid muudkui odavnevad - v.o mõne aasta pärast on kasulik juba kilbis muudatusi teha, et nende energiat kuidagi kasutama hakata -

Selleks kõigeks oleks kilpi hea palju varuruumi jätta.

Seega niiehknaa tuleb minna vähemalt pädeva elektriku jutule (ja projekt on vajalik seadustamiseks).


trebla

Suured tänud hea info eest. Sain hea pildi ette asjast. Selles ma ei vaidle, et pean elektrikuga konsulteerima. Et kui juba teha siis korralikult ja aastateks. Pealegi arvatavasti ei tule kõige lihtsam projekt ka kõrvalhoonete ja maja poolitamise pärast.

Aga tekkisid mõned küsimused. Kuna tegemist on palkmaja aastast 1938 siis esmane mõte kaablid vedada on seina peal. Minu silma ei häiriks korralik kaabel. Seega tuleks vedada pistikud ühe liini peal ühte RVK -sse ja valgustus oma liini pidi samuti kilpi. Tundub mõistlik eraldada. Aga kuidas seda tehakse praktikas. Kuidas mõistlikum on? Kas vedada siis nn. 2 liini 3 soonelise kaabliga või kasutatakse pigem mingi suurema hulga soontega kaablit ja nagu üks liin?

Veel küsimus töökoja kilbiga. Kas praktikas on võimalik töökojale samuti eraldi maandus teha? Probleem on selles nimelt, et hiljuti sai veetud korralik kaabel maa sisse (olude sunnil, sest vana alu kärakas lihtsalt rippus keset õue) aga 4 soonega. Seega maja kilbis lahutatud PE -d ju edasi ei vea. Samuti kui kaugele üldse võib seda maja maandust jaotada?

Töökoja suuremad tarbijad, frees -3kw, treipink - 4kw, kompressor - 2kw, saag - 1,5kw, käi - 4kw, keevitused kuni 8kw. Mõistagi kõik korraga töös pole, korraga heal juhul kasutan 7kw.

Üks päev avastasin vana maaduslati maja vundamendi äärest, tundub korralikult tehtud, kuid kas on mingi variant selle effektiivsust kontrollida, mõõta?

[Kalvis]

Veel küsimus töökoja kilbiga. Kas praktikas on võimalik töökojale samuti eraldi maandus teha? Probleem on selles nimelt, et hiljuti sai veetud korralik kaabel maa sisse (olude sunnil, sest vana alu kärakas lihtsalt rippus keset õue) aga 4 soonega. Seega maja kilbis lahutatud PE -d ju edasi ei vea. Samuti kui kaugele üldse võib seda maja maandust jaotada?

Kui oled kuulnud TN-C-S süsteemist siis see oleks vastuseks. Variante on mitu - vedada eraldi maandus juurde, teha kordusmaandus jne. Projekteerija tüüpküsimused ja vastused. Igatahes kaabel võib alles jääda.